Kalev Stoicescu

Decision of the Riigikogu "Approval of the "Basics of Estonian Security Policy""

Estonia · Riigikogu · 7 May 2026

Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks. Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal. Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel. Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras. Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5 protsenti SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi. Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine)

Estonia · Riigikogu · 6 October 2025

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tõsta kogu ELis küberturvalisuse taset ja ühtlustada reegleid. Pädevaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub ka Euroopa Komisjoni uue määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve. Vajadusel võib valitsus edaspidi osa ülesandeid edasi delegeerida. NIS2 ülevõtmine suurendab küberturvalisuse nõuete järgijate hulka Eestis ligikaudu 3000 võrra, kokku kasvab nõuete järgijate hulk kuni 6500ni. Küberturvalisuse nõuete ühtlustamine tõstab ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide turvalisust ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi mitmes seaduses, sh e-identimise, side, transpordi ja tervishoiu valdkonnas. Direktiivi ülevõtmine suurendab suurte ja keskmiste ettevõtete halduskoormust. Et halduskoormus tervikuna ei kasvaks, plaanib valitsus heaks kiita määruse, mis leevendab võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Alates 2024. aasta 1. juulist kaotati senisel kujul NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni 2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada. Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is, siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks.

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides"

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega EL merendusjulgeoleku operatsioonile EUNAVFOR Aspides, mis loodi vastuseks Punase mere kriisile ja mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024 ning selle mandaat kestab vähemalt 28. veebruarini 2026, vajadusel pikendatuna. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vetealasid. Aspidese tegevus keskendub merelise kohaloleku ja olukorrateadlikkuse saavutamisele ning turvalise meresõidu tagamisele piirkonnas. Operatsioonil osaleb 21 EL-i liikmesriiki, juhtriigiks on Kreeka. Eesti on 2025. aastal panustanud ühe kaitseväelasega operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohal ning 2026. aastal suurendatakse panust kuni kolme kaitseväelaseni.

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 June 2025

Eelnõu kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM. Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. See tagab, et võimaliku ohu korral jõuab oluline teave inimesteni kiiresti. Õiguse EE-ALARM-i kasutamiseks saavad kindlad asutused ja isikud. Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada ohuteade EE-ALARM kaudu kõigile edastajatele. Lisaks määratakse täpsemalt, kellel on õigus otsustada sireenide käivitamise üle. Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026. Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2. Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks. Päästeamet saab ülesande korraldada varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste teavitamist ja teadlikkuse tõstmist. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tagama, et nende töötajad, aga ka elutähtsate teenuste osutajad, läbiksid vastava elanikkonnakaitse koolituse. See aitab tagada, et kriisi ajal suudavad kõik avaliku sektori töötajad kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 May 2025

Eelnõu vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist. Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ning seetõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on Kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist. Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemise menetlused ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Seisuga 2025. aasta 12. mai on Läti ja Leedu parlamendid heakskiitnud Ottawa konventsioonist taganemise.

Law to amend the Emergency Act and other laws

Estonia · Riigikogu · 21 April 2025

Eelnõu on vajalik selleks, et luua järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimalus, reguleerida viivitamatu ohuteate edastamist, sh sireeniseadmete kasutamist ning suurendada elanikkonna kriisideks valmisolekut läbi elanikkonnakaitse koolituse kohustuslikuks muutmise avaliku sektori ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajatele.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025-2028"

Estonia · Riigikogu · 12 November 2024

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2024

Eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste, sh kiirreageerimisväe ARF (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste SNF (Standing Naval Forces), koosseisu.

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2024

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES (European Union’s Naval Force Operation ASPIDES) Punase mere regioonis.

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast. Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF, kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is, siis on vaja Riigikogult saada SNF ja ARF jaoks ühine mandaat. Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada. Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s, sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is, mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii. Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 aktiveeris Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF-i alliansi kaitseks ning selle erinevaid kiires valmiduses osiseid siirati heidutuse ja kaitse eesmärkidel liitlasriikide territooriumile.