Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

committee · Estonia

Keskkonnakomisjon

Members

  • No memberships ingested for this organization yet.

Records

Bill· SE923i lugemine lopetatud

Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 20 May 2026

Eelnõu muudatuste eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust. Eelnõu näeb ette vabastada arendusperioodi jooksul vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest. Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel. Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avaliku veekogu koormavatele rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad. Regenereeriv vesiviljelus eemaldab liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Kehtiv hoonestustasu regulatsioon ei näe ette erisust looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja ELi eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis süsteemselt majanduslikult kahjumlik. Seletuskirjas märgitakse, et taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on tingituna Läänemere eripäradest madal, kuid sellest saadav kasu loodusele, Läänemerele suur. Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus – selle põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine.

Law· SE799avaldatud riigiteatajas

Jäätmeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 January 2026

Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse § 1 lõike 5 ülamärkes 1 toodut ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Eelnõu kohaselt jõustub uus nõue 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.

Law· SE755avaldatud riigiteatajas

Jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 November 2025

Eelnõu näeb ette lubada öösihiku kasutamine nuhtlusisendite küttimisel, vajadusel võõrliikide tõrjel ning vigastatud uluki hukkamisel. Eelnõu näeb ette teatud juhtudel tasuta jahiloa väljaandmise ja jahi lubamise kaitsealade sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis. Eelnõu kohaselt on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades. Jahiseadust muudetakse, et edaspidi antakse sellistel juhtudel jahiluba välja tasuta nendes piirkondades, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Samuti kehtib see kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas. Looduskaitseseaduse muudatustega sätestatakse eelnõus erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis hetkel kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguse tõkestamise korral.

Law· SE393avaldatud riigiteatajas

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 March 2024

Eelnõu eesmärk on sätestada AÕKS-is müra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldada probleemid selle rakendamisel praktikas.

Resolution· OE210avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 16 May 2023

Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada RMK nõukogusse Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski. Vastavalt metsaseadusele kuulub RMK nõukogu koosseisu kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega.

Resolution· OE209avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 16 May 2023

Eelnõuga tehakse ettepanek kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Kalvi Kõva, Kaido Höövelson, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe ning nimetada SA KIK nõukogusse Reili Rand, Maido Ruusmann, Tarmo Tamm ja Mart Maastik. Vastavalt keskkonnatasude seadusele nimetatakse SA KIK nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. SA KIK nõukogusse kuuluvad lisaks Riigikogu poolt nimetatutele veel neli asutajaõiguste teostaja poolt nimetatud liiget. Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.

Bill· SE765i lugemine lopetatud

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 December 2022

Eelnõu näeb ette fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute andmete FOKA registrisse kandmise muutmise. Eelnõu kohaselt on vaja tagada kõikide vähemalt viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti F-gaase sisaldavate ELi vastavates määrustes nimetatud toodete, seadmete või süsteemide registreerimine FOKA registris, et kindlustada asjakohane riigipoolne ülevaade nende kohta. Andmete registris kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine. Seletuskirjas märgitakse, et muudatused F-gaaside FOKA registris registreerimise valdkonnas on seotud tänase olukorraga, kus mitte kõik F-gaase üle viie tonni süsinikoksiidi ekvivalenti sisaldavad seadmed ei ole FOKA registris registreeritud ning riigil puudub tegelik ülevaade olukorrast.

Resolution· OE616avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 10 May 2022

Eelnõu kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muudatused, mis näevad ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii ELis kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega. Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tänaseks on ELis ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne EL.

Resolution· OE343avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 March 2021

Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Sama seaduse § 49 lõike 5 kohaselt nimetab Riigikogu oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda RMK nõukogust tagasi Andres Metsoja ja nimetada RMK nõukogusse Riigikogu liige Yoko Alender.

Resolution· OE342avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 March 2021

Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 11 nimetatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Merry Aart ja Priit Sibul ning nimetada SA KIK nõukogusse uuteks liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Martin Repinski.

Resolution· OE316tagasi voetud taiskogul menetlemata

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele avamere vesiviljeluse mahu määramiseks"

Estonia · Riigikogu · 18 January 2021

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seada strateegiline eesmärk viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul vähemalt 10 000 tonni juurdekasvuni lähtudes põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette maismaa kalakasvatustes. Nimetatud eesmärgi elluviimiseks tuleb soodustada ja toetada tänapäevaste ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist vesiviljeluses, seejuures lähtudes põhimõttest, et arendused ei halvendaks mereala seisundit ega seoks ohtu hea seisundi saavutamist. Eelnõu on esitatud tulenevalt vajadusest teha valdkonna arendamiseks põhimõtteline otsus soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga ning saada riiklikul tasandil selgus vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas.

Law· SE109avaldatud riigiteatajas

Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 20 November 2019

Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas. Kuna Eesti vesiviljelussektor on väike, on ka kasvandustest tulenev keskkonnakoormus madal. Eesti naaberriigid ei rakenda selliseid saastetasusid vesiviljelusele ning see paneb Eesti vesiviljeluse sektori ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiseisu, eriti keeruline on olukord ajal, mil maailmaturu müügihinnad on omahinnast madalamad. Vesiviljeluse sektori puhul on tegemist toidutootmisega ning olukorras, kus põllumajandus on vabastatud väetamise saastetasust, loob vesiviljeluse sektori erisus ebavõrdse olukorra kahe esmase toidutootmise sektori vahel. Vesiviljeluse näol on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega. Sektori arengule aitab kaasa naaberriikidest erineva maksustamispoliitika vältimine.

Law· SE633avaldatud riigiteatajas

Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2018

Eelnõu eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtivajahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Law· SE373avaldatud riigiteatajas

Looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 January 2017

Eelnõuga viiakse looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud.

Law· SE319avaldatud riigiteatajas

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 November 2016

Keskkonnakomisjon algatas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise seaduse eelnõu kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument. Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses. Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 1. jaanuarist 2017. a jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.

Law· SE226avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse § 17 täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2016

Eelnõuga antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.