Bill· SE1062saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 19 October 2026
Eelnõuga muudetakse üürilepingu lõpetamise ja üüripinna vabastamise korda, et lihtsustada üürivõlgadega seotud vaidluste lahendamist ja kiirendada üüripinda mitte vabastavate võlgnike ehk nn puuküürnike väljatõstmist.
Üürileandja saab edaspidi makseviivituse tõttu alustada lepingu erakorralist ülesütlemist juba siis, kui üürniku võlgnevus ulatub vähemalt ühe kuu üüri või muude kokkulepitud kulude summani. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust. Samas antakse üürnikule võla tasumiseks senise 14 päeva asemel 30 päeva.
Üüripinna vabastamise kiirendamiseks määrab kohus või üürikomisjon ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses ning kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna. Samuti saab vabastamisotsust rakendada allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele.
Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et vajalikku abi saaks korraldada varem.
Bill· SE989i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 14 September 2026
Eelnõu eesmärk on tagada Häirekeskuse toimepidevus. Muudatustes nähakse ette võimalus peatada Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ja teatud juhtudel ka võimalus isikuid karistada Häirekeskuse töö häirimise eest. Piiritletakse Päästeameti rolli kiirabibrigaadi abistamisel. Antakse õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus (nt. abistada kiirabi valdusesse sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada).
Resolution· OE976saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Bill· SE804tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 21 January 2026
Eelnõuga lisatakse karistusseadustikku § 311 ülaindeksiga 1 pealkirjaga "Prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemine".
Bill· SE771i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 4 December 2025
Eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvritel vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selleks täiendatakse korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kohaldamise aluseid selliselt, et lisaks senistele alustele, on politseil võimalik rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kuni 72 tundi. Lisaks muutub viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks. Lisaks muutub viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks.
Law· SE682avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline leping mille eesmärgiks on õigusliku aluse loomine välisriigi vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis. Kokkuleppes sätestatakse poolte õigused ja kohustused, reguleeritakse praktilisi aspekte nt vangla tingimused, kulude jaotus ja järelevalve.
Resolution· OE630tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 April 2025
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja pettuste vastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuselaine vastu.
Law· SE587avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 March 2025
Seaduse eesmärk on ühineda Montreali 2014 protokolliga tehtavate muudatustega, millega muudetakse 1963. aastal Tokyos allakirjutatud konventsiooni. Protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tulevikus tõhustada konventsiooni rakendamist. Täna on raskendatud näiteks menetluse alustamine korda rikkuva reisija suhtes olukorras, kus õhusõiduki registreerinud riik on näiteks Läti, lendu alustati aga Hispaaniast ning õhusõiduk koos korda rikkunud reisijaga maandub Tallinnas. Seda põhjusel, et kohalduvad õhusõiduki riikkondsust puudutavad piirangud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt jäävad 60% taolistest juhtumitest menetlemata. Samal ajal kui korda rikkuvatest ja häirivatest reisijatest teatatud vahejuhtumite arv õhusõidukite pardal on kasvanud. Seetõttu on oluline tagada õigusraamistik ja sõnakuulmatute reisijate vastutusele võtmise võimalus. Protokolliga ühinedes toetab Eesti arusaama, et personalil peab olema õigus tegeleda teo toime pannud reisijaga lennu ajal õhusõiduki pardal ning sõltuvalt olukorrast andma reisija üle sihtkoha riigi ametivõimudele edasiseks menetlemiseks.
Bill· SE452tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 3 June 2024
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku uue paragrahviga 236prim, milles nähakse ette karistus ministri poolt Riigikogus vale ütluse andmise eest.
Bill· SE411tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 3 April 2024
Eelnõu eesmärgiks on tagada Põhiseaduse § 22 sätestatud nõude, kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus täitmine.
Law· SE362avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 January 2024
Eelnõuga denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mis jõustus 1995. aastal. Õigusabilepingu kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisest teatada teisele lepingupoolele ette vähemalt kuus kuud enne lepingu viieaastase kehtivusperioodi lõppemist.
Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas on rahvusvahelise õiguse, seal hulgas ÜRO põhikirja põhimõtete oluline rikkumine. ÜRO põhikirja järgi peavad kõik ÜRO liikmed oma rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest iga riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu. Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pannud Ukrainas toime raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Venemaa on 16. maist 2022 välja arvatud Euroopa Nõukogust ning sellega seonduvalt ei kohaldu enam inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii kaua kui kestab Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas, jätkab Eesti jõupingutusi agressori isoleerimiseks rahvusvahelisel areenil ning säilitab kahepoolsed suhted Venemaaga üksnes absoluutselt vajalikul miinimumtasemel.
Õigusabilepingu eelduseks on usaldus teise riigi õigussüsteemide vastu ning kuna usaldus Venemaa õigussüsteemi vastu puudub, lõpetab Eesti õigusabilepingu kehtivuse.
Õigusabilepingu kehtetuks tunnistamisega saab Venemaast kolmas riik, kellega Eestil ei ole õigusküsimuste lahendamisel erirežiimi ning tsiviilasjade küsimuses lähtutakse edaspidi rahvusvahelise eraõiguse reeglitest. Õigusabilepingu denonsseerimine ei välista Eesti ja Venemaa edasist koostööd ka kriminaalasjades, kuna ka seal on jätkuvalt võimalik tugineda erinevatele rahvusvahelistele konventsioonidele juhul, kui mõlemad riigid on selle osalised.
Bill· SE320tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 9 October 2023
Seadusemuudatuste eesmärgiks on kehtestada kindlad kohtueelse menetluse tähtajad kriminaalmenetluses.
Resolution· OE280tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 20 September 2023
Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust viima seadusandlusesse sisse õigus Justiitsministeeriumil teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta ja laiendada distsiplinaarmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust omavate isikute ringi.
Bill· SE163tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2023
Eelnöu reguleerib Euroopas tõsiseks probleemiks kerkinud araabia kultuuridest pärinevate näokatete - burka ja niqab - kandmist. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani, jättes silmadele vaid kitsa vaatepilu. Niqab on tavaliselt ristkulikukujuline riie, mis on kinnitatud naiste pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.
Euroopat tabanud immigratsioonikriisi käigus on reljeefselt välja tulnud, et inimöiguste ja põhiseadusega tagatud üksikisikute õigused on sattunud kolmandatest maadest tulnud rahvusrühmade religioossete ja kultuuriliste erinevuste tõttu surve alla. Islamiusuliste kultuuritaust ja kombed ei tunnista sugudevahelist võrdõiguslikkust, nagu Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus ette näevad. Naiste ahistamine burka ja niqabi kandmise sunni läbi ei sobi kokku Eesti kommete ega väärtussusteemiga.
Bill· SE167tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2023
Eelnõu sisuks on prokuröride teenistusliku järelevalve korra muutmine, eesmärgiga tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ning välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel.
Bill· SE105tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 May 2023
Algatuse eesmärgiks on luua võimalus Justiitsministeeriumil teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta.
Resolution· OE604avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 2 May 2022
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Jevgeni Ossinovski ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jaak Juske.
Resolution· OE547avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 March 2022
Question· Other question2-6/16asked
Estonia · Riigikogu · 9 November 2020
Question· Interpellation43asked
Estonia · Riigikogu · 12 October 2020
Question· Other question2-6/13asked
Estonia · Riigikogu · 23 September 2020
Law· SE240avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 September 2020
Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.
Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 31. märtsil 1992 Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.
Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.
Question· Written question84asked
Estonia · Riigikogu · 29 July 2020
Question· Interpellation36asked
Estonia · Riigikogu · 14 May 2020
Showing the 24 most recent records of 70. Browse the full list