Records
Bill· SE962menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Bill· SE930menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 21 May 2026
Eelnõuga laiendatakse laevatatavatel veeteedel Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve- ja menetluspädevust ulatuses, mis praegu on olemas Transpordiametil. Vajadus sellise menetlusõiguse laiendamise jaoks tuleneb jätkuvast veeliikluse mahu kasvust ja intensiivistumisest.
Bill· AE802avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 January 2026
Bill· AE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
Avalduses mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole.
Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Law· SE728avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 September 2025
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on hasartmängu valdkonna regulatsioonide ajakohastamine, sealhulgas Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõstmine eesmärgiga parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks. Hasartmängu korraldamise tegevusloa andmise eelduseks kehtestatud nõuete täiendamine toetab otseselt nimetatud eesmärgi saavutamist.
Law· SE684avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Eelnõu eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaks ja selgepiirilisemaks. Muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkümnendal päeval kell 9.00 ja lõpeb üheksandal päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob võimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasem ja selgem ajaraam võimaldab korraldada kandidaatide tutvustused süsteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele võimaluse kandidaatide seisukohtadega põhjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva). Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ning enne esimest hääletusvooru valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamise järjekorras. Igal kandidaadil on õigus pidada kuni kümneminutine ettekanne.
Bill· AE564avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 January 2025
Law· SE536avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Bill· AE521avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Bill· AE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Bill· AE717avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Bill· AE584avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Bill· AE535avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Bill· AE333avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest.
Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.
Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine.
Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist.
Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks.
Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Law· SE277avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu
Bill· SE248tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 28 September 2020
Eelnõu eesmärk on krediidiasutuste arvelduskontoga seonduvat lepinguvabaduse põhimõtted viia kooskõlla põhiseadusega ning tagada isikute põhiõigustes sätestatud kohustuse täitmine, mille järgi ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.
Bill· AE223avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 August 2020
Law· SE219avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 18 June 2020
Eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.
Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.
Bill· AE140avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 January 2020
Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.
Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.
Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.
Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.
Bill· SE131yhendamisega menetlus lopetatud
Estonia · Riigikogu · 13 January 2020
Eelnõu näeb ette muuta pühade ja tähtpäevade seadust ja lisada riiklike tähtpäevade hulka lastekaitsepäev, mida tähistatakse 1. juunil.
Bill· SE83tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 25 September 2019
Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.
Eelnõu tulemusena võivad kohalike omavalitsuste volikogud piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni.
Seaduse mõjul likvideeritakse hetkel alkoholiseaduses kehtiv lünk, mille järgi lõppevad kohaliku omavalitsuse poolt oma haldusterritooriumil asuvates meelelahutusasutustes alkoholi müügile kehtivad kellaajalised piiranguid tööpäevadel kell kuus ning puhkepäevadel kell seitse hommikul. Muudatuse tulemusel saab kohaliku omavalitsuse volikogu määrata kohalikest oludest lähtuvalt laiema ajavahemiku, mil omavalitsuse kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas alkohoolsete jookide jaemüüki kohapeal tarbimiseks piiratakse.
Bill· AE766avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 3 December 2018
Bill· AE516avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2017
Avalduses kutsutakse kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi läbiviimisel säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja teineteisest lugupidav asjaajamine. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Law· SE426avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2017
Eelnõu näeb ette kehtestada spordiseaduses olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas. Eelnõu sisuks on olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsiendi sidumine Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta keskmise palgaga. Arvestades eeltoodut kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine brutokuupalk, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelneval aastal. Kehtima jääb põhimõte, et toetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Täiendavalt kehtestatakse paraolümpiavõitja toetuse määraks 0,65-kordne eelneva aasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk.
Seletuskirjas märgitakse, et alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteisekordse Eesti keskmise kuupalga suurune. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone.
Law· SE293avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 September 2016
Eelnõu sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.
Bill· AE195avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 March 2016
Law· SE188avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 February 2016
Eelnõu näeb ette kokkuleppevedude osutamiseks vajaliku regulatsiooni. Eelnõuga tagatakse kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Kehtestatakse vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.
Kokkuleppevedude regulatsiooni toomine ühistranspordiseadusesse on põhjendatud asjaoluga, et hetkel tulenevad piirangud kokkuleppevedude teostamisele ühistranspordiseadusest. Samuti viitab autoveoseadus, et sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Samas ei näe käesolev eelnõu ette, et kokkuleppeveod oleksid käsitletavad ühistranspordina või sellega samastatud.
Paralleelselt kokkuleppevedude seadustamisega lihtsustab eelnõu taksojuhtidele seatud nõudeid, delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Eelnõu avab ka taksoteenuse turu konkurentsile, mis on vähem seotud nõuetega, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.
Bill· SE114i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 20 October 2015
Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud. Ühtne rakendusseadus võimaldab vältida erinevates seadustes seotud küsimusi reguleerivate normide ja neis sisalduvate viidete vahelisi ebakõlasid ning tagada selguse, arusaadavuse ja terminoloogilise ühtsuse.
Eelnõu lähtub kooseluseaduse vastuvõtmisel esitatud sooneutraalsest regulatsioonist, mis hõlmab kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) omavahelisi õigussuhteid ja õigussuhteid kolmandate isikutega. Õigussuhte olemus ning sellest tulenevad õigused ja kohustused on sisustatud juba kooseluseaduses. Eelnõu eesmärk on kooseluseaduses toodud põhimõtetest lähtudes täpsustada, milline on kooseluseadusest tekkivate õiguste ja kohustuste realiseerimise kord ja tagada kooseluseaduse rakendumise võimalikkus.
Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi. Rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib varasuhteid, pärimist, registritega seotud küsimusi jne.
Law· SE703avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 1 July 2014
Law· SE650avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 April 2014
Bill· AE608avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 March 2014
Bill· AE179avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 February 2012
Bill· AE1015saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 16 September 2026
Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.
Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.
Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.
Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.
Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.
Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.