Law· SE376avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 February 2024
Eelnõu reguleerib inkassofirmade ja nendega seotud isikute, võlgade ülesostmise finantseerijate, tegevust, samuti võetakse inkassofirmade tegevus Finantsinspektsiooni kontrolli alla.
Eestis tegelevad inkassofirmad erinevat liiki võlgade sissenõudmisega ja/või ka nende nõuete ülesostmisega. Eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu aga siiski mitte kõik inkassofirmad, vaid üksnes need, kes tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Muuhulgas kohaldub eelnõu lisaks tarbijakrediidile ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustega seotud tegevustele. Seepärast määratleb nii eelnõu pealkiri kui eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena.
Teadaolevalt tegelevad aga enamik Eestis asutatud ja tegutsevad inkassofirmad krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Siiski kui mõni inkassofirma tegeleb näiteks üksnes trahvide või elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis eelnõu sellise inkassofirma suhtes ei kohaldu. Hinnanguliselt kohalduks eelnõu ca 7 – 8 Eestis tegutsevale inkassofirmale.
Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle, sh erinevad sanktsioneerimisvõimalused (alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni). Nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot ja eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab nö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma.
Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele, nt nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega.
Law· SE257avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 September 2023
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56) (teavitajate kaitse direktiiv), mille eesmärgiks on Euroopa Liidu (EL) õiguse rikkumisest teavitajate kaitse. Luuakse miinimumraamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus, nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid.
Bill· SE232tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 12 June 2023
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku (KarS) § 58 punktiga 14, mis sätestab karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemise isiku suhtes tulenevalt tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnusest. Samuti muudetakse KarS § 151 (vaenu õhutamine), kus nähakse ette, et kuriteona on karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isikute rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel viisil, mis annab aluse karta õhutusele järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist. Ühtlasi on eelnõu eesmärgiks viia Eesti karistusõigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusest (eeskätt 2008. aasta raamotsusega nr 2008/913/JSK, mille ülevõtmise tähtaeg oli 2010. aastal) tulenevate ja muude rahvusvaheliste kohustustega vaenu õhutamise ja vaenumotiivil toime pandud süütegude karistamise osas.
Law· SE207avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 May 2023
Eelnõuga kavandatakse perekonnaõigusest tuntud abielu institutsiooni sisu muutmist selliselt, et abielu saavad edaspidi sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost. Abielu kõrval jääb isikutele alternatiivina alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Eelnõuga nähakse ette kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud ja seni õiguskorras puuduvad sätted ning luuakse lihtsustatud kord kooselulepingult abielule üleminekuks. Eelnõuga täpsustatakse perekonnaseaduses ka põlvnemise regulatsiooni, seonduvalt samast soost paaride lapsendamisõigusega.
Resolution· OE769avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 December 2022
President märgib seletuskirjas, et praegune riigikontrolör Janar Holm asus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees 9. aprillil 2018. Seega lõpevad tema volitused tähtajaliselt 8. aprillil 2023. Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktist 11, teen ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks (2023–2028) riigikontrolöriks Janar Holmi. Praegugi riigikontrolörina töötaval Janar Holmil on juhtimiskogemust ligi 25 aastat.
Riigikontrolöri ametis oldud aeg, vahetu ja pidev suhtlus Riigikogu, selle komisjonide ja Vabariigi Valitsusega on andnud talle väga hea arusaamise riigi toimimisest ning probleemidest. Riigikontrolli juhina on Janar Holm pidanud oluliseks otsesuhtlust erineva tasandi otsustajate ja avalikkusega, et selgitada riigi kõrgeima auditiasutuse seisukohti, ning rõhutanud vajadust probleemide teket ennetada ja riske võimalikult efektiivselt maandada.
Law· SE756avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 December 2022
Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Edaspidi peab isik enne reisi taotlema reisiluba. Taotlus esitatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu, seda kontrollitakse automatiseeritult ELi infosüsteemides, jälgimisnimekirjas ja taustakontrollireeglite alusel. Vajadusel saadetakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli.
Siseriiklikult tuleb määrata keskne juurdepääsupunkt (PPA) ja pädevad asutused, kellel on juurepääs ETIASele. ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Siseriiklikult tuleb määrata asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha. ELi määruste rakendamise aja määrab Euroopa Komisjon. Lisaks luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks ja tehakse muid väiksemaid muudatusi.
Resolution· OE752avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 29 November 2022
Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Margit Vutt kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektorina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ning Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse. Kõve teeb ettepaneku nimetada Vutt Riigikohtu liikmeks alates 17. juulist 2023.
Resolution· OE730tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 24 October 2022
Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.
Bill· SE663i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 31 August 2022
Eelnõuga nähakse ette, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Nõude kehtestamine on vajalik selleks, et tagada volikogu liikme vajalik keeleoskus osalemiseks volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides.
Bill· SE637tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 June 2022
Bill· SE636tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 7 June 2022
Bill· SE631tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 1 June 2022
Bill· SE628tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 18 May 2022
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatuste eesmärk on vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mida on vaja mõistlikult reguleerida.
Bill· SE618tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2022
Eelnõu näeb ette suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil nähakse ette tõsta üldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Real tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga eemaldatakse erandite hulgast iduettevõtetes töötamise alusel ning iduettevõtluseks antavad tähtajalised elamisload, kuna sellekohased erandid ei ole vajalikud ning nende alusel elamisloa taotlemine võib järsult suureneda, kui üldtingimusena tõstetakse palgakriteerium 1,5 kordseks.
Eelnõuga korrastatakse õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
Question· Interpellation135asked
Estonia · Riigikogu · 4 May 2022
Bill· SE612tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 4 May 2022
Eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil tõstetakse üldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Reaal tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Käesoleva eelnõuga seda ei muudeta. Teiseks eesmärgiks on korrastada õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist. Korrastamine on vajalik, sest senine praktika demonstreerib, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin
hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama
asumine.
Question· Interpellation133asked
Estonia · Riigikogu · 2 May 2022
Question· Interpellation132asked
Estonia · Riigikogu · 19 April 2022
Question· Interpellation130asked
Estonia · Riigikogu · 6 April 2022
Question· Interpellation128asked
Estonia · Riigikogu · 4 April 2022
Bill· SE561i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 22 March 2022
Eelnõu näeb ette luua õiguslik alus Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada sellistele inimestele ka uute elamislubade ja viisade andmine.
Question· Interpellation125asked
Estonia · Riigikogu · 14 March 2022
Question· Interpellation117asked
Estonia · Riigikogu · 9 February 2022
Question· Interpellation118asked
Estonia · Riigikogu · 9 February 2022
Showing the 24 most recent records of 42. Browse the full list