Records
Bill· SE979saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse. Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal.
Bill· SE963saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõu näeb ette, et tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras, tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus
Bill· SE962i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Bill· SE961saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõu eesmärk on tegevväelaste piirvanuse ja eripensionide taastamise näol tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõuga ei kaasne veel aastakümneid riigieelarvele kulu kuivõrd tegevväelaste eripensioniõigus taastatakse neil kaitseväelastel, kes asusid tegevteenistusse alates 2020. aastata 1. jaanuarist. Ühtlasi suurendatakse eelnõuga tegevväelaste sotsiaalseid tagatisi. Lisaks sätestatakse eelnõus kaitseväelastele ja reservi arvatud isikutele täiendavad sotsiaalsed tagatised, mis on seotud posttraumaatilise stressihäire või muu teenistusest tulenenud vaimse tervisehäire või töövõimetusega. Seega lähtub eelnõu põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.
Bill· AE915avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 May 2026
Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord. Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis.
Bill· AE802avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 January 2026
Resolution· OE770avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 3 December 2025
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive.
Komisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide moodustamisel. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni esindajad on tasakaalus. Sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi 2 kohta ja opositsioonifraktsioonidel 1 koht komisjonis.
Bill· AE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
Avalduses mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole.
Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Law· SE728avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 September 2025
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on hasartmängu valdkonna regulatsioonide ajakohastamine, sealhulgas Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõstmine eesmärgiga parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks. Hasartmängu korraldamise tegevusloa andmise eelduseks kehtestatud nõuete täiendamine toetab otseselt nimetatud eesmärgi saavutamist.
Bill· SE685i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Eelnõu eesmärk on anda ka vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus. Lisaks aitab eelnõu vastuvõtmine tagada, et väikesaarte üldkogu oleks võimalik alati mõistliku aja jooksul kokku kutsuda ja see oleks otsustusvõimeline.
Law· SE684avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Eelnõu eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaks ja selgepiirilisemaks. Muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkümnendal päeval kell 9.00 ja lõpeb üheksandal päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob võimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasem ja selgem ajaraam võimaldab korraldada kandidaatide tutvustused süsteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele võimaluse kandidaatide seisukohtadega põhjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva). Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ning enne esimest hääletusvooru valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamise järjekorras. Igal kandidaadil on õigus pidada kuni kümneminutine ettekanne.
Law· SE670avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 4 June 2025
Eelnõuga lisatakse politsei-ja piirivalve seadusesse (PPVS) uus säte, millega luuakse õiguslik alus politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks.
Bill· AE564avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 January 2025
Law· SE536avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Bill· AE521avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Bill· AE449avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 29 May 2024
Eelnõuga mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi.
Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks. Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.
Bill· AE420avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 April 2024
Law· SE414avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 March 2024
Eelnõuga langetatakse Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguse iga 16. eluaastale (kehtiva seaduse kohaselt on see 18) ja kandideerimisõiguse iga 18. eluaastale (kehtiva seaduse kohaselt on see 21).
Bill· AE375avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 February 2024
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Resolution· OE369tagastatud
Estonia · Riigikogu · 5 February 2024
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitselased piirangud, mis välistavad rahvusooper Estonia juurdeehituse. Vajadusel algatada rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneering.
Bill· AE355avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 December 2023
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament eelnõus, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks.
Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust.
Eelnõu järgi taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· AE1015avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 September 2026
Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.
Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.
Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.
Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.
Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.
Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.