Resolution· OE744avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 November 2018
Eelnõu näeb ette kasutada vajadus korrall Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel. Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). 2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.
Law· SE594avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 March 2018
Muudatustega korrastatakse Kaitseväe struktuuri ja selle kehtestamise tasandeid, et muuta Kaitseväe tegevus paindlikumaks ja võimaldama kiiremini reageerida uutele ülesannetele.
Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks Kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei võimalda Kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.
Seadusest jäetakse välja ka valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.
Kavandatava kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab kaitseväe juhataja asetäitja, kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandis nähakse ette anda kaitseministrile uue õigusena nimetada küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.
Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.
Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest Kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.
Resolution· OE539avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 November 2017
Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Resolution· OE545avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 November 2017
Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.
Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevus Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil alates 2015. aasta augustist. Eelnõuga võimaldatakse kuni kuue tegevväelase operatsioonil osalemise jätkamist.
Law· SE431avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 April 2017
Eelnõu muudab käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust. Käibemaksuseaduse muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis, kui see on ettenähtud rahvusvahelises lepingus. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppele maksuvabastus isiklikuks otstarbeks vajalike asjade importimisel.
Riigikaitseseaduse muudatuse kohaselt on võimalik välisriigi relvajõududele teenust osutatava lepingupartneri töötajale anda Eestisse saabumise luba samadel alusel kui välisriigi relvajõududega seotud isikule.
Eelnõu toetab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni raames tehtavat kaitsekoostööd ning soodustab kollektiivse enesekaitse põhimõtte raames Eestisse liitlasriikide relvajõudude saabumist ja siin pikaajalist viibimist. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil 2017.
Law· SE430avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 April 2017
2014. aasta kevadel käivitas USA seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas operatsiooni Atlantic Resolve, millega suurendati oluliselt USA sõjalist kohalolu kõikides NATO idapoolsetes liikmesriikides, sealhulgas Eestis. Kokkulepe rajaneb ka NATO vägede staatust puudutaval lepingul (NATO SOFA), mis annab õiguse täpsustada seda liikmesriikide kahepoolsete kokkulepetega.
2015. aastal sõlmiti Eesti ja USA vaheline Kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkulepe, mis asendatakse nüüd uue ja üksikasjalikumaga. Uues kokkuleppes reguleeritakse USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure, kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel jpm. Tõhus õiguslik alus loob parimad eeldused USA vägede kohaolekule Eestis. Nii kohaloleku üle otsustajatel kui ka relvajõududel endil on kindlam ja lihtsam saata oma üksusi riiki, kus on toimiv kord praktiliste küsimuste lahendamiseks. Kokkuleppele kirjutasid alla kaitseminister ja USA suursaadik 17. jaanuaril 2017 Tallinnas.
Pärast allakirjutamist on vaja kokkulepe Riigikogus ratifitseerida, sest selle rakendamiseks on vaja muuta käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust.
Kokkulepe jõustub hilisema sellise noodi kuupäeval, millega pooled on saatnud teineteisele teate kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta. Eestis tähendab menetluse lõpetamine ratifitseerimist.
Resolution· OE395avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 March 2017
Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks. Julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb Eesti põhiseadusest, mille kohaselt kindlustatakse Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Põhimõtteid mõistetakse kui seisukohti, millest tuleb eesmärgi saavutamisel lähtuda ning millest tekib parima tulemuseni viiv tervik. Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv. Tuginedes avarale julgeolekukäsitusele, keskendub dokument riigi tegevuse neile valdkondadele, mille kaasabil saab luua ja kindlustada julgeolekut. Sarnaselt varasema dokumendiga on ka selle lähtekoht julgeolekupoliitika elluviimine põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Võrreldes praegu kehtiva dokumendiga on nüüd täpsustatud põhimõtete sõnastust.
Question· Written question196asked
Estonia · Riigikogu · 23 February 2017
Resolution· OE27avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 May 2015
Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Hannes Hanso ja liikmeteks Eerik-Niiles Kross ning Mailis Reps. Asendusliikmed on Raivo Aeg, Mart Helme ja Andres Herkel.