Eelnõuga suurendatakse kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOV sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada.
Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse. Seni oli vaid õigusaktide algatamise õigus. Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu.
Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.
Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid.
KOVi volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse. Ka KOVi hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOVi volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOVi liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOVi volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud.
Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta.
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.
Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Eelnõuga suunatakse tööandjaid kasutama Eestis kohalikku tööjõudu ja värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selle eesmärgi nimel tõstetakse üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Samas, real tingimustel, kõnealune palgakriteerium ei kohaldu.
Eelnõuga korrastatakse ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja muudatused haiguspäevade hüvitamise tingimuste ja korra muutmiseks, mis jõustuvad hiljemalt 1. detsembril 2020.
Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni.
Seletuskirjas märgitakse, et pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. Eelnõuga suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ning see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest.
Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.
Eelnõu näeb ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa.
Seletuskirjas põhjendatakse, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus.
Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti et tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.
Eelnõu eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Eelnõuga tehakse ettepanek moodustada komisjon, kes hakkab analüüsima kevadel 2020 Eestit tabanud viiruse COVID-19 epideemiaga võitlemist.
Ettepaneku põhjenduse kohaselt on ekspertidest moodustatav sõltumatu komisjon vajalik, et analüüsida saadud kogemusi, kaardistada õnnestumisi ning kohad kus tehti vigu ning mida saab tulevikus paremini korraldada. Komisjoni loomine on vajalik juba selle pärast, et nii mõnedki vahetult kriisi lahendamist juhtinud ametnikud on vallandatud või omal soovil lahkunud, ning saadud kogemused tuleb kaardistada, et parimini valmis olla tulevikus sarnaste epideemiate ohjeldamisel.
Eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid. Eelnõuga võrdsustatakse kaasistuja tasu tunnitasu alammääraga, mis käesoleval aastal on 3.48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3.07 eurot. Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest. Seletuskirjas märgitakse, et töövaidluskomisjoni istungil peab osalema kaks kaasistujat: töötajate ja tööandjate esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised. Kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused on olnud 2013. aastast muutmata ning kehtiva korra alusel on kaasistujatele makstav tasu madalam tunnitasu alammäärast. See pärsib töötajate ja tööandjate soovi panustada TVK töösse töövaidluste lahendamisel. Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVK-sse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.
Eelnõu näeb ette suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.
Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Näiteks kui inimene on töötanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seejärel kuus kuud Soomes ja pärast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse tema töötuskindlustushüvitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu töötasu alusel, mistõttu inimese töötuskindlustushüvitis jääb madalam. Muudatuse kohaselt võetakse lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne Soomet Eestis teenitud tasud.
Eelnõu kohaselt tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötutoetus olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast tõustes käesoleva aasta augustis 189 eurolt 270 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot.
Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste ja –toetuste seadust tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sätestatakse, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras.
Eelnõuga viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut ELi määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks, mis tagaks inimkeskse hoolekandekorralduse kõigile abivajajatele.
Eelnõuga laiendatakse haiglaapteekide õigusi ravimite valdkonnas. Eelnõu näeb ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, mis säästab ravikindlustuse vahendeid ning parandab konkurentsi Eesti ravimite hulgimüügi turul. Lisaks võimaldab eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil.
Eelnõu alusel kaovad seadusest omandipiirangud. Eelnõu kohaselt võib olla apteegi omanik ükskõik milline füüsiline või juriidiline isik, sh ravimite hulgimüüja. Suuremates linnades antakse haruapteekidele üleminekuaeg, et neid saaks muuta üldapteekideks.
Eelnõu eesmärgiks on muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.
Eelnõus käsitletakse pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.
Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega soovitakse parandada eakate toimetulekut. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 17 , millega sätestatakse pensioni baasosa tõus pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ning ja rahvapensioni tõus 60 euro võrra.
Eelnõuga võetakse üle ELi tubakadirektiivi (tähtaeg 20. mai 2019) kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Sarnase sisuga eelnõu kiideti heaks valitsuse 6. detsembri 2018 istungil. Eelnõu teine lugemine Riigikogus aga katkestati tervise- ja tööministri soovil.
Jälgimissüsteemi loomiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs ja peab olema tagatud andmetest huvitatud asutusele Eestis Maksu- ja Tolliametile ning Euroopa Komisjonile.
Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele ning on ühtlasi tubakatootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (nt duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatootja või importija, arvestades seaduse ja ELi õigusakti nõudeid.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgimissüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti Euroopa Liidus või mida imporditi Euroopa Liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.