Eelnõuga lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka ka ELi tagasipöördumistunnistus.
ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse kolmandas riigis või ELis olevale esindamata liikmesriigi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on inimene juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda.
ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Siiani on ELi Nõukogu otsust rakendatud välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. Samuti kaasajastatakse PPA toimingutega seotud riigilõivusid puudutavat regulatsiooni ja diferentseeritakse PPA teenindustes, posti või e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas esitatavate taotluste eest võetavate riigilõivude määrasid.
Eelnõuga ühtlustatakse VõrdKS-i kohaldamisala selliselt, et usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse, rassi ja nahavärvuse puhul.
See tähendab diskrimineerimise keeldu lisaks töö- ja kutseõppe valdkondadele sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel; hariduses; ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. Seaduse muutmisega saavad kõik nimetatud rühmad pöörduda võrdõigusvoliniku poole. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil 2023.
Lisaks seaduse kohaldamisala laiendamisele sisaldab eelnõu paari normitehnilist või täpsustavat muudatust, sh puudega inimeste õiguste ja vabaduste tagamise meetmeid, seoses jõustuva toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiiviga. Muudatus laiendab võrdõigusvoliniku pädevust, tagades parema õiguskaitse diskrimineerimisjuhtumite korral abi saamiseks. Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras.
Riigikohtu esimees Villu Kõve teeb ettepaneku nimetada alates 1. märtsist 2022 Riigikohtu liikmeks Heili Sepp.
Kõve märgib kaaskirjas, et Heili Sepa pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse.
Lisaks pikaajalisele teenistuskäigule avalikus sektoris on Sepp avaldanud arvukalt õigusteemalisi artikleid ja arvamuslugusid. Samuti on ta üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kaasautoritest. Sepa panus karistusõigust ja kriminaalmenetlus puudutavate eelnõude ning seadusmuudatuste väljatöötamisel on olnud märkimisväärne. Oma teadmisi on ta edasi andnud nii iga-aastastes loengutes ja seminarides Tartu Ülikoolis ning Sisekaitseakadeemias kui ka kohtunike ja kohtujuristide koolitustel. Sepp kuulub OECD ja GRECO ekspertide nimistusse kui ekspert õiguskaitse- ja justiitssüsteemi ning kriminaalmenetluse ja korruptsioonivastaste meetmete alal.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.
Eelnõuga võimaldatakse mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.
Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida Riigikogu toetab.
Riigikogu väljendab veendumust, et Raamistiku eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.
Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.
Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil investeeringute kaitse lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriigiga. Varem on Eesti lõpetanud sarnased lepingud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu võimaldab järgmisel aastal panustada EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevus Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates 2015. aasta augustist EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. Eelnõuga võimaldatakse saata operatsioonile kuni kuus tegevväelast.
Eelnõuga pikendatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMAsse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).