Eelnõust lähtuvalt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-keeletaseme eksami. Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-tasemel eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kutsealuse suhtes kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid. Eelnõus sätestatud nõue on vajalik, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest.

Question· Other question2-5/15-25asked

OTRK: „Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves“

Estonia · Riigikogu · 1 October 2025

Resolution· OE708avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). NMI loodi 2018. aastal vastuseks Iraagi valitsuse palvele toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks. Missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise ISISe-vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria. Eesti alustas panustamist NATO operatsiooni 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase. 2019. aastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, selliselt plaanib Eesti jätkata ka 2026. aastal.

Bill· UA664avaldatud riigiteatajas

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 June 2025

Eelnõuga laiendatakse osalusvõimalusi Kaitseväe tegevuses, et kaasata senisest enam reservväelasi, ajateenijaid ning Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Selleks muudetakse mitut seadust, sealhulgas kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseväe korralduse seadust. Muudatustega soovitakse suurendada paindlikkust ja tõhusust personali kaasamisel ilma vajaduseta suurendada tegevväelaste hulka rahuaja ametikohtadel. Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt osaleda kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (RSO-del). Eelnõu kohaselt laiendatakse ajateenijate võimalusi panustada Kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Ajateenija peab andma selleks kirjaliku nõusoleku. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides, mis on väljaõppe seisukohalt väga väärtuslik. Muudusettepanek tuleneb rangelt mereväe vajadusest ja ajateenijate osalemine muudel rahvusvahelistel missioonidel on välistatud. Eestis on kolmandik mereväe laevade meeskonnast ajateenijad. Eesti osaleb juba rohkem kui 20 aastat NATO alalise miinitõrje grupis, kus ka ajateenijad saavad mere- ja laevapraktikad. NATO on aga otsustanud liita need miinitõrjelaevad oma kiirreageerimisüksuse koosseisu, mistõttu formaalselt osalevad need laevad rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Kuna kehtiva seaduse järgi ei saa ajateenijad sõjalistel operatsioonidel osaleda, on tekkinud olukord, kus ajateenijate laevapraktika jääb miinitõrje grupi laevadel väheseks. Eelnõuga antakse võimalus Kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses olevatele töötajatele osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajalik väljaõpe. See aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab paremini kasutada olemasolevaid ressursse.

Question· Other question2-9/15-26asked

Ettekanne Euroopa Liidu poliitika teostamisest

Estonia · Riigikogu · 21 October 2024

Resolution· OE478avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2024

Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kolme kaitseväelasega PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

Resolution· OE477avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2024

Eelnõu võimaldab jätkata kuni 110 kaitseväelasega panustamist rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Resolution· OE310avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces, SDF) ISIS-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks olulises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga heasse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Resolution· OE312avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Resolution· OE322tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. Riigikaitse arengud peavad olema vastavuses ja ka ennetavad kaasaegse sõja vajadustega ja arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva seni muutumatuna püsiva ohuga. Eesti riigikaitse võimekuste areng saab toetuda ennekõike kvaliteedile ja teaduspõhisele riigi sõjalise võimekuste arengutele.