Records
Bill· SE983menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
The purpose of the bill is to improve the availability of infertility treatment, taking into account the development of medicine and the increase in childbearing age. Currently, infertility treatment paid for by the Health Insurance Fund is available to women up to 40 years of age. The bill ensures that infertility treatment is free for women older than 40, if the treatment was started before turning 40.
Bill· SE904saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 6 May 2026
According to the draft law, the definition of an election observer organization is defined in the law and election observer organizations are given the right to submit election-related complaints to the Election Commission of the Republic and the Supreme Court in the public interest. For this purpose, the four election laws (the Law on the Election of the National Assembly, the Law on the Election of the European Parliament, the Law on the Election of the Local Government Council and the Law on the Referendum) make essentially the same provisions changes and corresponding changes in the Judicial Procedure Act on Constitutional Supervision. The explanatory letter states that so far in Estonia, neither election observers nor non-governmental organizations, nor voters or candidates have the right to appeal in matters related to elections in the public interest. The purpose of the bill is to define election observer organizations and to give them the right to file complaints in the public interest if they consider that the election organizer or the Election Commission of the Republic has violated the law or other applicable requirements.
Bill· AE858tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 23 March 2026
Avaldusega teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.
Resolution· OE790tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 January 2026
The bill provides for the establishment of a Riigikogu investigation committee to investigate the compliance of the criminal proceedings of police chiefs and the activities of the Defense Police Board that preceded it with the principles of the rule of law. The commission is formed based on the principle of equal representation of factions in such a way that each faction appoints one representative.
The task of the commission is to find out and assess whether charges against Elmar Vaher, Eerik Heldna and Aivar Alavere submission and its defense through three court levels was fair and in accordance with the principles of the rule of law.
Bill· SE527tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 21 October 2024
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.
Bill· AE420avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 April 2024
Bill· AE375avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 February 2024
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· SE48tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnöu eesmärk on lapsetoetuste vördsustamine selliselt, et köigi laste, nii esimeste, teiste kui
kolmandate jajärgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 150 eurot kuus.
Bill· AE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Bill· SE757i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 7 December 2022
Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust uue 5 protsendilise vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5 protsendilise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses Eesti Haigekassale alus hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.
Bill· AE717avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Bill· SE619ii lugemine katkestatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2022
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.
Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Bill· AE584avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Bill· PE541avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 28 February 2022
Bill· AE535avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Bill· AE526tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
The Objective 55 climate package has a wide-ranging impact on the competitiveness of Estonian business, consumers, home owners and employees. It is therefore important that there is clarity about the real effects of this package.
Considering the decidedly large impact of the package, it is important that it is at the level of the statement of the Riigikogu that the political approach is given, based on which principles the Republic of Estonia will consider its positions regarding the said proposal in the negotiations. Mandating government positions at EU affairs committee level is not enough.
In the draft of the statement, the need for an impact analysis has been emphasized in terms of Estonian national interests, and preliminary positions have been put forward that, in the opinion of the initiators, support our national interests when dealing with this issue.
Bill· AE333avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest.
Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.
Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine.
Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist.
Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks.
Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Bill· AE223avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 August 2020
Bill· AE140avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 January 2020
Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.
Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.
Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.
Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.
Bill· SE797menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 16 January 2019
Eelnõu näeb ette langetada alkoholi aktsiisimäärasid tasemele, mis lõpetaks ulatusliku alkoholi piirikaubanduse Läti ja Eesti vahel. Selleks näeb eelnõu ette alkoholi aktsiismäärade langetamise Lätiga võrreldavale tasemele.
Bill· SE789tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 14 January 2019
Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).
KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.
KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.
Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.
Bill· AE766avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 3 December 2018
Law· SE667avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 June 2018
The bill amends the Law on the Implementation of the Law on Defense Forces Service and the Law on Police and Border Guards, the current version of which affects defense forces who retired before 01.04.2013 and police officers who retired before 01.01.2010, as well as by then
the principles of legal certainty and legitimate expectations of former military personnel who have acquired the right to a pension. The purpose of the changes proposed in the bill is for officials who have fulfilled their duty to the state ensuring uniform and equal treatment in pension schemes so that it is also consistent with the principle of legitimate expectation. The current situation is unfair and, according to the authors of the bill, also unconstitutional, because among all the persons receiving a reduced pension in Estonia today, only before 01.04.2013. military personnel who have completed their service are the only ones whose pension base level before switching from the recalculation system to indexation is in effect left due to the economic crisis, the reduced salary level.
Law· SE399avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 March 2017
Eelnõus kasutatav õiguskeeles uus termin „robotliikur“ on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muud seadmeid ja, saadud teavet kasutades, on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi vahetu kontrollita ning mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on aidata kaasa Eesti innovaatiliste ettevõtete tegevusele. Niinimetatud viimase kilomeetri pakivedu, olgu see kaugelt tulnud pakkide kojuvedu või meile kõigile igapäevaseks harjumuseks saanud poes käimine moodustab ca 20–40 protsenti kogu pakisaatmise kulust. Tendents on sinnapoole, et selle kulu vähendamiseks võiks selles sektoris kasutada roboteid. Hinnangute kohaselt võiksid kümne aasta pärast kuni 80 protsenti sellest viimasest pakiveo etapist teostada robotid.
Bill· AE195avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 March 2016
Bill· SE811tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 1 December 2014
Bill· SE688tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 5 June 2014
Bill· AE608avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 March 2014
Bill· AE306avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 October 2012
Bill· AE179avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 February 2012
Bill· AE1015algatatud
Estonia · Riigikogu · 15 September 2026