Bill· SE951saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 15 June 2026
Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (KIRST) (raviarved) ja retseptikeskus (RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (TIS) (tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS), Tervisekassa seaduses (TerKS), ravimiseaduses (RavS) ja selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist.
Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist.
Question· Other question2-5/15-35asked
Estonia · Riigikogu · 5 May 2026
Bill· SE903i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 4 May 2026
Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist teavet retseptiravimite kohta. Muudatuse sisuks on täiendada ravimiseaduse § 82 ja § 85 sõnastust selliselt, et ravimifirmade poolt korraldatav ravimireklaam võiks olla suunatud lisaks arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele ka õdedele.
Muudatus võimaldab ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Bill· SE876menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 9 April 2026
Eelnõuga võrdsustatakse lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus. Hetkel on esimese ja teise lapse toetuse suurus 80 eurot, samal ajal kui kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstakse 100 eurot.
Lisaks tõstetakse eelnõuga üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus. Eelnõu eesmärgiks on parandada ka üksikvanemaga laste perede toimetulekut ja tõsta üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta. See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse üksikvanemaga lapsele veel üks lapsetoetus lapse kohta (100 €+100 €= 200 €). Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega tõusma. Eelnõu viib kõik lapsetoetused võrdsele tasemele.
Law· SE764avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 1 December 2025
Muudatused lihtsustavad ultraharuldaste haigustega inimeste ravile pääsu, teevad apteegis valmistatavad ravimid haavatavatele rühmadele rahaliselt jõukohasemaks, samuti korrastatakse välisravi reeglid.
Ultraharvikhaiguse ravimite rahastamise otsustamine muutub kiiremaks. Senine praktika sõltus sageli tootja ärihuvist ja taotlusest, mis võis võtta kuni 13 kuud.
Üliharuldaste haigusega patsiendid ja nende arstid saavad edaspidi taotleda ravimi rahastamist erandkorras ise, kui tootja ei ole veel esitanud taotlust või ei teegi seda turu väiksuse tõttu. Tervisekassa hindab ravimi mõju, võtab tootjaga ühendust ja lepib tootjaga hinna kokku. Vajadusel konsulteerib ravimikomisjoniga. See võimaldab tervisekassa juhatusel teha otsuse kiiremini. Ravi tõenduspõhisusest põhimõttest ei loobuta.
Väga haruldaste haigustega patsientide arv on väike, kuid kulud on suured ja mõjutab inimeste elusid. Muudatusega saab aastas kiiremini hüvitada ca 3–5 uut ultraharvikhaiguse ravimit kuni 10 patsiendile. 2024. aastal vajas ultraharvikhaiguse ravimit 55 inimest, kogumaksumusega 6,5 miljonit eurot.
Teise olulise muudatusena saab Tervisekassa hakata standardretsepti alusel apteegis valmistatavaid ravimeid soodsamalt hüvitama.
Seni maksid patsiendid apteegis valmistatavate ravimite eest täishinna. Soodusmäär hakkab kehtima eelkõige lastele ja neelamisraskustega inimestele. Standardretseptide loomine teeb ka arstidele ravimi väljakirjutamise ja apteekritele valmistamise kiiremaks.
Seletuskirja kohaselt kirjutas eelmisel aastal apteegis väljastatavaid ravimeid välja ligikaudu 1500 arsti ning neid valmistas 112 apteeki. Vähemalt ühe apteegis valmistatava ravimi ostis 17 512 inimest, lahuste või pulbrite kasutajaid on ca 700.
Kolmandaks, seaduse muudatustega ühtlustatakse ka välisravi ja riigisisese ravi korraldus ning muudetakse asjassepuutuv menetlus kõigi osapoolte jaoks kiiremaks ja õigusselgemaks. Välisravi on ravi või uuring välisriigis, kui Eestis vajalikku ravi, oskust või tehnoloogiat ei ole. Eelmisel aastal sai Tervisekassa kaudu välisravi 64 inimest.
Eelnõus esitatud muudatuste jõustumisel väheneb inimeste, ettevõtete ja riigi halduskoormus. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. mail 2026, et saaks teha vajalikud registri- ja infotehnoloogilised arendused.
Resolution· OE713tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 300 euroni kuus. Hetkel on kehtiva seaduse kohaselt üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Viimati tõsteti toimetulekupiiri 200 euroni 1. juunist 2022 sama aasta lisaeelarvega.
Law· SE508avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringne hooldusteenus saavatele vanaduspensionäridele.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt makstakse üksi elava pensionäri vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot).
Ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud.
Alates 1. juulist 2023 katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus. Pensionär peab endiselt ise tasuma oma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud.
Ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik.
Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
Eelmiste aastate üksi elava pensionäri toetuse maksmise alusel tehtud prognooside kohaselt saab orienteeruvalt 7% pensionäritoetuse saajatest ööpäevaringset hooldusteenust. 2025. aastal on eeldatavalt hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele enam pensionäritoetust ei maksta.
Law· SE448avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 3 June 2024
Eelnõu näeb ette viia meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus Terviseametist Ravimiametisse.
Meditsiiniseadmed on väga varieeruv ja suur rühm tooteid, mille kasutamine on igapäevane tervishoiuteenuse osutamisel kui ka väga paljudes kodudes. Meditsiiniseadmed on näiteks plaastrid, termomeetrid ja kiirtestid, aga ka keerukad süsteemid, mida kasutatakse tervishoiuasutustes. Samuti on meditsiiniseadmetena määratletavad mõned tarkvarad, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinilistest toimingutes.
Kavandatud muudatuse eesmärk on valdkonda korrastada, et ülesandeid paremini täita. Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga Terviseamet, mille peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused. Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Koos ülesannetega viiakse Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Seega on tagatud ülesannete järjepidev täitmine.
Lisaks antakse eelnõu kohaselt Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve teostamise vaates (näiteks olukorras, kus tootja on lasknud turule toote, mis vastab meditsiiniseadme definitsioonile, kuid mille osas tootja ise on võtnud eksliku seisukoha, et tegemist ei ole meditsiiniseadmega ning jätnud kohalduvad nõuded täitmata) kui ka selleks, et pädev asutus saaks anda ettevõtjatele vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas (näiteks turule laskmisele eelnevas ehk arendamise etapis).
Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid (näiteks DNA analüüs asutusesiseselt välja töötatud metoodikaga), kuid võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused (näiteks otsustustugi tervishoiuteenuse osutajale) ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida. Selleks, et tagada ka nende seadmete puhul ohutus ja toimivus, tuleb tervishoiuasutustel täita ELi määrustes esitatud tingimused, sh koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ning omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Kehtiv seadus kohustab dokumentatsiooni esitama pädevale asutusele. Eelnõuga muudetakse seda kohustust nii, et tervishoiuasutus esitab pädevale asutusele selliste meditsiiniseadmete loetelu, kes küsib täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.
Samuti antakse eelnõu kohaselt Terviseametile juurdepääs tervise infosüsteemile juhul, kui amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet. Ka praegu on ametil õigus andmeid töödelda, kuid seda on turvalisem teha, kui on otsejuurdepääs andmetele. Praegu saadakse andmed krüpteeritult, kuid andmekogus enda töötlus on turvalisem.
Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad vähesel määral meditsiiniseadmete tootjaid ja kasutajaid. Eelkõige tuleb kohaneda teise asutuse poole pöördumisega, kuid pakutav teenus jääb samaks. Meditsiiniseadmete andmekogu alusel on Eestis ligikaudu 200 meditsiiniseadmete tootjat ja 650 levitajat.
Law· SE427avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 May 2024
Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist. Praegu peab iga inimene teavitama kohalikku omavalitsust abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.
Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid, arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest KOVi lastekaitsetöötajat teavitada. Lisaks täpsustatakse eelnõuga KOV-i ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega parandatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda järjepidevat, täiendavat tuge vastutusrikka ülesande võtnud peredele ning kindlustada peres kasvavate laste heaolu.
Eelnõuga luuakse võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu tervisevaldkonnast KOV-ile varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge ja kelle andmed on kantud tervise infosüsteemi. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust kasutades optimaalselt olemasolevaid andmeid. Lapsest info saamisel tekib KOV-il ja SKA-l kohustus proaktiivselt peresid aidata ning toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid on igal aastal kuni 100.
Law· SE293avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 September 2023
Eelnõuga suurendatakse apteekrite lähtetoetust ja muudetakse paindlikumaks selle saamise tingimusi, lisaks apteekritele saavad lähtetoetust hakata taotlema ka õed. Lähtetoetusi hakkab menetlema Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet.
Lähtetoetus on ühekordne rahaline toetus, et tervishoius motiveerida spetsialiste asuma tööle piirkondadesse, kus töötajate leidmine on keerulisem.
Kehtiva korra järgi on lähtetoetust võimalik saada eriarstidel ja apteekritel. Apteekrite lähtetoetuse saamise senised tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole seni ühtegi lähtetoetust rahuldatud. Edaspidi on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Samuti luuakse toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus töötamise varasemal lõppemisel. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool olevas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.
Eelnõuga nähakse ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot. Õdedele lähtetoetuse tingimuste loomine annab võimaluse motiveerida eemal olnud õdesid naasma tööle tervishoiusüsteemi ja valima endale erialane töökoht väljaspool tõmbekeskusi.
Question· Written question19asked
Estonia · Riigikogu · 30 June 2023
Bill· SE175tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 110 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse summa pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
Bill· SE190tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni ning ravikindlustuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 01.07.2023 jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 75%-ni töötaja keskmisest töötasust.
Bill· SE57tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui kolmandate ja järgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 140 eurot kuus.
Bill· SE49tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et ka pere esimese ja teise lapse kohta hakatakse lapsetoetust maksma 100 eurot kuus.
Bill· SE68tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui kolmandate ja järgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 120 eurot kuus.
Bill· SE48tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
The aim of the first step is to standardize child allowances in such a way that all children, both the first and second children
for the third and subsequent children, 150 euros per month will be paid.
Resolution· OE53tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks.
Bill· SE7tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 April 2023
Eelnõuga muudetakse seaduste 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 1. juulist jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.