Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Marko Mihkelson

Marko Mihkelson

Estonia · Official source

Records

52 records where Marko Mihkelson is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE385avaldatud riigiteatajas

Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 February 2024

Eelnõuga lahendatakse välissuhtlemisseaduse rakendamise pikaajalise praktika käigus ilmnenud kitsaskohti. Ühe olulise muudatusena lihtsustatakse eelnõuga välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust, et muuta see tõhusamaks. Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korda. Teise olulise muudatusega korrastatakse välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sh andmekogude asutamiseks antud volitusnorme ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Välissuhtlemisseaduses on mitme andmekogu asutamise volitusnormiks üldvolitus, mis ei sisalda põhiõiguste riive eesmärki ega ulatust. Kui isikuandmete töötlemine andmekogus toob kaasa täiendava riive, peab põhiõiguse riive eesmärk ja ulatus olema sätestatud seaduses. Andmekogude asutamise ja muude volitusnormide korrastamine tagab sihtrühmade jaoks õigusselguse. Eelnõuga uusi andmekogusid ei looda ega kavandata muuta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.

Law· SE353avaldatud riigiteatajas

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 December 2023

Valitsus esitas uuesti Riigikogu menetlusest koosseisu volituste lõppemise tõttu välja langenud eelnõu. Eelnõu on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks avaliku teenistuse seadusega ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 2018. aastal esimese osana rakendunud välisesinduses töötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform. Eelnõu teine oluline eesmärk on vähendada koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Lisaks tehakse välisteenistusse värbamisel erisus, mis võimaldab edaspidi tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50% ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale.

Bill· AE501avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 15 December 2021

Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.

Resolution· OE16avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm. Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui Euroopa Nõukogu täisliikmel, on vastavalt organisatsiooni põhikirja artiklile 26 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon. Delegatsiooni liikmete arv on proportsionaalne rahvaarvuga. Samuti on õigus määrata vajadusel kuni kolm asendusliiget. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust Riigikogus. Delegatsiooni asendusliikmetel on õigus osaleda kõikidel assamblee täiskogu ja komiteede istungitel. Hääletamistel on Eesti delegatsioonil kolm häält. ENPA täiskogu käib koos neli korda aastas - jaanuaris, aprillis, juunis ja septembris. Olulisemad dokumendid on õiguslikult siduvad kokkulepped ja konventsioonid ning soovitused liikmesriikide valitsustele põhilistes ühiskonnaküsimustes. Assamblee ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE17avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Kadri Simson, liikmed Ants Laaneots ja Sven Sester ning asendusliikmed Leo Kunnas ja Sven Mikser. Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui NATO PA liikmel, on tulenevalt organisatsiooni põhikirja artiklist 1 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning vajadusel nimetada ka asendusliikmeid. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude esindatust Riigikogus. NATO PA Eesti delegatsiooni eesmärgid on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt assamblee üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE18avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Mart Nutt, liikmed Kerstin-Oudekki Loone ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Johannes Kert ja Anti Poolamets. Seletuskirjas märgitakse, et OSCE PA tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. Vastavalt OSCE põhikirja protseduurireeglitele on Eestil õigus moodustada organisatsiooni parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning määrata kolm asendusliiget. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Bill· SE718i lugemine lopetatud

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 October 2018

Eelnõuga ajakohastatakse välisteenistuse seadust. Kehtiv välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007. aastal, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks.

Law· SE466avaldatud riigiteatajas

Ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 May 2017

Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016. CETA puhul on tegemist majanduslikus mõttes Euroopa Liidule tervikuna olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga, mida ELil on õnnestunud kolmanda riigiga läbi rääkida. CETAga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad. Näiteks avaneb CETAga esmakordselt välispartneritele Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste riigihangete turg. CETA kaotab 99 protsenti tollimaksudest ja seda suures osas alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Tööstus-ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti ELile olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine. Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid. Lepinguga lihtsustub näiteks ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Euroopa Liidu ja Kanada vahel. Eestil pole Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAs sisaldub ELi uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele. Kõnealune leping on investeeringute osas – võrreldes Eesti tänaseni sõlmitud investeeringute kaitse kahepoolsete lepingutega – oluliselt õiguskindlam. Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleb see ratifitseerida Riigikogus, sest leping ise sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Nimelt saavad lepinguosaliste kodanikud otse CETA alusel lepinguosalise riigi (k.a Eesti) vastu investeeringute peatüki sätete kohaselt nõudeid esitada. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE369avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse ˮEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 16 January 2017

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Helir-Valdor Seeder ja nimetada delegatsiooni juhiks Aadu Must, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Johannes Kert ja arvata delegatsiooni koosseisust välja Toomas Kivimägi, Mihhail Korb ja Heljo Pikhof ning  nimetada delegatsiooni liikmeteks Uno Kaskpeit, Helmen Kütt ja Erki Savisaar. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Law· SE231avaldatud riigiteatajas

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2016

Eelnõu eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse eelnõu kohaselt Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab eelnõu Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Law· SE182avaldatud riigiteatajas

Riigikaitseseaduse § 34 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 February 2016

Eelnõu kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.

Resolution· OE137avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis"

Estonia · Riigikogu · 9 November 2015

Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.