Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Johannes Kert

Estonia · Official source

Records

42 records where Johannes Kert is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Resolution· OE266avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 14 October 2020

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2021. aasta 31. detsembrini.

Bill· SE113tagasi voetud

Karistusseadustiku muutmise seadus (riigikaitsevastased süüteod)

Estonia · Riigikogu · 2 December 2019

Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise. Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes. Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine). Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine).

Bill· SE114tagasi voetud

Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seadus (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal)

Estonia · Riigikogu · 2 December 2019

Eelnõuga tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine. Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks. Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg. Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi moodustab Riigikohtu esimees riigikaitsekolleegiumi, mis käivitatakse sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks. Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

Resolution· OE67avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti

Resolution· OE739avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 5 November 2018

Eelnõu näeb ette pikendada Kaitseväe kuni kuue kaiteväelase kasutamise tähtaega 2019. aastaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018. Rahutagamismissiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50 ning Eesti kaitseväelased osalevad sellel missioonil vaatlejate ja staabiohvitseridena juba aastast 1997. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni.

Law· SE597avaldatud riigiteatajas

Küberturvalisuse seadus

Estonia · Riigikogu · 5 March 2018

Eelnõuga võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset. Ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit. Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Law· SE571avaldatud riigiteatajas

Hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 January 2018

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra. Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist. Kehtiva õiguse järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata. Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus Kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris. Seadusemuudatus loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.

Resolution· OE564avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" muutmine"

Estonia · Riigikogu · 18 December 2017

Eelnõu võimaldab Eestil suurendada tegevväelaste arvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eelnõu näeb ette, et Kaitseväele seatud ülempiiri Afganistani operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 92 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Nimetatud operatsioonil osalevate Eesti tegevväelaste arv on seotud rotatsiooniga, mis toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal. Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi analüüsisid 2017. aastal Eesti sõjalisi võimalusi ning piiranguid täiendavateks panusteks, arvestades sealhulgas selle võimalikke mõjusid Eesti iseseisvale kaitsevõimele ja Kaitseväe terviklikule arengule, samuti Kaitseväe olemasolevatele siseriiklikele ning rahvusvahelistele kohustustele välisoperatsioonidel. Analüüsi tulemusel on Kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga. NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras novembris 2017 toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel. 2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seeläbi Eesti enda julgeolekut. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani.

Resolution· OE540avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 6 November 2017

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018. kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Resolution· OE335avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"

Estonia · Riigikogu · 14 November 2016

Eelnõu näeb ette vajadusel kasutada kuni 50 tegevväelast järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Law· SE212avaldatud riigiteatajas

Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2016

Eelnõu teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Resolution· OE133avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med"

Estonia · Riigikogu · 9 November 2015

Eelnõu näeb ette Kaitseväe kuni kahe tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016. Euroopa Liidu sõjalisel missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates käesoleva aasta augustist EUNAVFOR Medi operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. 2016. aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.

Resolution· OE134avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis"

Estonia · Riigikogu · 9 November 2015

Eelnõu pikendab alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesandeks on Mali üksuste sõjaväeline väljaõpe. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMA-sse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).