The world's political record
other · Estonia
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõu lähtub põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.
Estonia · Riigikogu · 19 February 2026
Eelnõu algatajad peavad vajalikuks kanade puurispidamise lõpetamise seadustamist ja esitavad eelnõu, et protsess ei seiskuks ja jõuaksime ühemõtteliselt muutusteni, mis lõpetab puurikanade kannatused. Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses kaks sisulist muudatust. Esiteks muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Estonia · Riigikogu · 20 January 2026
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
Avalduses mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole. Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja avalikku korda. Muudatusel on positiivne mõju inimeste elu ja tervise kaitsele. Muudatustega võimaldatakse KOVis järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda valdusesse, teha valduse läbivaatust, võtta vallasasi hoiule, korraldada selle müümine või hävitamine (agressiivse koera puhul nn magama panemine), mis kitsendavad omandi põhiõiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida rakendatakse vaid vahetu ohu tõrjumiseks, mis võib ohustada isiku elu või tervist.
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi. Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Estonia · Riigikogu · 17 April 2024
Estonia · Riigikogu · 21 March 2024
Eelnõuga langetatakse Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguse iga 16. eluaastale (kehtiva seaduse kohaselt on see 18) ja kandideerimisõiguse iga 18. eluaastale (kehtiva seaduse kohaselt on see 21).
Estonia · Riigikogu · 7 February 2024
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse. Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi. Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd. Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Estonia · Riigikogu · 13 December 2023
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament eelnõus, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks. Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust. Eelnõu järgi taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Estonia · Riigikogu · 31 May 2022
Eelnõuga muudetakse turvaseaduses sätestatud vanusenõudeid valve- või turvatöötajale, langetades kehtivat miinimumvanust 19 aastalt 18 aastale. Seadusemuudatuse jõustumise korral oleks 18-aastastel noortel võimalik alustada karjääri turvaettevõttes ühe aasta jagu varem. Turvaettevõtete kasvu piiravaks teguriks on paraku tööjõupuudus, mida valve- või turvatöötajana tegutsemise vanuse alampiir kunstlikult suurendab. Seaduse muutmine võimaldaks valdkonna ettevõtetel paremini värvata tööjõudu.
Estonia · Riigikogu · 12 May 2022
Estonia · Riigikogu · 12 May 2022
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Estonia · Riigikogu · 11 May 2022
Eelnõu eesmärk on viia perehüvitiste seadus (edaspidi PHS), sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) ja töölepingu seadus (edaspidi TLS) kooskõlla põhiseadusega. Kehtiv seadus reguleerib mitmes sättes üksnes abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. Selline olukord on vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega ja vajab muutmist.
Estonia · Riigikogu
Eelnõu muudatuste kese on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele ning sellega seotud muudatused. Samuti tunnistatakse kehtetuks perekonnaseaduses sisalduv erandlik abiellumise iga, kuna see muudatus on otseselt seotud seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega. Edaspidi saavad abielluda üksnes täisealised isikud.
Estonia · Riigikogu · 14 April 2022
Eelnõu eesmärgiks on paremini ühildada töö- ja pereelu, võimaldades vanematel, kelle laps õpib üldhariduskoolis või kutsekoolis, saada tööandja poolt tasustatud vaba päev kooliaasta esimesel päeval, kui see on tööpäev.
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Estonia · Riigikogu · 7 April 2022
Eelnõu kohaselt ei kohandata eesti keele oskuse nõudeid rahvusvahelise kaitse taotlejale ja rahvusvahelise kaitse saajale, kes on saabunud Eestisse enne 31. detsembrit 2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat. Eelnõu algatajad teevad ettepaneku lubada Eestisse saabunud sõjapõgenikud kiiresti tööjõuturule, vabastades nad selleks tähtajaliselt eesti keele nõude täitmisest.
Estonia · Riigikogu · 24 March 2022
Eelnõuga täiendatakse seadust uue paragrahviga, milles nähakse ette toetus isikutele, kes annavad kas osa neile kuuluvast eluruumist või eluruumi tervikuna kasutamiseks rahvusvahelist kaitset taotlevale välismaalasele või rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele. Toetuse saamise tingimuseks on, et eluruum antakse kasutada tasuta ning eluruumi kasutusse andmise aeg on vähemalt pool aastat ühtejärge. Valitsusele antakse volitus kehtestada toetuse suurus ning selle maksmise kord. Eelnõu algatajate ettepanek on, et toetus oleks 210 eurot kuus ning see oleks ette nähtud nendele inimestele, kes annavad osa oma elamispinnast või ka neile kuuluva vaba elamispinna Ukraina sõjapõgenike majutamiseks vähemalt kuueks kuuks.
Estonia · Riigikogu · 22 March 2022
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani ning kergitada maksuvaba tulu vähenemise vahemikku, et viia see kooskõlla tööturul toimunud palgakasvuga.
Estonia · Riigikogu · 22 March 2022
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõus tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Estonia · Riigikogu · 10 January 2022
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani. Alates 1. juulist 2022 on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning edaspidi aastas 7848 eurot. Maksuvaba tulu kasvuga soovitakse parandada madalapalgaliste toimetulekut, suurendada motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendada koormust sotsiaalsüsteemile.
Estonia · Riigikogu · 11 October 2021
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani, et 2022. aastast on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning aastas 7848 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile.
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
Estonia · Riigikogu · 21 September 2021
Eelnõuga piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsutele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid. Eelnõuga kehtestatakse liiklusohutuse suurendamiseks kergliikuritele ja pisimopeedidele jalgteel ja kõnniteel liikumiseks kiirusepiirang 10 km/h. Jalgrattarajal, jalgrattateel, sõiduteel selle parema ääre lähedal või teepeenral sõites jääb kehtima senine kiirusepiirang 25 km/h. Jalgratta- ja jalgteel sõites jääb samuti kehtima 25 km/h kiirusepiirang, kuid kohalikule omavalitsusele antakse õigus vähendada kergliikurite suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest ning ohutusest.
Estonia · Riigikogu · 20 September 2021
Eelnõu näeb ette jätta ka pärast 30. aprilli 2022 kehtima senine elektriaktsiisi määr 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel jääb ära 1.maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi 4,47 kordne suurendamine ning sellega kaasnev elektri hinna tõus.
Estonia · Riigikogu · 17 June 2021
Eelnõu eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu.
Estonia · Riigikogu · 19 May 2021
Eelnõu näeb ette hoida Riigikogu eelarves kokku vajalik summa, et päästa kärbetest pikaajaline arenguseire, mis on oluline osa teadmispõhisest otsustamisest. Selle asemel hoitakse eelnõu järgi vajalik summa kokku Riigikogu liikmete kuluhüvitiste arvelt
Estonia · Riigikogu · 15 April 2021
Eelnõuga luuakse võimalus erakondadel ja üksikkandidaatidel seada ennast valimisteks üles ilma selle eest kautsjoni tasumata. Selleks vabastatakse kautsjoni tasumise nõudest need erakonnad, kes esitavad vähemalt kahe protsendi hääleõiguslike Eesti Vabariigi kodanike toetusallkirjad.
Estonia · Riigikogu · 25 March 2021
Eelnõu muudatuste kohaselt sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tulu oli väiksem vanemahüvitise suurusest, maksatakse hooldushüvitist 80 protsenti eelmisel kalendriaastal makstud vanemahüvitise suurusest. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust. Eelnõuga soovitakse vähendada väikelastega perede haavatavust ja parandada nende majanduslikku toimetulekut. Eelnõu näeb ette lapsehoolduspuhkuselt naasnu vanemahüvitise suuruse arvestamist hooldushüvitise maksmisel. Praegune kord, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalgalt, on väikelastega perede suhtes ebaõiglane.
Estonia · Riigikogu · 24 March 2021
Eelnõu muudatusega tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mille kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kinnistuga külgneva kõnnitee korrashoiukohustus peaks olema mitte kinnistuomanikul, vaid kõnnitee omanikul ehk omavalitsusel, kellel on võimalik see ülesanne anda üle lepinguga teenuseosutajale. Eelnõu näeb ette vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning anda see kohustus üle kohalikele omavalitsustele. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 6 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu.
Estonia · Riigikogu · 15 March 2021
Eelnõu eesmärgiks on parandada laste heaolu ning kaitsta alaealisi seksuaalse kuritarvitamise eest. Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16 eluaastale. Eelnõus muudetakse KarS § 145 prim (alaealiselt seksi ostmine), § 175 prim (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine), § 178 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine ), § 178 prim (seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks) ja § 179 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine).
Estonia · Riigikogu · 18 February 2021
Eelnõu muudatustega täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse 1. jaanuaril 2021 jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.
Estonia · Riigikogu · 17 February 2021
Põhiseaduse järgi valib Vabariigi Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kui Vabariigi President ei osutu valituks Riigikogus, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv. Seetõttu väheneb kehtiva seaduse järgi oluliselt ka volikogude esindajate arv valimiskogus. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Presidendi valimistel valimiskogus esindajate arvu määramise reeglistikku selliselt, et säiliks senine, enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.