Turba-Risti raudtee väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast
Estonia · Riigikogu · 6 July 2022
The world's political record
Person
Estonia · Official source
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
22 February 2023 · Estonia · Riigikogu
20 February 2023 · Estonia · Riigikogu
Showing the 24 most recent votes of 4,288. Browse the full list
Estonia · Riigikogu · 6 July 2022
Estonia · Riigikogu · 6 July 2022
Estonia · Riigikogu · 6 July 2022
Estonia · Riigikogu · 2 May 2022
Eelnõu näeb ette nimetada teiseks ametiajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Rein Veidemann.
Estonia · Riigikogu · 23 November 2021
Estonia · Riigikogu · 11 May 2021
Kultuurikomisjon teeb ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.
Estonia · Riigikogu · 13 November 2020
Estonia · Riigikogu · 29 October 2020
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Poolamets seoses nõukogu liikme Urmas Reitelmanni volituste ennetähtaegse lõppemisega. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Estonia · Riigikogu · 16 September 2020
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ja tagaks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu hariduses ja tööturul. Kindlustades muukeelsetele õpilastele nende emakeele- ja kultuuriõppe. Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks, mis on eelduseks üleminekule ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks. Seletuskirjas märgitakse, et esimese sammuna tuleb 2024. aastaks ühtsele eestikeelsele õppele viia alusharidus. Erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näitavad, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus keel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele.
Estonia · Riigikogu · 11 May 2020
Seoses Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete Agu Uudelepa, Paavo Nõgeneni ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti volituste lõppemisega ja lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest näeb eelnõu ette nimetada nõukogu liikmeteks järgmised Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad: Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg. Riigikogu liikmetest kuuluvad Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Marika Tuus-Laul (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Valdo Randpere (RE) ja Urmas Reitelmann (EKRE).
Estonia · Riigikogu · 9 September 2019
Eelnõuga lisatakse kodakondsuse seadusesse säte, mille heakskiitmisel saab lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks oleva eesti keele oskuse nõude täidetuks, kui isik on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikoolis või gümnaasiumis nõutava tulemusega eesti keele kui teise keele riikliku eksami. Samuti nähakse seaduses ettevõimalus lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist. Muudatuste eesmärk on reguleerida seaduses üldised tingimused kodakondsuse taotlemiseks tehtavate testide ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamiseks. Veel on ettepanek muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tervikuna põhikooli lõpetamise, eksami- ja eksamitulemuste vaidlustamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvad sätted ning kehtestada need uues sõnastuses. See tähendab, et eelnõu jõustumise korral ei ole enam põhikooli lõpueksamite sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Koolidele antakse õigus ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhiharidust omandanud, ning kehtestada kooli lõpetamise tingimusena omapoolne nõue – kooli spetsiifikale vastav koolieksam, loov- või uurimustöö. Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset. Lisaks tehakse muudatusi õpitulemuste välishindamises. Muudatuste eesmärk on tagada õpilastele, lapsevanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivne ja võrreldav tagasiside riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste kohta. Uue välishindamise instrumendina nähakse seaduses õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused, mille tulemused aitavad luua vajalikku konteksti õpilaste eksami või riikliku testide tulemuste tõlgendamiseks ja selgitamiseks.
Estonia · Riigikogu · 9 September 2019
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek astuda järgnevaid samme ning sealhulgas töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ja igapäevaelus.
Estonia · Riigikogu · 13 June 2019
Eelnõuga luuakse võimalus keskseks direktorite töö- ja arengualaseks hindamiseks. Eelnõu rakendamisel antakse direktoritele professionaalset tagasisidet, mis on suunatud direktorite ametialase arengu toetamisele. Hindamistulemustest lähtuvad soovitused kooli pidajale on kantud eesmärgist tagada Eesti üldhariduskoolides pakutava hariduse kõrge kvaliteet, et koolides töötavad direktorid on õppimise liidrid, et koolides on rakendunud õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendav õpikäsitus.
Estonia · Riigikogu · 13 May 2019
Eelnõu näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus. Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.
Estonia · Riigikogu · 13 May 2019
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks järgmised Riigikogu liikmed: Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul. Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.
Estonia · Riigikogu · 18 April 2019
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks. Seletuskirjas märgitakse, et seadused, mille muutmine näib vajalik, on koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuste seadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, noorsootöö seadus ja täiskasvanute koolituse seadus. Lisaks tuleb keelelise regulatsiooni küsimustes ilmselt muuta põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava, muuta kõik riiklikud eksamid eri kooliastmetel eestikeelseteks, keelekümblusprogrammi lõpetanud suunata eestikeelsesse kooli. Seletuskirja kohaselt peaks üleminekuga alustama lasteaedadest alates 1. septembrist 2020, tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid, kokkupuute eestikeelsete lastega, vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta ja eestikeelse koolivalmiduse.
Estonia · Riigikogu · 15 October 2018
Eelnõu korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet. Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.
Estonia · Riigikogu · 10 September 2018
Eelnõu eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus läbi ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitse. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Eelnõu sätestab muinsuskaitse põhimõtted ning reguleerib kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, nende kaitset ja säilimise korraldamist. Eelnõu tasakaalustab senisest enam ka riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi. Selleks sätestatakse eelnõuga otsuste tegemisele suurem paindlikkus. Eelnõu näeb ette muuta Muinsuskaitseamet Kultuuripärandiametiks, kuna ameti tegevus hakkab eelnõu kohaselt hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt, ühtlustada Kultuuriministeeriumi töökorraldust ning valdkonna ühiseid ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada. Eelnõuga vähendatakse kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Selleks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Kultuuripärandiameti ülesanne.
Estonia · Riigikogu · 22 August 2018
Estonia · Riigikogu · 5 April 2018
Eelnõuga luuakse võimalus direktorite töö- ja arengualaseks keskseks hindamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et kuna Riigikogu on seadusega määranud direktori ülesanded ja valdkonna eest vastutav minister kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, siis tuleb mitte üksnes kooli pidajal, vaid ka valdkonna eest vastutaval ministril olla kindel, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor on ametikohal pädev. Hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kooli pidajate esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele sh riigikeele oskuse nõude täitmist ja juhtimiskompetentse. Kompetentsi all peetakse käesolevas dokumendis silmas direktori tegevust oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel.
Estonia · Riigikogu · 10 May 2017
Estonia · Riigikogu · 19 April 2017
Estonia · Riigikogu · 7 December 2016
Eelnõu näeb ette nimetada Andres Anvelti asemel nõukogu liikmeks Kalvi Kõva, Enn Eesmaa asemel Marika Tuus-Laul ja Kalle Muuli asemel Viktoria Ladõnskaja.
Estonia · Riigikogu · 7 November 2016
Showing the 24 most recent records of 221. Browse the full list