PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Meelis Mälberg

Estonia · Official source

Memberships

  • No membership rows ingested for this person yet.
  • For
    Final vote

    21 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    21 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    21 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • Against
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • Against
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

  • For
    Final vote

    20 February 2019 · Estonia · Riigikogu

Showing the 24 most recent votes of 3,376. Browse the full list

Law· SE791avaldatud riigiteatajas

Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 January 2019

Konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded. Laevade ringlusesse võtmine (ehk lammutamine) võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu, selliste ettevõtete personali ning laevaomanikke. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ning abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, kes on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega.

Law· SE711avaldatud riigiteatajas

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 October 2018

Muudatustega lisatakse protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid. Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike.

Law· SE623avaldatud riigiteatajas

Kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 30 April 2018

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar 2018. Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele - antakse uus volitusnorm keskkonnaministrile tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestamiseks. Sellega seonduvalt lisatakse vastav viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning kiirgusseaduse üle järelevalve teostajate hulka lisatakse lisaks Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ka Tööinspektsioon. Määrusega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme. Eelnõus käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud, kiirgusohutushinnangud). Sellisteks toiminguteks on muu hulgas tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi. Nt võivad veepuhastusjaama töötajad saada tavapärasest suuremaid kiirgusdoose filtermaterjali väljavahetamisel, kui nad puutuvad kokku sellesse puhastusprotsessi käigus kontsentreeritud kujul sadenenud radionukliididega. Kiirgusdoosi võivad saada ka elanikud, kui looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutest pärinev materjal suunatakse eelneva radioloogilise kontrollita taaskasutusse, nt kasutatakse seda ehitusmaterjalide tootmisel. Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Selleks võib olla nt tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel, sisserändel, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel. Arvesse võetakse seda, et kiirgustegevusloa omaja peab mittemeditsiinilise kiiritamise protseduuride tegemisel tagama meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega samaväärsete ohutusnõuete täitmise. Lisaks tehakse väikseimaid muudatusi- lisatakse termineid, täpsustatakse olemasolevaid ja siseriiklikest vajadustest liidetakse kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate ja tuumamaterjali register keskkonnaotsuste infosüsteemiga.

Law· SE528avaldatud riigiteatajas

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aasta muudatuse ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 23 October 2017

Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises. Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise. Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale. Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.

Showing the 24 most recent records of 38. Browse the full list