Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (agressiooni toetamine)
Estonia · Riigikogu
The world's political record
Person
Estonia · Official source
28 records where Marek Jürgenson is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years
Estonia · Riigikogu
Estonia · Riigikogu · 6 February 2023
Estonia · Riigikogu · 31 October 2022
Estonia · Riigikogu · 19 October 2022
Estonia · Riigikogu · 12 October 2022
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Estonia · Riigikogu · 10 October 2022
Estonia · Riigikogu · 10 October 2022
Estonia · Riigikogu · 27 September 2022
Estonia · Riigikogu · 31 August 2022
Estonia · Riigikogu · 19 July 2022
Estonia · Riigikogu · 19 July 2022
Estonia · Riigikogu · 6 July 2022
Estonia · Riigikogu · 16 June 2022
Eelnõu muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt. Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam võimalus vaidluste lahendamiseks.
Estonia · Riigikogu · 14 June 2022
Estonia · Riigikogu · 31 May 2022
Estonia · Riigikogu · 4 April 2022
Eelnõu eesmärgiks on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks. Selleks kehtestatakse uus tervikseadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks füüsiliste isikute maksejõetuse küsimustele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.
Estonia · Riigikogu · 4 April 2022
Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikus muudatused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning tagavad kohase karistusõigusliku reaktsiooni agressiooniga liitumise ning sellega seonduva vaenutegevuse korral.
Estonia · Riigikogu · 21 March 2022
Eelnõu eesmärk on keelustada rahvusvaheliselt levinud sümboolika avalik kasutamine eesmärgiga avaldada toetust Vene Föderatsiooni sõjategevusele Ukrainas. Selle keelu rikkujale nähakse ette kriminaalkaristused. Seoses Vene Föderatsiooni sõjalise rünnakuga Ukraina vastu on vajalik vältida Eesti ühiskonnas avalikkuses esile kerkimast hoiakuid, mis avaldavad toetust sõjale Ukraina vastu ning nende hoiakute avalikku demonstreerimist.
Estonia · Riigikogu · 21 March 2022
Eelnõu eesmärgiks on muuta praegu kehtivat regulatsiooni, mille järgi võivad Eestis omada relvi ka välisriikide kodanikud, tingimusel, et nende suhtes puudub kahtlus, et nad võiksid ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. Muudatus näeb ette, et üksnes need välismaalased, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel, võivad soetada, omada ja vallata relvaseaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, juhul, kui neile on relvaseaduses ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.
Estonia · Riigikogu · 21 March 2022
Seoses Vene Föderatsiooni agressioonsõjaga Ukraina vastu on käesoleva eelnõu peamine eesmärk peatada Eestis elavate Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike relvaload üheks aastaks käesoleva seaduse jõustumisest.
Estonia · Riigikogu · 10 January 2022
Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu eesmärgiks on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.
Estonia · Riigikogu · 8 November 2021
Eelnõu eesmärgiks on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele.
Estonia · Riigikogu · 17 May 2021
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust. Eelnõu võimaldab ka välismaa äriühingul filiaal registreerida elektroonilisel teel ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud. Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimaluse, mitte kohustusena. Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.
Estonia · Riigikogu · 15 March 2021
Eelnõu eesmärgiks on parandada laste heaolu ning kaitsta alaealisi seksuaalse kuritarvitamise eest. Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16 eluaastale. Eelnõus muudetakse KarS § 145 prim (alaealiselt seksi ostmine), § 175 prim (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine), § 178 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine ), § 178 prim (seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks) ja § 179 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine).
Estonia · Riigikogu · 14 September 2020
Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks. Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.
Estonia · Riigikogu · 20 April 2020
Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut. Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult. Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb üldkoosolekust osavõtnutel igaühel allkirjastada protokolli lisana osavõtnute nimekiri, mille originaal tuleb esitada (saata postiga) ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega. Lisaks sisaldab eelnõu ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega. Oluline on veel märkida, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil 2020 väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.
Estonia · Riigikogu · 9 September 2019
Muudatuste eesmärk on tagada Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras.