PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Tõnis Mölder

Estonia · Official source

Records

64 records where Tõnis Mölder is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Bill· SE949saadetud i lugemisele

Act to amend the Planning Act, the Building Code and the Act on the Implementation of the Building Code and the Planning Act

Estonia · Riigikogu · 15 June 2026

The draft makes the planning and construction procedures faster, clearer and more transparent. The purpose of the changes is to reduce the administrative burden and shorten the time required for processing plans, while maintaining high-quality spatial planning. The bill reshapes the previous planning approval procedure of the Land and Spatial Board and replaces it with a solution based on the principle of coordination. Also specified the tasks to be solved by the detailed plan, their scope and necessity, and clearer deadlines are established for the initiation of the plan as well as for the intermediate stages of the procedure. In order to increase the transparency of the procedures, requests for initiation of detailed planning will be submitted through the planning database. In addition, the principle is established that the authorities participating in the procedure must submit their proposals and comments at the earliest possible stage in order to avoid later delays. The changes are motivated by the bottlenecks of the existing system. Currently, the detailed planning procedure lasts an average of 2.2 years, but in practice the procedure times range from a few months to 18 years. The purpose of the bill is to make the procedures more consistent, predictable and efficient for developers, local governments and state institutions.

Law· SE835avaldatud riigiteatajas

Law on Supplementing the Traffic Act

Estonia · Riigikogu · 26 February 2026

The draft establishes a mandatory sign in front of the area of ​​use of the automatic traffic monitoring system. Currently, there is no uniform and binding obligation arising from the law to inform road users about speed measurement using the automatic traffic monitoring system. This has led to situations where speeding is done covertly, which undermines the sense of justice and reduces confidence in law enforcement. The purpose of the bill is to ensure traffic supervision transparency, proactiveness and legality. The main purpose of speed measurement is not to punish, but to improve road safety and encourage law-abiding behavior.

Law· SE743avaldatud riigiteatajas

The Act on Amending the Building Code and Amending Other Acts Related to It

Estonia · Riigikogu · 20 October 2025

The bill updates construction law and makes construction and planning processes easier, faster and more flexible for residents, companies and local governments. The biggest changes concern the design conditions. In the future, there is no need to change the detailed plan. It is enough to specify the design conditions if you want to add a smaller auxiliary building to the plot, such as a sauna, a shed or a garage. Also enough specifying the design conditions, if you want to change the base area or the number of floors of the building to be built, specify the type of facility, for example, replace electric heating with ground heating, or build a shelter next to the new building. Building shadows also becomes easier. From July 2026, every new building must have a shelter, for which it is sufficient to specify the design conditions, if the general plan allows it. Private houses and in the case of semi-detached houses, it is planned to waive the application for use permits. A simplified notice of use in the building register, which reflects the basic data of the building, is sufficient. The validity of the construction notice is extended to four years. This means that there is no need to notify the local government several times during the construction delay. Also, in the case of larger construction projects, if several buildings are built, it is not necessary to submit a separate application for a use permit for each building. Smaller ones, less than 20 m² in the case of non-residential buildings, there is no need for a building permit or notice at all - it is enough to specify the design conditions. Important changes will also be made in the legalization of the register of old buildings. Registering buildings without a legal basis becomes clearer and fairer, which gives people the opportunity to register their properties and buildings correctly. In the case of buildings built before July 1, 2015, the prerequisite for legalization is the building's safety, before July 22. buildings built after July 1995 are automatically considered legal. In addition, the existing 500-euro state fee, which had to be paid when registering unauthorized buildings, will disappear. When constructing a borehole and borehole, the obligation to coordinate the location in advance disappears, it is enough to submit a construction notice and a project.

Bill· SE742tagasi lykatud

Planning Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 8 October 2025

The bill envisages giving local governments the right to exclude the construction of wind farms that significantly spoil the visual view. To this end, local governments are given the right not to initiate a special plan or a detailed plan if the implementation of the plan would result in a disproportionately negative visual impact of the planned wind power plant.

Law· SE683avaldatud riigiteatajas

Act to amend the Planning Act and the Construction Code and the Act on the Implementation of the Planning Act

Estonia · Riigikogu · 19 June 2025

The Planning Act is being amended to significantly simplify and speed up planning procedures. The changes allow local governments to respond to developments faster and more flexibly, to end outdated or stalled plans and to reduce formal and time-consuming obligations. For example, in the future, the validity of the detailed plan will automatically expire if no development activities have been started on its basis within ten years. If the validity period is still needed can be extended without a new public procedure. The most important change is the abandonment of the special planning of the local government, which until now was used, for example, in the planning of wind farms. In the future, such buildings with a significant impact can be planned on the basis of detailed planning, which is faster and cheaper. If the average processing time of the KOV special plan has been four years, the same result can be achieved with the detailed plan in an average of 2.2 years. Most plans is done anyway on land owned by the developer, which is why the mandatory preliminary procedure for special planning is mostly formal.

Resolution· OE601tagasi lykatud

Decision of the Riigikogu "Making a proposal to the Government of the Republic to initiate negotiations in the European Union to invalidate the obligation to prepare sustainability reports"

Estonia · Riigikogu · 19 March 2025

The purpose of the bill is to abolish the obligation to prepare sustainability reports in the European Union and thus reduce the bureaucracy that burdens companies. Representative organizations of Estonian entrepreneurs have also criticized the obligation to submit sustainability reports and proposed to postpone the fulfillment of the obligation. For obliged companies, this is a very extensive and expensive work. Arguably, the creation of a sustainability report can lead to one company additional costs on average 100,000 euros. There are approximately 350 companies in Estonia with the obligation to submit a sustainability report.

Bill· SE626i lugemine lopetatud

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Eelnõuga suurendatakse kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOV sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada. Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse. Seni oli vaid õigusaktide algatamise õigus. Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu. Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu. Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid. KOVi volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse. Ka KOVi hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOVi volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOVi liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOVi volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud. Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta.

Bill· SE619ii lugemine katkestatud

Family Benefits Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 12 May 2022

Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.

Bill· SE516tagasi lykatud

Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 January 2022

Eelnõuga suunatakse tööandjaid kasutama Eestis kohalikku tööjõudu ja värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selle eesmärgi nimel tõstetakse üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Samas, real tingimustel, kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga korrastatakse ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.

Law· SE253avaldatud riigiteatajas

Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 30 September 2020

Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu. Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni. Seletuskirjas märgitakse, et pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. Eelnõuga suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ning see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest.

Bill· SE250tagasi lykatud

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 29 September 2020

Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.

Bill· SE244tagasi lykatud

Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 September 2020

Eelnõu näeb ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa. Seletuskirjas põhjendatakse, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus.

Bill· UA241avaldatud riigiteatajas

Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 September 2020

Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti et tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist. Eelnõu eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.