Resolution· OE1048i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 12 October 2026
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Otsus ei tähenda, et Eesti saadab 24 kaitseväelast kindlale operatsioonile. Panuse suurus ja vajalikud oskused sõltuvad konkreetsest vajadusest ning Eesti otsustab igal juhul ise, kas operatsioonil osaleda.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav 10 riigi koostöövorm. Selles osalevad Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Koostöö keskendub julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas. Üks selle eesmärke on võimaldada riikidel Põhja-Euroopa ja Balti riikide julgeolekuohtudele kiiresti reageerida.
Bill· SE962i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Resolution· OE711avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organizatio) Lähis-Idas.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. a vastu resolutsiooni, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos, Damaskuses ja Beirutis. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal.
UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal on ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht. Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha.
Resolution· OE707avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust.
2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.
2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.
JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt.
Law· SE589avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 March 2025
Edaspidi peab elutähtsa teenuse osutaja (ETO), kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust.
Ühtlasi kaob Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ülesanne teha järelevalvet ETO-de välisriigis asuvate infosüsteemide üle. Järelevalvet teeb edaspidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ETO-de üle tehtava järelevalve raames.
Muudatused toetavad elutähtsate teenuste jätkusuutlikku osutamist ja vähendavad teenuste katkemise riske ka juhul, kui teenuse toimimiseks vältimatult vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis.
Resolution· OE483avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 September 2024
Eelnõu võimaldab jätkata Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus
Resolution· OE486avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 September 2024
Eelnõu võimaldab jätkata kuni kolme kaitseväelasega panustamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas.
Law· SE426avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 May 2024
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja (ETO) toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate teenuste osutajate ring ja suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides.
Kavandatud muudatustega lisandub praegu hädaolukorra seaduses sätestatud 14 teenusele seitse elutähtsat teenust: aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused, samuti ravimite ja toiduga varustamine ning perearstiteenus. Pärast eelnõu seadusena jõustumist on elutähtsaid teenuseid kokku 23 ning elutähtsat teenust pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra ehk 424ni. ETOde arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt, kuna edaspidi on hõlmatud kõik nimetatud ettevõtjad, mitte ainult need, kes tegutsevad vähemalt 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses.
Eelnõu järgi peab riik hakkama koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat ning kohalikud omavalitsused peavad koostama oma riskianalüüsid.
Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ja selle aluseks on kohalike omavalitsuste riskianalüüsid. Lisaks tavapärastele loodusest ja inimesest tingitud riskidele peab üleriigiline riskianalüüs sisaldama ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid, vaenulikest aktidest tingitud ohte, mh terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži.
Kohaliku omavalitsuse riskianalüüsis peab omavalitsus hindama riske endale ja KOV-i osutatavale või korraldatavale teenusele, samuti peab KOV hindama enda haavatavust ja valmisolekut riskidele reageerimiseks.
Seaduseelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd.
Eesti õigusesse ülevõetav CER direktiiv käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Uuendusena peavad liikmesriigid välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiema mõju, mida hindab Euroopa Komisjon.
Eelnõu teisel lugemisel nõustus Riigikogu juhtivkomisjoni muudatusettepanekuga ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ning selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.
Law· SE340avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 November 2023
Eelnõuga muudetakse asendustäitmise ja sunniraha seadust (ATSS), kaitseväeteenistuse seadust (KVTS), kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (KVTRS), maksukorralduse seadust (MKS) ning väärteomenetluse seadustikku (VTMS). Eelnõuga täiendatakse eelnimetatud seadusi vajalike regulatsioonidega, mis on seotud Kaitseressursside Ameti (KRA) liitumisega maksukohustuslaste registri koosseisus oleva riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusega (NAP). Seadusemuudatusega antakse KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi haldamine üle Maksu- ja Tolliametile (MTA) ning sunniraha ja rahatrahvide arvestus viiakse olemasolevaid X-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP-i. Infovahetus nõuete edastamise ja nõude tasumise kohta muutub automaatseks. MTA-st saab KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.
Resolution· OE311avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 October 2023
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Resolution· OE315avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 October 2023
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi ning sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kaitseplaanide kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit.
Resolution· OE274tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 20 September 2023
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule eelnõu taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Law· SE144avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit on vaja seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui Eesti liitlaste suhtes. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks.
Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need tingimused on täidetud, viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduses ettenähtud avatud menetluse korras. Avatud menetluses saab esitada harjutusvälja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning seda ka keskkonnale avalduvate mõjude uuringute tulemuste ja nende leevendamise meetmete kohta.
Valitsuse otsus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse kuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eelnõu kohaselt peab valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate planeeringute muutmise.
Eelnõus sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.
Harjutusväljadega kaasneva olulise häiringu hüvitamine kohalikele omavalitsustele reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.