Records
Bill· SE979menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse. Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal.
Bill· SE963menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
The draft stipulates that in order to ensure the effective operation of intelligence and counter-intelligence of the Defense Forces in a deteriorated security situation, the Defense Intelligence Center must be given the status of a security institution
Bill· SE962menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
The draft amends the Defense League Act (RT I, 03.02.2026, 10; hereinafter KaLS) and the Defense Service Act (RT I, 03.02.2026, 17; hereinafter KVTS) in order to create a clear legal basis for the more flexible inclusion of members of the Defense League who are citizens of a NATO member state (hereinafter: members of the Defense League who are citizens of a NATO member state) in national defense. The changes in KaLS standardize and expand the basis for wearing military uniforms for members of the Defense League the involvement of supporting members in the performance of the tasks stipulated in subsections 2 and 31 of § 4 of the Act. The amendments to the KVTS allow a member of the Defense League who is a citizen of a NATO member state over the age of 18 to voluntarily undertake military service if he has taken the vow of a military serviceman (KVTS § 10), and allows him to be appointed to a wartime position with a military rank in the Defense Forces.
Bill· SE961menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõu lähtub
põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.
Bill· AE915menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 14 May 2026
Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord. Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis.
Bill· AE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
The statement condemns China's assimilation policy and the Tibetan boarding school system, which aims to eliminate the distinct linguistic, cultural and religious traditions of Tibetans and other minorities such as the Uyghurs, calls for the immediate abolition of the Tibetan boarding school system for children and the practice of family separation, as highlighted by UN experts in February 2023, and further calls on the Chinese authorities to allow to establish Tibetan private schools.
The statement calls on countries and the EU Commission Vice-President and High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy to demand that the Chinese government issue visas to European diplomats to visit boarding schools across Tibet and allow independent journalists and international observers to enter the region.
Bill· AE564avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 January 2025
Law· SE536avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Bill· AE521avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Resolution· OE431avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 May 2024
Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Bill· PE425tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 2 May 2024
Eelnõu esitajate hinnangul on põhjust muret tunda elektroonilise valimissüsteemi usaldatavuse pärast ka seetõttu, et sõjalised konfliktid maailmas on intensiivistumas, mis võib tekitada kasvanud vaenulikku huvi võltsida valimistulemusi Euroopa Liidu ja NATO piiririigis, nagu Eesti seda on. Eespool kirjeldatud vastuolusid arvestades soovivad eelnõu algatajad, et Riigikogu pöörduks esitatud eelnõuga Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” poole, taotlemaks nende arvamust asjaolule, kas Eesti internetihääletuse süsteemi jätkuv kasutamine on õigustatud ja turvaline ka siis, kui eespool kirjeldatud vastuolud ei ole asjakohaselt lahendatud.
Bill· SE382tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 14 February 2024
The bill stipulates that with the repeal of § 16 (51) of the Public Service Act, the obligation to organize a competition for the position of vice-chancellors of ministries and the director of the State Chancellery will be restored.
Bill· AE375avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 February 2024
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Bill· AE355avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 December 2023
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament eelnõus, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks.
Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust.
Eelnõu järgi taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.
Bill· SE264tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 September 2023
Eelnõu näeb ette käibemaksumäära langetamise, mis on18,4 protsenti maksustatavast väärtusest. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Bill· SE250tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 15 June 2023
Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Bill· SE245tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 14 June 2023
Muudetakse käibemaksuseaduse §15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Bill· SE241tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 June 2023
Muudetakse käibemaksuseaduse §15 löiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära,
mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid
(9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· SE165tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2023
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla ka Äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. Eelnõus on muudatuste aluseks võetud kuni 31.12.2006 kehtinud Ringhäälinguseadus
Bill· SE132tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Seaduse eesmärk on vähendada maksukoormust ning leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· SE30tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga muudetakse Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioone selliselt, et täiendatakse julgeolekuasutuste loetelu Kaitseväe Luurekeskusega ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid
Bill· AE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Bill· SE757i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 7 December 2022
Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust uue 5 protsendilise vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5 protsendilise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses Eesti Haigekassale alus hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.
Bill· SE726tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 18 October 2022
The Riigikogu ratified the Ottawa Convention prohibiting the use, stockpiling, production and transfer of anti-personnel mines and requiring their destruction in March 2004, a few weeks before Estonia was accepted as a full member of the North Atlantic Treaty Organization. The Ottawa Convention entered into force for the Republic of Estonia on November 1, 2004.
The explanatory note states that anti-personnel mines were used in many military conflicts of the second half of the 20th century as a fighting tool for the weaker party, which could not afford greater firepower, i.e. bomber air force, combat helicopters and artillery.
In the new situation, Estonia is forced to do everything possible to strengthen the military national defense. We also cannot afford that in the event of a war, other countries that refrained from joining the Ottawa Convention could use anti-personnel mines on the territory of Estonia, while we ourselves should not.
From the above circumstances as a result, compliance with the requirements of the Ottawa Convention, which prohibits the use, stockpiling, production and transfer of anti-personnel mines and requires their destruction, is no longer in Estonia's national interest. It weakens our defenses.
In connection with the denunciation of the Ottawa Convention, Estonia can assume a unilateral obligation to refrain from selling or otherwise transferring anti-personnel mines to other countries and declare that it will not use anti-personnel mines outside its territory.
Bill· SE719tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 October 2022
Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused.
Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Bill· AE717avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Bill· SE619ii lugemine katkestatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2022
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.
Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Bill· AE584avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Bill· PE541avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 28 February 2022
Bill· AE535avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Bill· AE526tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
The Objective 55 climate package has a wide-ranging impact on the competitiveness of Estonian business, consumers, home owners and employees. It is therefore important that there is clarity about the real effects of this package.
Considering the decidedly large impact of the package, it is important that it is at the level of the statement of the Riigikogu that the political approach is given, based on which principles the Republic of Estonia will consider its positions regarding the said proposal in the negotiations. Mandating government positions at EU affairs committee level is not enough.
In the draft of the statement, the need for an impact analysis has been emphasized in terms of Estonian national interests, and preliminary positions have been put forward that, in the opinion of the initiators, support our national interests when dealing with this issue.
Bill· AE501avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
The statement of the Riigikogu calls on all countries to unconditionally support Ukraine's sovereignty and territorial integrity. It is also emphasized that Ukraine's membership in international organizations is a decision of Ukraine and these organizations, and third countries have no say in these matters.
Bill· SE462i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
The bill envisages legalizing the direct election of the President of the Republic.
The explanatory letter emphasizes that electing the President of the Republic directly by the people meets society's expectations and gives the people an additional opportunity to participate in making important decisions for the country, thus bringing the people closer to the country.
Bill· AE391tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
The purpose of the statement of the Riigikogu is to draw attention to the decades-long Russification policy towards many indigenous peoples of Russia, which has particularly intensified in recent years.
The statement condemns the Russification policy implemented by the authorities of the Russian Federation. The statement of the Riigikogu wishes to support the indelible right of self-determination of all peoples. The need to support the preservation of Russia's indigenous peoples and to introduce them is also emphasized their history, culture and situation around the world.
Bill· AE333avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest.
Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.
Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine.
Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist.
Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks.
Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Bill· PE322avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Bill· AE140avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 January 2020
Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.
Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.
Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.
Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.
Bill· AE1015algatatud
Estonia · Riigikogu · 15 September 2026