Katrin Kuusemäe

Haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 April 2026

Eelnõuga muudetakse haldusmenetluse seadust (HMS), et luua selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Muudatus on vajalik, et tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus nüüdisaegses ühiskonnas. See võimaldab pakkuda inimestele paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdab usaldust riigi vastu. Ilma selge ja läbipaistva regulatsioonita ning isikule arusaadava teavitamiseta automaatse haldusmenetluse toimimisest võib isikul tekkida raskusi mõista, miks tema suhtes konkreetne otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada. Automaatse haldusmenetluse õigusliku raami loomine on Eesti riigi jaoks oluline, sest see loob aluse targale, kiirele ja usaldusväärsele suhtlusele riigi ja kodaniku vahel digitaalses ühiskonnas. Ühtlasi aitab kavandatav muudatus kaasa personaalse riigi visiooni elluviimisele. Automaatse haldusmenetluse õiguspärasus saavutatakse eelkõige sellega, et järgitakse kõiki haldusmenetluse põhimõtteid ka siis, kui menetlust korraldab algoritm, mitte inimene. Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Teisisõnu on tegemist protsessiga, kus haldusotsus tehakse infosüsteemi abil automaatselt, ilma haldusorgani nimel tegutseva menetleja vahetu sekkumiseta. Juba praegu kasutatakse automaatset haldusmenetlust mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid ja kaitsemehhanismid. Tegemist on eelnõuga, mis annab üldised suunised automaatsete haldusaktide või muude automaatsete dokumentide andmiseks või automaatsete toimingute või menetlustoimingute tegemiseks.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

Estonia · Riigikogu · 23 February 2026

Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ELi ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi põhieesmärgid on kindlamalt kaitstud ELi välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus, liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism. Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu jõustumisel muutub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis kiiremaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal muutub ELi varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks. Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata. Menetlused muutuvad ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistab olukorra, kus isik, kellele on näiteks Saksamaal kaitse andmisest keeldutud, saab uue menetluse Eestis. Samuti luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem (Eurodac), mille kaudu kogutakse ja vahetatakse rohkem andmeid. Varjupaigataotlejate kohustused täpsustuvad ning nende täitmata jätmisel on tagajärjed. Näiteks on võimalik piirata liikumisvabadust (sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas või regulaarselt registreeruda), mis on Eestis juba kasutusel ja muutub nüüd ELi-üleselt ühtsemaks. See vähendab loata liikumist liikmesriikide vahel. Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Taotlejatel tekib õigus tasuta õigusabile juba menetluse algul, mis aitab kaitsta nende huve ja võib vähendada hilisemaid kohtuvaidlusi. Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Juba varasemalt on valitsus võtnud vastu seisukoha, et Eestisse inimesi ümber ei paigutata.

Riigikogu otsus „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“

Estonia · Riigikogu · 21 January 2026

Eelnõu kohaselt moodustatakse Riigikogu uurimiskomisjon, mille ülesandeks on süstemaatiliselt välja selgitada ja analüüsida välisriikide Eesti huvide vastast mõjutustegevust, selle rahastamise viise, seotust Eesti avaliku sektoriga ning erinevaid propagandaprojekte koos nendega kaasnevate riskidega. Algatajate hinnangul on välisriikide Eesti huvide vastane mõjutustegevus osa laiematest strateegiatest, mille eesmärk on nõrgendada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet. Selline tegevus on suunatud Eesti elanikkonna ja ühiskondliku sidususe vastu ning levitab narratiive, mis kahjustavad Eesti riiki ja tema liitlasi.

Välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

Estonia · Riigikogu · 18 December 2025

Eelnõu muudatused näevad ette leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad. Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele. Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks. Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2% alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1% alalisest elanikkonnast (u 1300 luba). Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda. Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026–2029 aastatel orienteeruvalt 14–27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37–65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks.

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 November 2025

Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seaduses e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid. Seaduse jõustumisel tekib selgem õiguslik alus andmenõusolekuteenusele ja personaalsete digiteenuste pakkumisele riigiportaalis eesti.ee ning volituste haldamise süsteemile, mis lihtsustab nii inimeste kui ettevõtete suhtlust riigiga. Eesti on maailmas esmakordselt loomas lahendust, mis koondab avaliku ja erasektori volitused ja andmenõusolekud ühte keskkonda, et inimene ja ettevõte saaks neid mugavalt ja turvaliselt hallata. Riigi infosüsteemi kuuluvatele asutustele tehakse andmenõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslikuks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil, tingimusel et see toimub vastava X-tee teenuse vahendusel. Suured andmekogud, näiteks rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, saavad seejuures ise otsustada, kas, mis osas ja millal andmenõusolekuteenusega liidestuda. Luuakse andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi (nt volitada raamatupidajat esitama majandusaasta aruannet); kasutajatele on see vabatahtlik. Eesti teabeväravast eesti.ee saab sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mida arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul täpsete sammudena – millised vajalikud sammud on juba astutud ning mida on vaja veel teenuse saamiseks teha. Luuakse Tõlkevärav, kus riigiasutused saavad ühtses keskkonnas hallata tellitavaid tõlkeprojekte. See aitab tõsta tõlgete kvaliteeti ja toetab eesti keele elujõudu digiühiskonnas, kuna anonüümitud tõlkemälusid, millele ei kehti juurdepääsupiirangud, jagatakse avaandmetena ka erasektoriga. Alates 2027. aastast oleks Tõlkevärav kõigile avatud (n-ö Eesti Google Translate), võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist. Arendused toovad kaasa ligikaudu 20,7 miljoni euro suurused arenduskulud, sh u 19,2 mln eurot RRF vahendeid ja 1,5 mln eurot riigieelarvelist raha.

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2025

Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval. Need on ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha, mida ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval.

Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2025

Muudatusega täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 uue punktiga 31, mille kohaselt kuuluks ülestõusmispühade teine püha riigipühade hulka. Kui eelnõu vastu võetakse, kasvaks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Kuna püha järgneb esimesele ülestõusmispühale, langeb see alati esmaspäevale.

Riigikogu otsus „Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmiseküsimuses“

Estonia · Riigikogu · 18 February 2025

Eelnõu näeb ette panna 2025. aasta 1. augustil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: „Kas Eestis tuleb loobuda põlevkivi kasutamisest energeetikas 2040. aastaks?“

Riigikogu otsus „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks"

Estonia · Riigikogu · 18 December 2024

Õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 October 2024

Eesmärgiks on muuta õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile seadusega ette nähtud esinduskulude väljamaksmise põhimõtteid. Seletuskirjas märgitakse, et selge aruandlus ja regulatsioonid aitavad tõhustada nende ametikohtade tegevuse kontrolli ja tagada, et ametijuhid peavad kinni avalikust huvist.

Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2023

Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus. Ehk lõpetatakse Eestis e-valimised.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“

Estonia · Riigikogu · 11 September 2023

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule rahvahääletuse eelnõu, muuta valitsuse õigusakte ning alustada korraldustöid selleks, et korraldada referendum abielu mõiste küsimuses.

Kodakondsuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on sätestada naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse taotlejatele esitatav eesti keele oskuse nõue vähemalt B-2 tasemel.

Kodakondsuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on hüvitada Eesti kodakondsuse taotlejatele keeleõppe kulud kuni B-2 tasemeni. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 April 2023

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2023

Eelnõu eesmärgiks on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Ühesõnaga, otseselt kõik see, mida volikogu liige vajab volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides.