PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Marko Mihkelson

Estonia · Official source

Records

52 records where Marko Mihkelson is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE385avaldatud riigiteatajas

The Act on Amendments to the Foreign Relations Act and Amendments to Other Acts Related to It

Estonia · Riigikogu · 19 February 2024

The draft resolves bottlenecks that have emerged during the long-term practice of implementing the Foreign Relations Act. As one important change, the draft simplifies the procedure for the preparation and conclusion of international agreements in order to make it more efficient. The biggest proposed change concerns the submission of foreign treaty materials to the Ministry of Foreign Affairs and the processing of amendments to foreign treaties at different levels. Changes are also planned for the enforcement of foreign agreements, the procedure for raising objections to reservations and declarations and for suspending and terminating foreign agreements. With another important amendment, the authorization norms included in the Foreign Communications Act, including the authorization norms granted for the establishment of databases, and the data protection reform will be completed. In the Foreign Communications Act, the authorization norm for the establishment of several databases is a general authorization, which does not include the purpose or scope of infringement of fundamental rights. If personal data processing in the database leads to an additional violation, the purpose and scope of the violation of fundamental rights must be stipulated in the law. Organizing the establishment of databases and other authorization norms ensures legal clarity for the target groups. The bill does not create new databases and does not plan to change the functioning of the existing ones or the data processed in them.

Law· SE353avaldatud riigiteatajas

Act on amending the Foreign Service Act and other related laws

Estonia · Riigikogu · 11 December 2023

The government resubmitted the bill that was dropped from the Riigikogu procedure due to the expiry of the powers of the composition. The bill has been developed to harmonize the foreign service with the Public Service Act as much as possible and to make the current regulation clearer and simpler. It also includes the modernization of the salary system of the foreign service, with which the employee working in the foreign mission, which was implemented as the first part in 2018, will be completed reform of increasing taxable income and reducing tax-free income. Another important goal of the bill is to reduce the burden of sending professional diplomats and non-staff administrative employees to a foreign mission, leaving the decision-making competence related to their sending to the sending ministry. In addition, a distinction will be made when recruiting for the foreign service, which will allow former diplomats to be recruited for a fixed period of time without a public competition. Spouse- and the payment of the registered partner's fee is continued to the extent of 50% even in case of employment of the accompanying spouse. It is also possible to take a support person with a child under 13 years of age, a disabled child or an adult child who lacks working capacity on a long-term foreign assignment.

Bill· AE501avaldatud riigiteatajas

Statement of the Riigikogu "In support of the territorial integrity of Ukraine"

Estonia · Riigikogu · 15 December 2021

The statement of the Riigikogu calls on all countries to unconditionally support Ukraine's sovereignty and territorial integrity. It is also emphasized that Ukraine's membership in international organizations is a decision of Ukraine and these organizations, and third countries have no say in these matters.

Resolution· OE16avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm. Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui Euroopa Nõukogu täisliikmel, on vastavalt organisatsiooni põhikirja artiklile 26 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon. Delegatsiooni liikmete arv on proportsionaalne rahvaarvuga. Samuti on õigus määrata vajadusel kuni kolm asendusliiget. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust Riigikogus. Delegatsiooni asendusliikmetel on õigus osaleda kõikidel assamblee täiskogu ja komiteede istungitel. Hääletamistel on Eesti delegatsioonil kolm häält. ENPA täiskogu käib koos neli korda aastas - jaanuaris, aprillis, juunis ja septembris. Olulisemad dokumendid on õiguslikult siduvad kokkulepped ja konventsioonid ning soovitused liikmesriikide valitsustele põhilistes ühiskonnaküsimustes. Assamblee ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE17avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Kadri Simson, liikmed Ants Laaneots ja Sven Sester ning asendusliikmed Leo Kunnas ja Sven Mikser. Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui NATO PA liikmel, on tulenevalt organisatsiooni põhikirja artiklist 1 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning vajadusel nimetada ka asendusliikmeid. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude esindatust Riigikogus. NATO PA Eesti delegatsiooni eesmärgid on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt assamblee üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE18avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Mart Nutt, liikmed Kerstin-Oudekki Loone ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Johannes Kert ja Anti Poolamets. Seletuskirjas märgitakse, et OSCE PA tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. Vastavalt OSCE põhikirja protseduurireeglitele on Eestil õigus moodustada organisatsiooni parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning määrata kolm asendusliiget. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Bill· SE718i lugemine lopetatud

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 October 2018

Eelnõuga ajakohastatakse välisteenistuse seadust. Kehtiv välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007. aastal, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks.

Law· SE466avaldatud riigiteatajas

Ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 May 2017

Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016. CETA puhul on tegemist majanduslikus mõttes Euroopa Liidule tervikuna olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga, mida ELil on õnnestunud kolmanda riigiga läbi rääkida. CETAga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad. Näiteks avaneb CETAga esmakordselt välispartneritele Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste riigihangete turg. CETA kaotab 99 protsenti tollimaksudest ja seda suures osas alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Tööstus-ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti ELile olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine. Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid. Lepinguga lihtsustub näiteks ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Euroopa Liidu ja Kanada vahel. Eestil pole Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAs sisaldub ELi uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele. Kõnealune leping on investeeringute osas – võrreldes Eesti tänaseni sõlmitud investeeringute kaitse kahepoolsete lepingutega – oluliselt õiguskindlam. Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleb see ratifitseerida Riigikogus, sest leping ise sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Nimelt saavad lepinguosaliste kodanikud otse CETA alusel lepinguosalise riigi (k.a Eesti) vastu investeeringute peatüki sätete kohaselt nõudeid esitada. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE369avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse ˮEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 16 January 2017

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Helir-Valdor Seeder ja nimetada delegatsiooni juhiks Aadu Must, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Johannes Kert ja arvata delegatsiooni koosseisust välja Toomas Kivimägi, Mihhail Korb ja Heljo Pikhof ning  nimetada delegatsiooni liikmeteks Uno Kaskpeit, Helmen Kütt ja Erki Savisaar. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Law· SE231avaldatud riigiteatajas

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2016

Eelnõu eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse eelnõu kohaselt Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab eelnõu Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Law· SE182avaldatud riigiteatajas

Riigikaitseseaduse § 34 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 February 2016

Eelnõu kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.

Resolution· OE137avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis"

Estonia · Riigikogu · 9 November 2015

Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.