Eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2021. aasta 31. detsembrini.
Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.
Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.
Eelnõu täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppe- ja lisaõppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Koostegevuse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse §-s 52 on välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste "vahetu sund", mis on otseselt seotud uue peatükiga Kaitseliidu julgeolekuala. Lisaks laiendatakse Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel, Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasumisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga. Eelnõu alusel kavatseb Eesti panustada 2019. aastal improviseeritud lõhkeseadmete vastase võitluse meeskonna, strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, meedikute meeskonna, õhutulejuhi, miinituukrimeeskonna ja toetuselemendiga.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Alates 2018. aastast osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega.
Eelnõu näeb ette kuni kolme kaitseväelase osalemist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis. Eelnõust lähtuvalt jätkatakse sellel missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega.
Eelnõuga tehakse liiklusseaduses muudatus, millega luuakse Kaitseväe jaoks erisus mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli teostamisel. Kehtiv liiklusseadus näeb ette, et tervisekontrolli tegemise õigus on ainult perearstil, töötervishoiuarstil või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjonil.Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll. Kaitseväele on väljastatud eriarstiabi tegevusluba, mis annab Kaitseväes töötavatele arstidele õiguse osutada tervishoiuteenuseid muuhulgas ka peremeditsiini erialal (s.o üldarstiabi). Muudatuse kohaselt antakse liiklusseaduses sätestatud tervisekontrolli tegemise õigus Kaitseväes ka arstidele, kes ei oma perearsti või töötervishoiuarsti kvalifikatsiooni.
Eelnõu võimaldab kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast kuni 2018. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Malisse.
Prantsusmaa on Eestile edastanud 17. jaanuaril 2018 ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis. Kutse eel ja järel on arutatud Eesti võimalikku osalemist Eesti ning Prantsusmaa kõrgetasemelistel poliitilistel kohtumistel ja kaitseministeeriumite ning kaitsevägede vahelistel konsultatsioonidel. Taotlus lähtub vajadusest panustada Euroopa lõuna suunaliste väljakutsete lahendamisse.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018. UNIFIL ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ja koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuste tegevust selles küsimuses. Samuti on UNIFILi ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.
Eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus. Valdkonna arengukava all peetakse silmas riigikaitse arengukava.