Records
Bill· SE979menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse. Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal.
Bill· SE904saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 6 May 2026
According to the draft law, the definition of an election observer organization is defined in the law and election observer organizations are given the right to submit election-related complaints to the Election Commission of the Republic and the Supreme Court in the public interest. For this purpose, the four election laws (the Law on the Election of the National Assembly, the Law on the Election of the European Parliament, the Law on the Election of the Local Government Council and the Law on the Referendum) make essentially the same provisions changes and corresponding changes in the Judicial Procedure Act on Constitutional Supervision. The explanatory letter states that so far in Estonia, neither election observers nor non-governmental organizations, nor voters or candidates have the right to appeal in matters related to elections in the public interest. The purpose of the bill is to define election observer organizations and to give them the right to file complaints in the public interest if they consider that the election organizer or the Election Commission of the Republic has violated the law or other applicable requirements.
Bill· SE872saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 7 April 2026
The draft amends the Constitution in such a way that the President of the Republic is elected directly by the people in free, general, uniform and direct elections by secret ballot. At least 10,000 voting citizens of the Republic of Estonia can nominate a presidential candidate. Candidate registration starts 60 days before election day and ends 40 days before election day. The candidate who gets more than half of the votes of those who participated in the voting is elected. If no candidate achieves the required majority, a second round of voting is held between the two candidates with the most votes. In the second round, the candidate who receives the most votes is elected. In the event of a tie, the older candidate is preferred. Such a system ensures that the president is elected in any case and avoids a situation where the head of state remains unelected. In the event of interruption of the term of office of the President or premature termination of his powers, a new one is elected the president in the same order.
Bill· AE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
The statement condemns China's assimilation policy and the Tibetan boarding school system, which aims to eliminate the distinct linguistic, cultural and religious traditions of Tibetans and other minorities such as the Uyghurs, calls for the immediate abolition of the Tibetan boarding school system for children and the practice of family separation, as highlighted by UN experts in February 2023, and further calls on the Chinese authorities to allow to establish Tibetan private schools.
The statement calls on countries and the EU Commission Vice-President and High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy to demand that the Chinese government issue visas to European diplomats to visit boarding schools across Tibet and allow independent journalists and international observers to enter the region.
Bill· SE747tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 22 October 2025
Eelnõuga soovitakse tagada Eesti lipu eristaatust läbi selle ainukasutuse riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel, sealhulgas riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsuste hoonetel, ning välistada ideoloogilisi sõnumeid kandvate lippude heiskamine lisaks ka Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel. Eelnõu piirab teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippude heiskamist riigi ja muu avaliku sektori hoonetel ainult protokolliliste eesmärkidega, nagu välisriikide ametlike esindajate visiidid või rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõtud.
Bill· SE527tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 21 October 2024
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.
Resolution· OE431avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 May 2024
Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Bill· PE425tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 2 May 2024
Eelnõu esitajate hinnangul on põhjust muret tunda elektroonilise valimissüsteemi usaldatavuse pärast ka seetõttu, et sõjalised konfliktid maailmas on intensiivistumas, mis võib tekitada kasvanud vaenulikku huvi võltsida valimistulemusi Euroopa Liidu ja NATO piiririigis, nagu Eesti seda on. Eespool kirjeldatud vastuolusid arvestades soovivad eelnõu algatajad, et Riigikogu pöörduks esitatud eelnõuga Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” poole, taotlemaks nende arvamust asjaolule, kas Eesti internetihääletuse süsteemi jätkuv kasutamine on õigustatud ja turvaline ka siis, kui eespool kirjeldatud vastuolud ei ole asjakohaselt lahendatud.
Bill· AE375avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 February 2024
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Bill· SE255tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 June 2023
This draft amends the Alcohol, Tobacco, Fuel and Electricity Excise Act in order to reduce the tax burden on residents. The bill lowers the excise duty on oil shale fuel oil.
Bill· SE253tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 June 2023
This bill amends the Income Tax Act on April 1, 2023. the version that entered into force (RT I, 17.03.2023, 77). As a result of the change, the amount of income tax transferred to the budget of local government units will increase.
Bill· SE250tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 15 June 2023
The bill amends § 15 subsection l of the VAT Act and reduces the standard rate of VAT, which is currently 20%. The reduced rates (9% and 5%) applicable to certain goods and services are not changed by the bill.
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· SE200tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
This bill amends the Income Tax Act on April 1, 2023. the version that entered into force (RT I, 17.03.2023, 77). As a result of the change, the corporate income tax rate will decrease, which is currently 20%. The personal income tax rate will not be changed.
Bill· SE199tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
This bill amends the Income Tax Act on April 1, 2023. the version that entered into force (RT I, 17.03.2023, 77). As a result of the change, the amount of income tax transferred to the budget of local government units will increase.
Bill· SE192tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
The purpose of amending the law is to ensure adequate and stable state budget funding for national sciences.
Bill· SE184tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
This bill amends the revision of the VAT Act that entered into force on 01.08.2022 (RT I, 04.06.2022, 12). As a result of the change, the overall VAT rate will decrease.
Bill· SE183tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
This bill amends the Income Tax Act on April 1, 2023. the version that entered into force (RT I, 17.03.2023, 77). As a result of the change, the rate of income tax paid on the income of natural persons and non-residents will decrease, which is currently 20%. The corporate income tax rate will not be changed.
Bill· SE182tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
This bill amends the Income Tax Act on April 1, 2023. the version that entered into force (RT I, 17.03.2023, 77). As a result of the change, the corporate income tax rate will decrease, which is currently 20%. The personal income tax rate will not be changed.
Bill· SE134tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· SE131tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· SE128tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· SE85tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
The aim of the initiative is to tighten the sanction for surrogacy.
Bill· SE84tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
The bill lowers the excise duty on unleaded gasoline. Suppressing the retail price of energy contributes to the maintenance of people's livelihood and purchasing power, maintains the competitiveness of our companies and reduces the growth of unemployment.
Bill· SE72tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
The aim of the bill is to increase the punishment for falsification of elections.
Bill· SE34tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
The bill plans to supplement the VAT law with a 22% VAT rate. The 22% rate will apply to press publications, which today are taxed at a 5% rate. The purpose of the change is due to the difficult state of the deficit Estonian state budget and the need to find additional funds to cover the deficit.
Bill· AE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Bill· SE726tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 18 October 2022
The Riigikogu ratified the Ottawa Convention prohibiting the use, stockpiling, production and transfer of anti-personnel mines and requiring their destruction in March 2004, a few weeks before Estonia was accepted as a full member of the North Atlantic Treaty Organization. The Ottawa Convention entered into force for the Republic of Estonia on November 1, 2004.
The explanatory note states that anti-personnel mines were used in many military conflicts of the second half of the 20th century as a fighting tool for the weaker party, which could not afford greater firepower, i.e. bomber air force, combat helicopters and artillery.
In the new situation, Estonia is forced to do everything possible to strengthen the military national defense. We also cannot afford that in the event of a war, other countries that refrained from joining the Ottawa Convention could use anti-personnel mines on the territory of Estonia, while we ourselves should not.
From the above circumstances as a result, compliance with the requirements of the Ottawa Convention, which prohibits the use, stockpiling, production and transfer of anti-personnel mines and requires their destruction, is no longer in Estonia's national interest. It weakens our defenses.
In connection with the denunciation of the Ottawa Convention, Estonia can assume a unilateral obligation to refrain from selling or otherwise transferring anti-personnel mines to other countries and declare that it will not use anti-personnel mines outside its territory.
Bill· SE719tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 October 2022
Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused.
Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Bill· AE717avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Bill· AE584avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Bill· AE535avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Bill· AE526tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
The Objective 55 climate package has a wide-ranging impact on the competitiveness of Estonian business, consumers, home owners and employees. It is therefore important that there is clarity about the real effects of this package.
Considering the decidedly large impact of the package, it is important that it is at the level of the statement of the Riigikogu that the political approach is given, based on which principles the Republic of Estonia will consider its positions regarding the said proposal in the negotiations. Mandating government positions at EU affairs committee level is not enough.
In the draft of the statement, the need for an impact analysis has been emphasized in terms of Estonian national interests, and preliminary positions have been put forward that, in the opinion of the initiators, support our national interests when dealing with this issue.
Bill· AE501avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
The statement of the Riigikogu calls on all countries to unconditionally support Ukraine's sovereignty and territorial integrity. It is also emphasized that Ukraine's membership in international organizations is a decision of Ukraine and these organizations, and third countries have no say in these matters.
Bill· SE462i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
The bill envisages legalizing the direct election of the President of the Republic.
The explanatory letter emphasizes that electing the President of the Republic directly by the people meets society's expectations and gives the people an additional opportunity to participate in making important decisions for the country, thus bringing the people closer to the country.
Bill· AE391tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
The purpose of the statement of the Riigikogu is to draw attention to the decades-long Russification policy towards many indigenous peoples of Russia, which has particularly intensified in recent years.
The statement condemns the Russification policy implemented by the authorities of the Russian Federation. The statement of the Riigikogu wishes to support the indelible right of self-determination of all peoples. The need to support the preservation of Russia's indigenous peoples and to introduce them is also emphasized their history, culture and situation around the world.
Bill· PE322avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Bill· AE223avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 August 2020
Bill· AE140avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 January 2020
Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.
Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.
Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.
Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.