Irja Lutsar

OTRK: „Terviseandmete kasutamine ja väärkasutamine“

Estonia · Riigikogu · 21 October 2026

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 October 2026

Eelnõu eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust ning muuta süsteem paindlikumaks piirkondades, kus perearste napib. Perearst saab edaspidi keelduda inimese nimistusse võtmisest, kui nimistus on üle 1600 inimese ja samas teeninduspiirkonnas on võimalik liituda väiksema nimistuga. Samuti luuakse võimalus määrata riski- ja kriisipiirkondi, kus saab rakendada erimeetmeid, näiteks toetada perearstide tööle asumist, soodustada koostööd või korraldada teenust ajutiselt tavapärasest erinevalt. Muudatuste vajadust suurendab perearstide vananemine: 2033. aastaks vajab vanuse tõttu asendamist ligikaudu 420 perearsti. Muudatustega luuakse paindlikumad võimalused perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral kiiresti asendus korraldada ja tagada inimestele perearstiabi järjepidevus. Seadus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027.

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö)

Estonia · Riigikogu · 14 September 2026

Eelnõu eesmärk on siduda praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandada abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge. Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mistõttu erinev töökorraldus ja puudulik andmevahetus võivad põhjustada abi hilinemist või dubleerimist. Muudatuste vajadust suurendavad ka rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste sagenemine ja kasvavad kulud. Reformiga luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon ehk TERVIK. See ühendab kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad ühiste eesmärkide nimel tegutsevaks koostöövõrgustikuks. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele. Kompleksse teenusevajadusega inimestele luuakse koordinatsiooniteenus ja terviseteejuhi roll. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib vajalikke teenuseid ja infovahetust. Reform suurendab käivitusfaasis kohalike omavalitsuste ning tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töökoormust, kuid pikemas vaates peaks ühtne töökorraldus koos koordinatsiooniteenuse ja digilahendustega vähendama dubleerimist ning spetsialistide ajakulu. Piirkondlikud koostööorganisatsioonid luuakse 1. novembriks 2027 ning tulemusrahastamine ja koordinatsiooniteenus rakenduvad 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot, millest rahastatakse peamiselt terviseteejuhtide teenust, koostööorganisatsioonide juhtimist, IT-lahendusi, koolitusi ja Tervisekassa lisatööjõudu. 2030. aastaks on vaja ligikaudu 231 spetsialisti, keda plaanitakse ette valmistada järk-järgult.

Ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 May 2026

Eelnõuga sätestatakse ravimiseaduses alus Tervisekassale hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa. Muudatustega soovitakse vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ja toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel. Eelnõu algatajad kaalusid ka võimalust vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust või rakendada nendele ravimitele käibemaksuerandit, aga kuna kehtiv õigus ei võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast, siis otsustasid eelnõu algatajad töötada välja kompensatsioonimehhanismi ehk toetuse väljaspool maksusüsteemi. Selleks sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis võimaldab toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

Estonia · Riigikogu · 16 April 2026

Seadust muudetakse, et parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta tõhusamaks võitlust haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamist. Eelnõuga muudetakse laste koolides vaktsineerimise korraldust. Lapse vaktsineerimisega nõustavad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele kirjalikku nõusolekut. Need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda. Muudatus vähendab tarbetut bürokraatiat, kuna kaotatakse toitlustusasutustes tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed ja ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Samas jääb tööandja kohustuseks nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse töökohal. Lisaks täiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid ja eeskirju hoolde- ja erihooldekodudes, et välistada nakkushaiguste levik. Eelnõu näeb ette asutuste vahelise juhtimismudeli ja ülesanded nakkushaiguse leviku peatamiseks. Muudatuse kohaselt võib rangeid piiranguid rakendada üksnes eriti ohtliku nakkushaiguse korral.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 April 2026

Eelnõu sätestab, et tervishoiutöötaja võib teatud erandlikes olukordades endale retseptiravimeid väljakirjutada. Erandlikuks olukorraks loetakse ägeda mööduva ehk kerge haiguse tavapärast ravi või ravimi väljakirjutamist kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Kuigi selles olukorras saab rääkida tervishoiuteenuse osutamisest diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses, ei sõlmita seejuures tervishoiuteenuse osutamise tavapärast lepingut kahe osapoole vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Endale retseptiravimi väljakirjutamist ja sellega seotud diagnoosi tuvastamist käsitletakse seega erandliku tervishoiuteenusena ja seadusest tulenevalt tervishoiutöötajat iseenda patsiendina. Kehtiva ravimiseaduse alusel ei saa tervishoiutöötajad iseendale ravimeid väljakirjutada. Ravimit saab seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt väljakirjutada üksnes teise isiku raviks. See olukord ei ole kooskõlas varasemalt levinud praktikaga. Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja selgesõnaliselt võimaldada tervishoiutöötajal endale ravimit väljakirjutada, täpsustades seejuures, et lähtuvalt levinud arstieetika põhimõtetest tuleks seda teha ainult erandlikus olukorras ägeda mööduva ning seega kergema haiguse tavapäraseks raviks või kui see on vajalik ja otstarbekas, siis varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks.

Inimgeeniuuringute seadus

Estonia · Riigikogu · 3 November 2025

Uue inimgeeniuuringute seaduse eelnõu eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks. Eelnõu täpsustab, millised andmed geenivaramusse kantakse, kes neid edastab ja kuidas geenidoonor saab oma tahteavaldusi muuta. Luuakse õiguslik alus, et geenidoonori terviseandmeid saaks täiendada riigi infosüsteemidest ning tema soovil edastada geneetilisi andmeid tervise infosüsteemi personaalmeditsiini teenuste osutamiseks. Eelnõu aitab tugevdada inimeste usaldust ja kontrolli oma geeniandmete üle, luua turvaline ja tõhus andmetöötluse raamistik ning viia geeniteadus praktikasse. Eesti liigub sammu edasi inimesekeskse, teaduspõhise ja turvalise tervishoiu suunas, ühendades teaduse, eetika ja tehnoloogia, et pakkuda inimestele võimalust elada kauem, tervemalt ja teadlikumalt. Teadusuuringutes kehtestatakse geneetiliste andmete töötlejatele ühtsemad reeglid ning eetika kooskõlastusi hakkab koordineerima üks keskne eetikakomitee, mis muudab protsessi kiiremaks ja selgemaks. Andmeid antakse teadlastele kasutada pseudonüümitud kujul turvalises töötluskeskkonnas ning nende kasutamine on tasuline, et katta andmete ettevalmistamise ja töötlemise kulud. Eelnõu keelab inimeste diskrimineerimise nende DNA, geneetiliste omaduste või pärilike riskide alusel, võimaldades sellise diskrimineerimise korral pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole. Muudatused vähendavad bürokraatiat ja halduskoormust, lihtsustavad teadusuuringute läbiviimist ning suurendavad andmete taaskasutust ja usaldusväärsust.

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 September 2025

Seadust muudetakse, et soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ligipääsu ravikindlustusele. Haiguslehel viibijal tekib võimalus naasta kohandatud tööle juba alates 31. päevast, mis puudutab üle 32 000 inimese. Samuti muudetakse haigushüvitise arvestust rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samaaegset maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi. Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas. Muudatuse tulemusel saab Tervisekassa raha kasutada otstarbekamalt ja säästa kulusid.

Ravimiseaduse muutmise seadus (haiglaerand)

Estonia · Riigikogu · 4 November 2024

Eelnõu esitatakse haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapia, valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring. 2022. aastal kehtestati haiglaerandi regulatsioon, mis seab ranged piirangud, kuid praktikas on ilmnenud vajadus nende leevendamiseks. Eelnõuga soovitakse muuta haiglaerandi tingimusi, lubades uudsete ravimite valmistamist laiemale patsientide ringile ning kaotades piirangu valmistajate ja patsientide arvule. Samuti vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Siiski jäävad kehtima ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse nõuded, ning patsiendi kaitse on endiselt esmatähtis. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist. Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid, kuid mõjutavad Ravimiameti ja Tervisekassa tegevust, sõltuvalt väljastatud lubadest ja võimalikust rahastamisest tervishoiuteenuste loetelus.

Ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 23 September 2024

Seaduse muutmisega antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi. Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat. Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel. Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi. Seletuskirja kohaselt on 1. aprilli seisuga ravimiameti andmetel Eestis kokku 24 haiglaapteeki. Ravimite hulgimüügi koguturust moodustab ravimiameti statistika alusel müük haiglaapteekidele 28 protsenti ehk ligi 129 miljonit eurot. Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (vaimse tervise teenus)

Estonia · Riigikogu · 23 September 2024

Seadust muudetakse, et parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil. Kui seni on KOVidel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud KOVide toetusfondi. Vahendid jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt elanike arvule, tagades, et minimaalne toetus KOVi kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See muudatus võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastusmehhanism annab KOVidele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel. Seniste taotlusvoorude raames on KOVid pakkunud mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks"

Estonia · Riigikogu · 16 September 2024

Eelnõuga tehakse ettepanek eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti vajab kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, suurendab tervishoiusüsteemi võimekust kriisiolukordades, võimaldab meie piiratud meditsiinipersonali paremat koostööd ja parandab patsientidele raviteenuste kättesaadavust.

Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 27 September 2023

Eelnõu ajakohastab ravimiseadust ja viib selle kooskõlla ELi õigusega, samuti vähendab ebavajalikku halduskoormust ravimituru osapooltele. Eelnõus ette nähtud muudatused parandada ravimite kättesaadavust ning arendada apteegiteenuseid. Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi tarbijatel ravimijäätmeid apteekidesse tagastada lihtsustatud korras. Praegu tuleb ravimite tagastamisel koostada üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvad üleandja nimi, ravimpreparaadi nimetus ja kogus ning akt tuleb osapoooltel allkirjastada. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Praegu teeb seda Ravimiamet. Lisaks võimaldatakse apteegil arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid väljastada ka teistele apteekidele võimaldades seeläbi patsientidel saada selliseid ravimeid kätte neile sobivast apteegist. Kehtiva korra täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel eritingimusi. Samuti täpsustatakse eelnõus, kes on ravimite sisse- ja väljavedaja, asendatakse ravimite ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega, vähendades nii halduskoormust. Kaotatakse võimalus ravimi tootmise tegevusloa omajal teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki ilma hulgimüügi tegevusluba omamata. Ajakohastatakse ka ravimireklaami nõudeid. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja, kes rikkumise toime paneb. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt võimalust tagada Eesti patsientidele juurdepääs uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti antakse ravimite järjepideva kättesaadavuse tagamiseks Ravimiametile õigus erandlikel juhtudel (näiteks tarneraskuste korral) ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul.

Tubakaseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 June 2023

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EKi delegeeritud vastav direktiiv, mille eesmärk on hõlbustada tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete siseturu sujuvat toimimist, võttes aluseks tervisekaitse kõrge taseme tagamise, eelkõige noorte ja laste tervise kaitse. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb kuumutatud tubakatoodetele kehtiv erinevate maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotada kogu ELis, et vältida erinevate reeglite kohaldumist eri liikmesriikides. Tubakatootest ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest karistuste kehtestamise vajadus tuleneb direktiivi sätetest. Koostisest teavitamise kohustus on kehtestatud kooskõlas EKi vastava rakendusotsusega, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2023

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni ning ravikindlustuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 01.07.2023 jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 May 2023

Eelnõuga soovitakse muuta Ravimiseaduse paragrahvi 13 lõiget l punkti l, millega Eestis keelustatakse ravimid, mille osas ei ole viidud läbi genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima"

Estonia · Riigikogu · 11 May 2023

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada seaduse eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima.

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 May 2023

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et ka pere esimese ja teise lapse kohta hakatakse lapsetoetust maksma 100 eurot kuus. Olukorras, kus lasterikkale perele makstakse alates 2017. aastast täiendavalt ka peretoetust, pole vajadust lapsetoetuse summat laste arvujärgi eristada ning see vöiks olla kõigile lastele samasugune.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 April 2023

Eelnõu näeb ette tõsta neljal järgneval aastal pensione lisaks indekseerimisele erakorraliselt 50 euro võrra.