Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava Eesti elanike maapiirkondades elamise toetamiseks. Selleks tehakse ettepanekud töötada välja täiendavad meetmed Eesti maapiirkondadesse eluaseme soetamise ja eluasemete rekonstrueerimise toetamiseks; eraldada riigieelarvest rahalised vahendid üürielamute programmiga jätkamiseks ja täiendada hajaasustuse programmi riikliku toetusega kaugtöö võimaluste parandamiseks ning kiire internetiühenduse loomiseks.
Eelnõuga tehtavad muudatused laiendavad energiakriisi leevendamiseks välja töötatud universaalteenuse meetme mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on sarnaselt kodutarbijatele energiakriisist otseselt mõjutatud ja haavatav sihtgrupp.
Eelnõuga tehakse ettepanek valitsusele tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade hüvitamiseks eesootavaks kütteperioodiks alates 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini nii kodutarbijatele kui juriidilistele isikutele.
Eelnõuga tehakse ettepanek kaotada lõpptarbijatele mainitud perioodiks elektrienergia ja maagaasi võrgutasud ning määrata kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale lagi 2021. aasta esimese poolaasta taseme järgi ning hüvitada ajavahemikul 2022. aasta september – 2023. aasta mai kõigile elektri lõpptarbijatele 80% kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale määratud hinnalage ületavast osast.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis näeb ette muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral.
Vaatamata asjaolule, et Eestis teekasutustasu automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, tuleb direktiiv üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses, see tähendab osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas ELi liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab eelnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagas kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.
Kava kohaselt peavad maagaasi tarbivad sõidukid hakkama alates 2021. aastast läbima kohustuslikus korras regulaarset kontrolli, kus kontrollitakse nende sõidukite kütusepaakide nõuetele vastavust.
Üldiselt tagatakse sõidukite ohutus läbi korralise tehnoülevaatuse, mida täiendab liiklusjärelevalve käigus tehtav tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid maagaasi tarvitatavate sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et tehnoülevaatusel ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrollimine erialaste teadmiste omamist, näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi vmt, mida ei ole otstarbekas eeldada kõikidelt tehnoülevaatajatelt.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21. detsember 2020.
Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel.
Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.
CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERNi peakontor asub Genfis.
Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob selle summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole.
Eelnõuga luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel. Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.
Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.
Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit.
Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest.
Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.
Eelnõuga kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.
Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.
Eelnõuga võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks. Eelnõul on mõju eelkõige nendele investeerimisühingutele, mis peavad oma tööprotsesse täiustama ja välja töötama või oma sisekorda parandama.
Eelnõu näeb ette vähendada turule toodava pakendi koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit. Selleks muudetakse pakendiaktsiis kaheastmeliseks. Maksustama hakatakse pakendite turule toomist ning jätkatakse kehtiva sihtarvudeni taaskasutamata jäetud pakendi maksustamist.
Eelnõu näeb ette anda Riigikogule sisuline kaasarääkimise võimalus eelarvestrateegia vastuvõtmisel, mis sisaldab õigust eelarvestrateegiat vajadusel muuta ja täiendada.
Eelnõu tugevdab jaeinvestori kaitset ja suurendab nende usaldust kombineeritud kindlustuse investeerimisvõimaluste ja kindlustusel põhinevate toodete vastu, milleks on näiteks investeerimisfondid, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused.
Eelnõuga tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.
Eelnõu eesmärk on suurendada kohalikele omavalitsustele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavat tulu osa 2019. aastaks 12,13 protsendini tänase 11,4 protsendi asemel.
Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.
Eelnõu eemärk on ära jätta 2017. aastale planeeritud majutusteenuste käibemaksu tõstmine 14 protsendile ning seda säilitada 9 protsendi tasemel, nagu see on praegu. See võimaldab säilitada sektori ettevõtete konkurentsivõimet ja töökohti, eriti maakohtades paiknevate väiksemate majutusasutuste osas.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll.