Transport

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)

Estonia · Riigikogu · 14 September 2026

Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist. Täpsustatakse ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist ning peatatud registreeringu taastamiseks tuleb edukalt sooritada teooria- ja praktikaeksam. Samuti täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust: kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ning eristatakse tavalisest patsiendiveost ja muudest tugiteenustest. Tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras muudetakse paindlikumaks. Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta teenuse osutamise kohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Tegevusloa taotlemisel võib ettevõtjate halduskoormus esialgu mõnevõrra suureneda, kuid digitaliseerimine ja registriandmete suurem kasutamine peaksid seda kokkuvõttes vähendama. Lisaks täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust ja luuakse võimalus kasutada eriotstarbelisi brigaade. Kiirabiks loetakse edaspidi Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel osutatavat abi, mis aitab seda selgemalt eristada näiteks patsiendiveost ja ürituste meditsiinilisest julgestamisest. Samal ajal võivad haiglad kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade, näiteks reanimobiili raskes seisundis patsiendi transportimiseks ühest haiglast teise. Kaitseväe tervishoiule ei kohaldata edaspidi perearstiabi reegleid ning kriisiolukorras saab tervishoiuteenuste osutamisse paindlikumalt kaasata ka välisriikide ja rahvusvaheliste vabatahtlike meditsiiniorganisatsioonide arste ja õdesid.

Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 20 November 2023

Eelnõuga tehakse muudatused, mis on seotud Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisega. Eelnõu järgi hakkab PPA riiklike õhusõidukite käitamisel kehtima põhimõte, et neile ja nende tegevustele ning teenistujatele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis reguleerib tsiviillennunduse ühisnorme, peaasjalikult lennuohutuse tagamise eesmärgil. Tegemist on põhimõttelise otsusega kohaldada PPA riiklike õhusõidukite käitamisel Euroopa Liidu õigust ja tsiviillennunduse nõudeid, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt riiklikele õhusõidukitele ei kohaldu. Lihtsustatult tähendab see, et eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel jätkata lendamist, pädevuste hoidmist ja koolitamist tsiviilloa alusel ning tagada lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine.

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla lõpuni ehitamiseks mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomiseks ja Rohuküla raudtee rajamiseks"

Estonia · Riigikogu · 19 July 2022

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevusava, kuidas rahastada juba kohustusena võetud Tallinna Haigla ehitust, soetada hädavajalikud meditsiinikopterid ja rajada Rohuküla raudtee Turba – Risti vaheline lõik.

Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 22 November 2021

Eelnõuga viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muuhulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 October 2021

Eelnõu kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid. Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele. Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 17. jaanuaril 2022, samaaegselt direktiivi nõuete ülevõtmise kohustusega riigisisesesse õigusesse.

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 May 2021

COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIF-i ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelise raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis. 1. detsembri 2020. a seisuga kuulub OTIFi 50 liikmesriiki Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast, samuti Jordaania, organisatsioonina ka Euroopa Liit. Organisatsiooni liikmeteks on kõik EL-i liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kuna nendes riikides ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate- ja kaubaveoreegleid (CIV ja CIM) rakendatakse raudteedel enam kui 250 000 km ulatuses.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 October 2019

Eelnõuga täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Maksuerirežiimi põhitingimusi ei muudeta, vaid täpsustatakse üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi, on tonnaažikorda lubatud rakendada. Täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes. Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2017

Eelnõu näeb ette viia Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise raames osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seadus

Estonia · Riigikogu · 29 May 2017

Eelnõuga kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, aidates kaasa konventsiooni paindlikumale toimimisele. Näiteks lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale. Sellega seoses lühendatakse ka liikmemaksu arvestusperioodi, mis võimaldab tulusid paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Viimastel aastatel on Eesti liikmemaksu suurus jäänud vahemikku 5648-8940 Šveitsi franki aastas.

Maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 December 2016

Eelnõu sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi. Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele. Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõuga kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral. Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Eelnõuga reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C. Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud. Seletuskirjas märgitakse, et gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest. Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.

Loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 April 2016

Eelnõuga viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa saedusega ja Euroopa Liidu õigusega. Et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud, ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 November 2015

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad EL-i ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Muudatused muudavad raudteeturu läbipaistvamaks ja tõhustavad koostööd, et hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid, stimuleerida usaldusväärset ja jätkusuutlikku rahastamist, suurendada Eestis Konkurentsiameti pädevust. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võrgustiku teadaandes andma täpsemat teavet infrastruktuuri kasutamise tingimuste kohta. Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Eelnõuga täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad. Eelnõu täpsustab Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) käitumisjuhendit, kui vedurijuht ei vasta kehtestatud nõuetele.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 June 2013

Kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 September 2012

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 January 2012