Siret Kotka

Nursipalu regarding the practice field expansion process (returned to submitters)

Estonia · Riigikogu · 6 February 2023

Motion of no confidence in the Minister of Economy and Infrastructure Riina Sikkut

Estonia · Riigikogu · 19 October 2022

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 October 2022

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse sätteid, mis taastaksid muutmata jätmise korral alates 01.01.2023 enne 01.01.2021 kehtinud haigushüvitiste maksmise korra. Eelnõu vastuvõtmise korral säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev ning tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

About coping for people without health insurance

Estonia · Riigikogu · 12 October 2022

About measures to shorten treatment queues

Estonia · Riigikogu · 10 October 2022

About the Estonian National Broadcasting Company's new TV house

Estonia · Riigikogu · 10 October 2022

Ortodontia eriala õppimise kohta Tartu Ülikoolis

Estonia · Riigikogu · 22 September 2022

About supporting entrepreneurs in dealing with high electricity prices

Estonia · Riigikogu · 31 August 2022

Regarding the exclusion of the Tallinn hospital and medical helicopter projects from the Estonian recovery and resilience plan

Estonia · Riigikogu · 6 July 2022

Regarding the exclusion of the Turba-Rist railway from the Estonian recovery and resilience plan

Estonia · Riigikogu · 6 July 2022

Motion of no confidence in the Minister of Education and Science Liina Kersna

Estonia · Riigikogu · 14 June 2022

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 May 2022

Eelnõuga parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme. Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks senisele töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti tööandjate nõustamist töökeskkonna parandamisel ja töötajatele terviseedendamiseks soovituste andmist. Muudatused soodustavad ettevõtetes töötervishoiule süsteemset lähenemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ka ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel. Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, töötaja alkoholijoobe tuvastamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks. Lisaks on eelnõuga kavandatud muudatused, millega vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Tööandjatele luuakse töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis väheneb paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Perehüvitiste seaduse muudatustega tehakse ema vanemahüvitise ülempiiri puudutavas sättes tehniline parandus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mille hulgas on ka laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse. Muudatuse eesmärgiks on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist. Lisaks täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri regulatsiooni, lisades sellesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud isiku kohta tema abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks töödeldavad andmed ning rahvusvahelise kaitse saanud isiku või perekonna eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nimetatud kulude katmise andmed. Täiendatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmise sätteid, makstes inimesele üksi elava pensionäri toetust, kui toetusele õigustatud pensionär võtab enda juurde elama ajutise kaitse saaja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pensionäril sellisel juhul toetusele õigust. Samuti täiendatakse seadust kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisusega 2022. aasta kohta. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus on koostatud eelkõige põgenike massilise sisserändega seotud meetmete elluviimiseks ning ka sõjas haavata saanute isikute ravi tagamiseks.

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 22 March 2022

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõus tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus

Estonia · Riigikogu · 17 January 2022

Eelnõuga luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Eelnõuga kehtestatakse patsiendikindlustus, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Eelnõuga kehtestatakse muu hulgas ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024. Teiseks muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus. Vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Seda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb. Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest. Vaktsiinikindlustusega kehtestatakse vaktsiinide turustajale kindlustusmakse kohustus, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud dooside arvust ja valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste maksmise ja menetlemise kulud nii Haigekassa kui Ravimiameti poolt. Vaktsiinikindlustuse reeglid on kavandatud jõustuma 1. maist 2022. 2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sealhulgas immuniseerimiskava vaktsiinidele, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinidele. Põhjuslikku seost tervisekahju ja vaktsineerimise vahel peab hakkama hindama Ravimiamet, kes on teinud seda ka praegu, kuid mitte sellisel eesmärgil ja mahus. Taotluste hulka prognoosida on keeruline, kuid arvatavalt tõstab hüvitise saamise võimalus pöördumiste arvu. Seletuskirjas märgitakse, et Eestis algas Covid-19 vastu vaktsineerimine 27. detsembril 2020. Sellest kuupäevast alates on Ravimiametile teatatud vaktsiinidega võimalikest kõrvaltoimetest 6405 (31.12.21 seisuga) korral. Vaktsineerimisega tõenäoliselt seotud tõsist kõrvaltoimet on detsembri alguse seisuga tuvastatud 237-l korral ja surma neljal korral. Vaktsiinikahjude hüvitiste kulu on 2022. aastal prognoositud 1 miljon eurot, süsteemi haldamise ja IT kuludega kokku 1,4 miljonit eurot. Alates 2023. aastast kaetakse süsteemi kulud kindlustusmaksetest. Kolmandaks luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes. Haigekassal tekib võimalus inimesele ravimite hüvitamisel arvestada Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud ravimi hinda. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuid need on olulised ravimite hüvitamise õigusselguse tagamiseks. Muudatus puudutab lähiajal turule saabuvaid COVID-19 retseptiravimeid, mis on mõeldud koduses ravis kasutamiseks. Need muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. maist 2022.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond“

Estonia · Riigikogu · 10 November 2021

Eelnõuga tehakse ettepanek arutada teemat kiiremas korras Riigikogus ja anda valitsusele ülesanne koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjude kahjude hüvitamise fondi loomiseks. Ettepanekut põhjendatakse, et valitsuse piirangud on Eesti elanikkonnale mitmed vaba aja veetmise ja sportimise võimalused sidunud vaktsineerimisega. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on ulatuslik ja vaktsiinide kasutamise aeg on olnud lühike, mistõttu on vajalik eraldi fondi loomine, mille kaudu hakatakse hüvitama vaktsineerimise kõrvalmõjude võimalikke kahjusid.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 October 2021

Eelnõu näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast 1.jaanuari 2023 baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus ca 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 29 September 2021

Eelnõu näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel tekib alates kuuendast haigestumise päevast. Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänud kulud katab Eesti Haigekassa omavahenditest. Seadus on kavandatud jõustada tähtajaliselt 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 June 2021

Eelnõuga viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta. Eelnõu näeb ette võimaluse valmistada ja kasutada haiglas erandkorras uudseid ravimeid. Kehtestatakse nõuded, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ning ravi jälgimine. Selliseid uudseid ravimeid saab valmistada ja kasutada üksnes Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Tegemist on ELis uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal on hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel. Eelnõuga lihtsustatakse kliiniliste uuringutele loa taotlemise protsessi, eeskätt siis, kui taotleja soovib uuringut läbi viia paljudes ELi liikmesriikides. Sel juhul suhtleb taotleja kogu protsessi vältel ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes kogu protsessi ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ELis koordineerib ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamisearuande. Kliinilise uuringu loa taotlemine toimub edaspidi ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu tasub sponsor Eestis kolm erinevat tasu: tasu ravimiametile, eetikakomiteele ja riigilõivu. Kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning koostatakse üks ühine lõppotsus. Kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet avalikuks. Avalikuks saab uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu- ja inspektsiooni tulemused. Kehtestatakse ka nõuded nende ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, mida uuringus osalejatele kliinilise uuringu käigus manustatakse. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitsele. Seadus oli kavandatud jõustuma kuue kuu möödumisel ajast, millal Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate selle kohta, et EL-i kliiniliste uuringute portaal ja EL-i andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavalt juhtub see juulis 2021. Veterinaarravimite kliiniliste uuringute osas on seaduse muudatused plaanitud jõustuma 2022. aasta 28. jaanuaril ning haiglaerandi regulatsiooni puudutavad sätted jõustuvad üldises korras.

Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 3 May 2021

Eelnõuga viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. Kehtiva korra peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele. Eelnõuga muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks. Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga. Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendatakse teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga. Veel tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas. Eelnõu teise lugemisega lisandusid tööturuteenuste- ja toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ajutised muudatused, mille eesmärk on abistada registreeritud töötuid, makstes täiendavat ühekordset töötutoetust või töötuskindlustushüvitist 60 päeva, kui töötutoetuse maksmise ajavahemiku või töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused: 1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%; 2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 March 2021

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ja maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse eelnõu on seotud valitsuse moodustamise kokkuleppega, milles on muu hulgas märgitud, et koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamiseks. Eelnõuga tehakse muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, eelkõige tagada ülesannete täitmiseks vajalikke andmevahetusi riiklike registrite vahel. Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registri andmekoosseisu. MKS-is tehakse muudatus, mis võimaldab töödelda isiku töökohaga seotud andmeid nii Terviseametil (tegevuslubade register, nakkushaiguste register) kui ka Sotsiaalministeeriumil (tervise infosüsteem).

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 March 2021

Peamised on muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel, on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (NETS). Eelnõu täpsustab valitsuse ja Terviseameti pädevusi ning lisab seadusesse selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Lisaks täpsustab eelnõu, et peale koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste sulgemise võivad terviseamet ja valitsus nende tegevust ka ajutiselt piirata. Juba praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Samuti võivad Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu. Ka eriti ohtliku nakkushaiguse korral võivad Terviseamet ja valitsus vältimatu vajaduse korral asutused eelnõu järgi ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid. Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti ülesannete täitmisse. Eelnõu esimese lugemise tekstis reguleeritakse ka haiguslehtede kompenseerimist ja pikendatakse (eelnõuga 257 SE kehtestatud) ajutist regulatsiooni ( 2.–5. päev tööandja ning haigekassa alates 6. haiguspäevast). Teise lugemise tekstis vastavaid muudatusi enam ei ole, kuna need viidi üle eelnõusse nr 355 SE ja jäeti seetõttu eelnõust 347 SE välja.

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele haiguspäevade hüvitamiseks alates esimest päevast"

Estonia · Riigikogu · 10 March 2021

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku maksta COVID-19sse nakatunutele ja lähikontaktsetele haigushüvitist alates esimest päevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust kuni töövõime taastumise või karantiini lõpetamise päevani. Nendele isikutele, kellel ei ole õigus haigushüvitisele või kui see on madalam kui 500 eurot, maksta ühekordset toetust summas 500 eurot.

Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 January 2021

Protokolliga kaasajastatakse kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, sest enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega. Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab.