PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Meelis Mälberg

Estonia · Official source

Records

38 records where Meelis Mälberg is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE791avaldatud riigiteatajas

An Act for the Accession of Hong Kong to the International Convention for the Safe and Environmental Recycling of Ships

Estonia · Riigikogu · 14 January 2019

The purpose of the convention is to reduce the environmental impact of ship dismantling and improve the occupational safety conditions related to this activity. The convention establishes environmental protection and occupational safety requirements for ship dismantling. The recycling (or scrapping) of ships can have a negative impact on both the environment and human health. For example, a ship undergoing treatment may contain environmentally hazardous substances: asbestos, heavy metals, fossil fuel residues and substances harmful to the ozone layer. Accession to the Convention also affects ship recycling sites where ships of 500 gross tonnage and above are dismantled, the personnel of such companies and ship owners. Ship owners have the obligation to prepare a list of hazardous materials and to assist state authorities with information on administrative procedures. Accession to the convention also affects those public authorities involved in ship recycling companies with the granting of operational and environmental permits and their supervision.

Law· SE711avaldatud riigiteatajas

Act Approving the 2009 and 2013 Amendments to the 1996 Protocol to the 1972 Convention for the Prevention of Marine Pollution by Dumping of Wastes and Other Matter

Estonia · Riigikogu · 8 October 2018

The amendments include rules for the export of liquefied carbon dioxide and other geotechnical works (currently only ocean fertilization) for the purpose of dumping the protocol. The substantive impact of the protocol changes is global, but the impact on Estonia is rather small.

Law· SE623avaldatud riigiteatajas

Act amending the Radiation Act, the Act on the General Part of the Environmental Code and the Occupational Health and Safety Act

Estonia · Riigikogu · 30 April 2018

The bill takes over the corresponding EU Euratom directive, which establishes basic safety standards for protection against the dangers of ionizing radiation exposure. The deadline for transposing the directive was February 6, 2018. Additional requirements for the regulation of the radon field - a new authorization norm is given to the Minister of the Environment regarding the reference level of the radon content of the air in the workplace, the procedure for measuring the radon content of the air and the obligations of the employer with an increased radon risk to establish at workplaces. In connection with this, a corresponding reference will be added to the Occupational Health and Safety Act, and the Labor Inspectorate will be added to the list of supervisors of the Radiation Act, in addition to the Environmental Inspectorate and the Environmental Board. The regulation establishes the national reference level of radon content in the indoor air of workplaces, requires measuring the radon content of the air at workplaces located in areas with a high radon risk, and requires notification of those workplaces where, despite the radon risk reduction measures introduced, the radon content continues to exceed the national reference level. The draft deals with human activity related to natural radiation sources in more detail than the current radiation law, listing actions in which measures must be implemented to protect workers and residents (e.g. notification, protective measures, radiation safety assessments). Among other things, cement is used for such operations production, operation of groundwater treatment plants and extraction of rare earth metals, during the various work processes of which workers may receive a higher radiation dose than usual. For example, workers at a water treatment plant may receive higher than usual radiation doses when changing filter material, if they are exposed to radionuclides deposited in concentrated form during this cleaning process. Residents can also receive a radiation dose if material from operations related to natural radiation sources is recycled without prior radiological control, e.g. it is used in the production of building materials. In the field of medicine, the use of medical radiation equipment for purposes other than the application of medical radiation is added as a new topic. This can be, for example, radiological assessment of health during employment, immigration, use of ionizing radiation for hidden objects for detection in the human body, for detection of hidden people by transillumination of the cargo. It is taken into account that the holder of a radiation activity license must ensure compliance with the same safety requirements as performing medical irradiation procedures when performing non-medical irradiation procedures. In addition, the smallest changes are made - terms are added, existing ones are specified, and the national requirements of radiation activity permits, radiation sources are added and the nuclear material register with the environmental decision information system.

Law· SE528avaldatud riigiteatajas

Ratification Act of 2016 Amendment to the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer

Estonia · Riigikogu · 23 October 2017

Hydrofluorocarbons (HFCs) are included in the scope of the Montreal Protocol. The most important goal of the change is to gradually limit the use of HFCs and thereby reduce global climate warming. The mentioned substances are mainly used in air conditioners in the refrigeration and cooling sector, aerosols, fire extinguishing systems and foam production. The explanatory note states that there has been a restriction on the use of substances that deplete the ozone layer a global goal for more than 30 years. On March 22, 1985, the Vienna Convention for the Protection of the Ozone Layer was signed, and on September 16, 1987, the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer was signed. Estonia joined the Vienna Convention and the Montreal Protocol with the law adopted on September 11, 1996. There are 197 States Parties to the Vienna Convention and the Montreal Protocol. The main goal of the Vienna Convention is human health and the natural environment protection against the harmful effects of ozone depletion. The main goal of the Montreal Protocol is to limit the use of substances that deplete the ozone layer, with the ultimate goal of their complete elimination. The Kigali Amendment includes measures to reduce HFC emissions and will help implement the Paris Agreement, in particular keeping global temperature increases well below 2°C above pre-industrial levels and continue efforts to further limit temperature increases to within 1.5°C of pre-industrial levels. The Kigali Amendment will prevent an estimated 0.5 degree rise in global air temperature by the end of the 21st century. Thus, the change in Kigali has a significant positive impact on the natural and living environment. The Kigali Amendment was adopted at the 28th Meeting of the Parties to the Montreal Protocol, held from 10 to 15 until October 2016 in Kigali, Rwanda. The ratification of the amendment does not entail the need to amend Estonian law, as HFCs are regulated by a directly applicable regulation in the EU. The change will result in an increase in Montreal Protocol membership fees from an estimated USD 80,838 so far to USD 187,000.

Law· SE355avaldatud riigiteatajas

Ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 December 2016

Muudatused on tingitud vajadusest tagada regulatsioonide üheselt mõistetavus ja lahendada praktikas ilmnenud ruumiandmete taristu arendamisega seotud probleemid. Ruumiandmed on sellised andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Nende hulka kuuluvad ka andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Kehtiv seadus sätestab, et liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Selline valikuline käitumisjuhend on põhjustanud palju vaidlusi ja arusaamatusi. Euroopas on levinud tava, et ühel pool liikluspinda numereeritakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Euroopalikku tava tuleks järgida ka Eestis. Selline lähenemine tagab hoonete ja maaüksuste leidmise geograafilises ruumis, mis on koha-aadressi peamisi funktsioone. Kehtivas seaduses kasutatakse määratlusi tiheasustus ja detailplaneeringu kohustusega ala. Nimetatud mõisted on tekitanud segadust, kuna eri valdkondade spetsialistid sisustavad seda erinevalt ja puudub konkreetne piir tihe- ja hajaasustusega alade vahel. Planeerijad käsitlevad kõiki linnu, aleveid ja alevikke automaatselt tiheasustusena, kuid koha-aadressi määramisel selline lähenemine ei sobi. Hajaasustusaladel võib mõnel juhul (näiteks looduskaitse eesmärkidel) olla detailplaneeringu kohustus, kuid sellistel aladel ei ole otstarbekas rakendada unikaalaadressi ega aadressikohtade järgi adresseerimise nõudeid. Samuti on mõnes Eesti linnas suuri alasid, mis ei ole asustatud ega ole ka lähitulevikus sinna tiheasustust tekkimas (näiteks Paldiski, Kohtla-Järve, Tapa jt). Seetõttu ei ole otstarbekas käsitleda kogu linna maaüksusi kui unikaalaadressi nõudega aadressiobjekte. Seega sõnastatakse nimetatud säte ümber. Praktikas on olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega, kus kinnisaja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta. Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muutmise eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga. Rahvastikuregistri seaduse muutmise eesmärk on anda volitatud töötlejale õigus luua kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreerimiseni kohaliku omavalitsuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed. See on vajalik, et tagada isikule elukoha registreerimise võimalus ja sellest tulenevad õigused.

Law· SE316avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 October 2016

Eelnõu ajakohastab põllumajanduse kohta käivad väetiste kasutamise sätted selliselt, et oleks tagatud Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud nitraadidirektiivi rakendamise rikkumismenetluse raames esitatud vajakajäämiste likvideerimine. Peamised muudatused põllumajanduse valdkonnas on: sõnniku laotamise ajalised piirangud kehtivad sügisperioodil senisest varem; täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid ja sätestatakse väetamisplaani koostamise nõue. Eelnõu mõjutab põllumajandustootjaid, kes peavad rakendama senisest rangemaid veekaitsemeetmeid. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajapiirangud jõustuvad aastast 2023, kuid eelnõu järgi kehtestatakse need juba järgmisest aastast. Praegu ei tohi lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ja vedelsõnnikut laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini. 2018. aastal ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist. Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei või alates 2017. aastast laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. Muudatustega täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid. Edaspidi tuleb põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused, mille alusel on võimalik hinnata külvieelselt planeeritud väetiste kasutamise efektiivsust. Sellega võetakse üle direktiivi tasakaalustatud väetamise üldnõuded. Põllumajandustootjad märgivad seda ka praegu üles, kuid kohustusena ei ole see sätestatud. Edaspidi peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Alates 2019. aastast peavad väetamisplaani koostama isikud, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit maad. Nõue on seotud direktiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist.

Law· SE243avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2016

Eelnõuga täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Law· SE169avaldatud riigiteatajas

Kiirgusseadus

Estonia · Riigikogu · 18 January 2016

Kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused.

Law· SE82avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 September 2015

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Eelnõuga kavatsetakse tõhustada põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid, täpsustada väetiste kasutamisega seotud sätteid ning sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.