PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Mati Raidma

Estonia · Official source

Memberships

  • No membership rows ingested for this person yet.

Votes

Browse all 5,550 votes

Showing the 24 most recent votes of 5,550. Browse the full list

Records

Browse all 21 records
Law· SE668avaldatud riigiteatajas

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus

Estonia · Riigikogu · 2 June 2025

Kriisiõiguse revisjoni tulemusena valminud eelnõu, mis koondab kehtivad kolm seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) tervikuks. Eelnõu lihtsustab põhiseaduses nimetatud erikordadeks (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) valmistumist, juhtimist ja süstematiseerib nende lahendamiseks kohaldatavaid meetmeid. Suurendab kriisideks valmisolekut kogu laia riigikaitse ulatuses. Tekib terviklik õigusruum ühtse mõisteaparaadiga ja ühetaolise lahendamise korraldusega. Kasutusele võetakse tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondnimetus „kriisiolukord“ ning seniseid riigikaitseülesandeid, ülesandeid hädaolukorras ja elutähtsaid teenuseid ühendav termin „püsiv kriisiülesanne“. Püsiva kriisiülesandega asutused osalevad ühtses planeerimisprotsessis, ja tagavad uue ülesandena oma toimepidevuse, st mõtlevad läbi personali kriisirollid, tagavad kriisi lahendamiseks või mõjude leevendamiseks vajalikud vahendid-varud ja tegelevad võimalike riskide maandamisega. Kriisiülesanne suurendab laia riigikaitse osaliste rolliselgust kriisides. Muuhulgas seatakse selgemad ootused ja ülesanded kriisi lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, KOV-idele ning elutähtsa teenuse osutajateledele. KOV-idel tuleb kriisiolukorras keskenduda ennekõike elutähtsate teenuste tagamisele (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid), oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramisele ja kasutuselevõtmisele ning ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisele (sh toidu ja joogivee võimaldamisele) ning olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumisele. Senised erikorrad „hädaolukord“ ja „kõrgendatud kaitsevalmidus“ kaovad, viimane asendatakse erikorraga „kriisiolukord“. Seda saab kasutada, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse. Kriisiolukorra ajal tuleb valitsusel tagada mitme asutuse või isiku tegevuse koordineeritust, saab rakendada isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid, kaasata tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid. Kriisiolukorra lahendamist juhib peaminister. Kriisideks valmistumisel plaanide koostamiseks tekib üks protsess, iga osaline saab koostada ühe plaani nii kriisiolukorraks kui selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks või kriisideks. Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis koondab seni eraldiseisva protsessina olnud tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise. Koonddokumendi sees säilib senine riigi kaitsetegevuse kava. Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesandega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis. Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud. Sisejulgeolekuasutuste töö erakorralises ja sõjaseisukorras isikute kinnipidamisel, vahistamisel, jälitustoimingute lubade vormistamisel jne muutub oluliselt paindlikumaks, nt vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel erakorralises ja sõjaseisukorras aega 7 päeva. Nähakse ette kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (nt volikogu kokkukutsumise ja hääletamisega seonduvad erisused ning eelarveliste vahenditega seotud erisused). Sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused. Eelnõuga kaotatakse ja/või leevendatakse nõudeid mitmetes valdkondades, nt leevendatakse nõudeid sotsiaaltöötajatele ja hooldustöötajatele, nähakse ette erisused perehüvitiste taotlemisel jpm. Laiendatakse riskianalüüsi koostajate, õppuste tegemise kohustuse ja toimepidevuse tagajate ring. Samuti suureneb ettevõtete ring, kellele määratakse püsivad kriisiülesanded. Kehtivas õiguses olemasolevate piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt võrreldes kehtivuse kaotavate seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus).

Law· SE417avaldatud riigiteatajas

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2024

Eelnõuga viiakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivumäärad, isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivumäärad, rahvastiku toimingute riigilõivumäärad, RelvS-i ja turvategevuse seaduse (TurvaTS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad vastavusse kuludega. Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et riigilõiv kehtestatakse sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid ei oleks samas liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Siseministeeriumi valdkonna riigilõivud on muutumatuna püsinud samal tasemel aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.

Bill· SE19tagasi lykatud

Relvaseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 April 2023

Riigikogu võttis 22.02.2023 vastu relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks ELi või NATO-sse mittekuuluvate liimesriikide kodanike relvaload, soetamisload, paralleelrelvaload, relvakandmisload, kollektsioneerimisload ning Euroopa tulirelvapassid ning lõpetatakse neile uute lubade väljastamine. Seadus jõustus 15.03.2023. Seadus nägi ette üleminekuaja ehk ELi ja NATO liikmesriiki mittekuuluvate välismaalaste jaoks on seaduse nõuetele vastavusse viimiseks ette nähtud üks aasta - 15.03.2024. Muudatusega jäeti siiski kehtima erisus määratlemata kodakondsusega isikute suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapass. Määratlemata kodakondsusega isikule väljastatud luba kehtib praeguse seaduse redaktsiooni järgi loal märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Eelnõuga tühistatakse määratlemata kodakondsusega isikute õigus pikemale üleminekuajale, kui Venemaa kodanikel, mille järgi võivad nad relvi omada kuni relvaloa kehtivuse lõpuni. Julgeolekupoliitiline olukord ei ole muutunud ning nõuab mittekodanike relvade omamisele kiiret reageerimist, mitte aastatepikkust üleminekuaega.

Resolution· OE695avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Law· SE572avaldatud riigiteatajas

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)

Estonia · Riigikogu · 4 April 2022

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023. Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA, Transpordiamet). Kuigi merepääste jääb jätkuvalt PPA ülesandeks (st PPA juhib seda), osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel üleantavate laevadega. Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal. Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui tsiviilroll.

Resolution· OE554tagasi lykatud

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Eesti sõjalise kaitseplaani täiendamiseks"

Estonia · Riigikogu · 15 March 2022

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule tegevuskava Eesti kaitseplaani täiendamiseks seoses rahvusvahelise olukorraga. Eelnõuga tehakse valitsusel ettepanek esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule Eesti kaitseplaan ja selle rahaline maht ning ettepanekud rahastamisvajaduse katmiseks eesmärgiga kahekordistada riigikaitse kulutusi suhtena SKT-sse. Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega erisust Euroopa Liidu eelarve tasakaalu põhimõttest, et Eesti riigikaitsesse tehtavaid kulutusi oleks võimalik käsitleda eelarve tasakaalu reegli väliselt. Valitsusele pannakse ette taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega kaitsekokkuleppe sõlmimist, millega kahekordistatakse Euroopa Liidu kaitsevõimet.

Resolution· OE451avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 27 September 2021

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.

Law· SE324avaldatud riigiteatajas

Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 February 2021

Eelnõuga muudetakse kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni nii, et andmete saamine muutub digitaalseks paberkandjal saamise asemel. Eelnõu kohaselt saab esmaseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel riigikaitsekohustust puudutavates küsimustes riigiportaal eesti.ee. Selgituses tuuakse esile, et praegu saadetakse 90 protsendil juhtudest dokumendid paberil posti teel või antakse üle allkirja vastu. Praktika näitab, et paljud dokumendid jäävad kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja vananenud aadressi andmete tõttu või kaitseväekohustuslase soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta. Näiteks ei jõudnud 2017. aastal õppekogunemistele saadetud kutsed adressaatideni 21,8 protsendil juhtudest ning 2018. aastal 28 protsendil juhtudest. Riigiportaali eesti.ee kaudu kaitseväekohustuslasele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest. Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel

Law· SE165avaldatud riigiteatajas

Atmosfääriõhu kaitse seadus

Estonia · Riigikogu · 11 January 2016

Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga (165 SE) kodifitseeritakse keskkonnaõigust: atmosfääriõhu kaitsega seotud normid korrastatakse ja struktureeritakse kohati ümber, ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust. Varasemaga võrreldes lihtsustatakse omavahel seotud lokaalsete ja rahvusvaheliste nõuete rakendamist ja kontrolli. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla direktiividega. Eelnõu seadusena jõustumisel asendatakse praegu kehtiv välisõhu kaitse seadus.