Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid vastavalt Euroopa Liidu uuele tarbijakrediidi direktiivile. Muudatuste eesmärk on tugevdada tarbijakaitset, ennetada ülelaenamist ning viia regulatsioon kooskõlla turu arengute ja digiüleminekuga. Samal ajal luuakse krediidiandjatele ühtsemad konkurentsitingimused kogu Euroopa Liidus. Olulise muudatusena laieneb tarbijakrediidi regulatsioon ka nn „osta nüüd, maksa hiljem“ ehk tasuta krediidilepingutele. Edaspidi peavad selliste teenuste pakkujad hindama tarbija krediidivõimet, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul. Muudatustega võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning täpsustatakse krediidivõime hindamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest. Eelnõu mõjutab eelkõige krediidiandjaid, kes peavad kohandama oma IT-lahendusi, protsesse ja dokumentatsiooni uute nõuetega vastavusse viimiseks. Tarbijate jaoks tähendab muudatus suuremat läbipaistvust, paremat kaitset ja teadlikumaid laenuotsuseid. Samuti täpsustatakse maksehäireregistri pidamise korda ning järelevalveasutused saavad selgemad alused nõuete täitmise kontrollimiseks.

Question· Interpellation1049asked

Haiglavõrgu arendamise ja Tallinna Haigla kohta

Estonia · Riigikogu · 15 June 2026

Bill· SE949i lugemine lopetatud

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 June 2026

Eelnõuga muudetakse planeerimis- ja ehitusmenetlused kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust ning lühendada planeeringute menetlemisele kuluvat aega, säilitades samal ajal kvaliteetse ruumilise planeerimise. Eelnõuga kujundatakse ümber maa- ja ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks. Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi. Muudatused on ajendatud senise süsteemi kitsaskohtadest. Praegu kestab detailplaneeringu menetlus keskmiselt 2,2 aastat, kuid praktikas ulatuvad menetlusajad mõnest kuust kuni 18 aastani. Eelnõu eesmärk on muuta menetlused ühtlasemaks, prognoositavamaks ja tõhusamaks nii arendajatele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigiasutustele.

Law· SE835avaldatud riigiteatajas

Liiklusseaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 26 February 2026

Eelnõuga kehtestatakse kohustuslik osutusmärk automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ees. Praegu puudub seadusest tulenev ühtne ja siduv kohustus teavitada liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest. See on viinud olukordadeni, kus kiirusemõõtmist tehakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu. Eelnõu eesmärk on tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja õiguspärasus. Kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ja õiguskuuleka käitumise soodustamine.

Law· SE743avaldatud riigiteatajas

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 20 October 2025

Eelnõuga ajakohastatakse ehitusõigust ja tehakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ning paindlikumaks nii elanikele, ettevõtetele kui kohalikele omavalitsustele. Suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Edaspidi pole vaja muuta detailplaneeringut. Piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend. Varjendite rajamine muutub samuti lihtsamaks. Alates 2026. aasta juulist peab igal uuel hoonel olema varjend, mille lisamiseks piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui üldplaneering seda võimaldab. Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid. Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea kohalikku omavalitsust mitu korda teavitama. Samuti ei ole suuremate ehitusprojektide puhul mitme hoone ehitamise korral vaja esitada iga hoone kohta eraldi kasutusloa taotlust. Väiksemate, alla 20 m² mitteelamute puhul pole üldse tarvis ehitusluba ega teatist – piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest. Olulised muudatused tehakse ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks ja õiglasemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 1. juulit 2015 ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus, enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli maksta seadustamata hoonete registrisse kandmisel. Puurkaevu ja -augu rajamisel kaob edaspidi kohustus asukohta eelnevalt kooskõlastada, piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest.

Bill· SE742tagasi lykatud

Planeerimisseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 October 2025

Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide rajamist. Selleks antakse kohalikele omavalitsustele õigus mitte algatada eriplaneeringut või detailplaneeringut, kui planeeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju.

Law· SE683avaldatud riigiteatajas

Planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 June 2025

Planeerimisseadust muudetakse, et oluliselt lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi. Muudatused võimaldavad KOVidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole kümne aasta jooksul alustatud arendustegevust. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta. Olulisima muudatusena loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel. Edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel, mis on kiirem ja odavam. Kui KOVi eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Enamik planeeringuid tehakse niikuinii arendajale kuuluvale maale, mistõttu on eriplaneeringu kohustuslik eelmenetlus enamasti formaalne.

Resolution· OE601tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks“

Estonia · Riigikogu · 19 March 2025

Eelnõu eesmärk on kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kaotamine Euroopa Liidus ja seega ettevõtteid koormava bürokraatia vähendamine. Ka Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid on kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ja teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Kohustatud ettevõtete jaoks on tegemist väga mahuka ja kuluka tööga. Väidetavalt võib kestlikkusaruande koostamine kaasa tuua ühele ettevõttele lisakulusid keskmiselt 100 000 eurot. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtteid on Eestis umbes 350.

Question· Interpellation600asked