Eelnõuga muudetakse üürilepingu lõpetamise ja üüripinna vabastamise korda, et lihtsustada üürivõlgadega seotud vaidluste lahendamist ja kiirendada üüripinda mitte vabastavate võlgnike ehk nn puuküürnike väljatõstmist.
Üürileandja saab edaspidi makseviivituse tõttu alustada lepingu erakorralist ülesütlemist juba siis, kui üürniku võlgnevus ulatub vähemalt ühe kuu üüri või muude kokkulepitud kulude summani. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust. Samas antakse üürnikule võla tasumiseks senise 14 päeva asemel 30 päeva.
Üüripinna vabastamise kiirendamiseks määrab kohus või üürikomisjon ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses ning kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna. Samuti saab vabastamisotsust rakendada allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele.
Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et vajalikku abi saaks korraldada varem.
Eelnõu eesmärk on tagada Häirekeskuse toimepidevus. Muudatustes nähakse ette võimalus peatada Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ja teatud juhtudel ka võimalus isikuid karistada Häirekeskuse töö häirimise eest. Piiritletakse Päästeameti rolli kiirabibrigaadi abistamisel. Antakse õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus (nt. abistada kiirabi valdusesse sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada).
Eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvritel vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selleks täiendatakse korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kohaldamise aluseid selliselt, et lisaks senistele alustele, on politseil võimalik rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kuni 72 tundi. Lisaks muutub viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks. Lisaks muutub viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks.
Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline leping mille eesmärgiks on õigusliku aluse loomine välisriigi vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis. Kokkuleppes sätestatakse poolte õigused ja kohustused, reguleeritakse praktilisi aspekte nt vangla tingimused, kulude jaotus ja järelevalve.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja pettuste vastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuselaine vastu.
Seaduse eesmärk on ühineda Montreali 2014 protokolliga tehtavate muudatustega, millega muudetakse 1963. aastal Tokyos allakirjutatud konventsiooni. Protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tulevikus tõhustada konventsiooni rakendamist. Täna on raskendatud näiteks menetluse alustamine korda rikkuva reisija suhtes olukorras, kus õhusõiduki registreerinud riik on näiteks Läti, lendu alustati aga Hispaaniast ning õhusõiduk koos korda rikkunud reisijaga maandub Tallinnas. Seda põhjusel, et kohalduvad õhusõiduki riikkondsust puudutavad piirangud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt jäävad 60% taolistest juhtumitest menetlemata. Samal ajal kui korda rikkuvatest ja häirivatest reisijatest teatatud vahejuhtumite arv õhusõidukite pardal on kasvanud. Seetõttu on oluline tagada õigusraamistik ja sõnakuulmatute reisijate vastutusele võtmise võimalus. Protokolliga ühinedes toetab Eesti arusaama, et personalil peab olema õigus tegeleda teo toime pannud reisijaga lennu ajal õhusõiduki pardal ning sõltuvalt olukorrast andma reisija üle sihtkoha riigi ametivõimudele edasiseks menetlemiseks.
Eelnõu eesmärgiks on tagada Põhiseaduse § 22 sätestatud nõude, kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus täitmine.
Eelnõuga denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mis jõustus 1995. aastal. Õigusabilepingu kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisest teatada teisele lepingupoolele ette vähemalt kuus kuud enne lepingu viieaastase kehtivusperioodi lõppemist.
Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas on rahvusvahelise õiguse, seal hulgas ÜRO põhikirja põhimõtete oluline rikkumine. ÜRO põhikirja järgi peavad kõik ÜRO liikmed oma rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest iga riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu. Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pannud Ukrainas toime raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Venemaa on 16. maist 2022 välja arvatud Euroopa Nõukogust ning sellega seonduvalt ei kohaldu enam inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii kaua kui kestab Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas, jätkab Eesti jõupingutusi agressori isoleerimiseks rahvusvahelisel areenil ning säilitab kahepoolsed suhted Venemaaga üksnes absoluutselt vajalikul miinimumtasemel.
Õigusabilepingu eelduseks on usaldus teise riigi õigussüsteemide vastu ning kuna usaldus Venemaa õigussüsteemi vastu puudub, lõpetab Eesti õigusabilepingu kehtivuse.
Õigusabilepingu kehtetuks tunnistamisega saab Venemaast kolmas riik, kellega Eestil ei ole õigusküsimuste lahendamisel erirežiimi ning tsiviilasjade küsimuses lähtutakse edaspidi rahvusvahelise eraõiguse reeglitest. Õigusabilepingu denonsseerimine ei välista Eesti ja Venemaa edasist koostööd ka kriminaalasjades, kuna ka seal on jätkuvalt võimalik tugineda erinevatele rahvusvahelistele konventsioonidele juhul, kui mõlemad riigid on selle osalised.
Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust viima seadusandlusesse sisse õigus Justiitsministeeriumil teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta ja laiendada distsiplinaarmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust omavate isikute ringi.
Eelnöu reguleerib Euroopas tõsiseks probleemiks kerkinud araabia kultuuridest pärinevate näokatete - burka ja niqab - kandmist. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani, jättes silmadele vaid kitsa vaatepilu. Niqab on tavaliselt ristkulikukujuline riie, mis on kinnitatud naiste pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.
Euroopat tabanud immigratsioonikriisi käigus on reljeefselt välja tulnud, et inimöiguste ja põhiseadusega tagatud üksikisikute õigused on sattunud kolmandatest maadest tulnud rahvusrühmade religioossete ja kultuuriliste erinevuste tõttu surve alla. Islamiusuliste kultuuritaust ja kombed ei tunnista sugudevahelist võrdõiguslikkust, nagu Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus ette näevad. Naiste ahistamine burka ja niqabi kandmise sunni läbi ei sobi kokku Eesti kommete ega väärtussusteemiga.
Eelnõu sisuks on prokuröride teenistusliku järelevalve korra muutmine, eesmärgiga tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ning välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Jevgeni Ossinovski ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jaak Juske.
Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.
Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 31. märtsil 1992 Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.
Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.
Leping parandab investeerimiskliimat EL-i liikmesriikide ja Singapuri vahel.
Seletuskirjas märgitakse, et lepingust on kasu Eesti investoritele, sest see tagab investeeringute kaitse ja aitab lahendada vaidlusi. Lepinguga luuakse kaheastmeline investeerimiskohtu süsteem, mille eesmärgiks on tagada investoritele parem õiguskaitse ning menetleda nende vaidlusi kiiremini ja läbipaistvalt. Samuti tagab leping ka Singapuri investorite kaitse Eestis.
Lepingu eelnõu kiideti heaks valitsuse 4. oktoobri 2018 istungil. Eesti kirjutas lepingule alla 15. oktoobril 2018 Luksemburgis. EL ja Singapur kirjutasid lepingule alla 19. oktoobril 2018 Aasia-Euroopa tippkohtumisel Brüsselis. Leping jõustub pärast seda, kui kõik riigid on lepingu riigisiseste menetluste kohaselt ratifitseerinud.