75 ingested bills from Estonia introduced in 2025. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu eesmärk on tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid (kõrgus ja võimsus) on jõudnud meretuulikute tasemele. Praegune mõjuala regulatsioon (kuni 3 km) ei kajasta tegelikku keskkonnamõju ja tekitab ebavõrdsust kohalike elanike kohtlemisel. Seetõttu on põhjendatud kehtestada võrdne 20 km mõjuala kõikidele 250 meetri ja kõrgematele tuulikutele, sõltumata nende paiknemisest maismaal või merel.
Eelnõu eesmärgiks on täiendada liiklusseadust kahe uue punktiga, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus kehtestada maksimaalse arvu sõidukeid, mida ettevõte võib tema territooriumil kasutusse anda ja kehtestada vanusepiirangu, millest nooremale isikule ei ole lubatud ettevõtte poolt sõidukit kasutusse anda.
Eelnõuga laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida linnaruumis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist turvalisemal ja kontrollitumal viisil. See aitab kaasa paremale liiklusohutusele ja avaliku ruumi mõistlikule ja turvalisele kasutusele.
Eelnõu näeb ette lõpetada kellakeeramine suveajale ja talveajale.
Aates 2002. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimaset pühapäeval kell 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks. Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg.
Eelnõu näeb ette vastuvõetud rea maksutõusude kehtetuks tunnistamise, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Eelnõuga nähakse ette tunnistada kehtetuks käibemaksu tõstmine 2-protsendipunkti võrra, füüsilise isiku tulu maksustamise tõstmine 2-protsendipunkti võrra, ettevõtetele kasumimaks ja maksuvaba tulu arvestamise uus süsteem.
Eelnõuga luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Nähakse ette tingimused, mis peavad olema paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks täidetud, näiteks kirjalik vorm, töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, tööaeg vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul jne.
Muudatused võimaldavad pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning tulla neil paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.
Oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Eelnõu väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll.
Eelnõus sätestatakse üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo staatus, korraldamise kord ja põhimõtted ning määratakse kindlaks riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused laulu- ja tantsupidude traditsioonide elujõulisuse tagamisel.
Seaduse eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsioonide hoidmine, arendamine ja järeltulevatele põlvedele edasiandmine.
Seletuskirjas märgitakse, et majanduslikult ebakindlal ajal, mil hinnad tõusevad ja majandus on Euroopa Liidu pikima languse haardes, ei ole seesugused koormavad maksud õigustatud.
Kehtivas seaduses on toiduainete sh. kartuli, puu- ja köögivilja käibemaksu määr 22%. Seletuskirjas märgitakse, et toiduainete hinnatõusu pidurdamiseks on vajalik langetada käibemaksumäära 5%-le.
Eelnõuga vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni. Eelnõuga sätestatakse käibemaksu uueks soodusmääraks senise 9 protsendi asemel 5 protsenti ning lisatakse soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused.
Seletuskirjas märgitakse, et arvestades Eesti majanduse hetkeolukorda, mida iseloomustab sügav majanduslangus ja selle jätkumine, on julgeolekumaksu kehtestamine olnud sotsiaalselt ebaõiglane ning ebaproportsionaalne koormus ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele.
Eelnõuga vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 22%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseadust, mille tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 22%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Eelnõu eesmärk on maamaksutõusu regulatsiooni tagasipööramine. Eelnõuga soovitakse kehtestada maamaksuseaduse suuresti 1. jaanuaril 2024. aastal kehtinud redaktsioon koos tollal kehtinud maksumääradega ja maksusoodustustega.
Eelnõuga muudetakse seadust, mille kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
Seaduse mõjuks on, et loobutakse Eestile ilmselgelt ülejõukäivast taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatõusu, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.
Eelnõu on ajendatud asjaolust, et tagada võrdne kohtlemine seaduse peatüki „Nõuded taksoveol“ täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärgiks tagada keeleseaduses sätestatud normide ja nõuete täitmine.
Eelnõu kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Taksoveo osutamisel peab sõidukil olema vähemalt üks taksotunnus, milleks on auto katusel paiknev takso plafoon või auto paremal küljel asetsev taksoteenust osutav kirjeldus. Samuti peab taksoveo osutaja esitama tulenevalt keeleseadusest vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. aastast. Eelnõuga pannakse valitsusele kohustus korraldada väljasaadetud mootorsõidukimaksu teadete tagasikutsumine ja juba tasutud mootorsõidukimaksude tagastamine nende tasujatele.
Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse KiKoS regulatsioone arvestades usuliste ühenduste mitmekesistumist ning tänaseks oluliselt muutunud julgeolekuolukorda maailmas. Senine seaduse terviktekst on vastu võetud 2002. aastal.
Eelnõu abil soovitakse välistada usuorganisatsiooni ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.
Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust. Seetõttu sõnastatakse eelnõus normid, mis piiravad Eestis terroristlike või ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu.
Eelnõuga täpsustatakse usulise ühenduse ja usuühingu tegevusele seatud nõudeid ning välistatakse juhindumine välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Eelnõu järgi täpsustatakse ka nõudeid usulise ühenduse põhikirjale.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras. Rakendussättega antakse usulistele ühendustele ja usuühingutele kahekuuline tähtaeg põhikirja, juhatuse koosseisu ja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks.
Eelnõu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele erakorraliselt kasumilt täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse.
Eelnõu eesmärgiks on anda Eesti põllumeestele, eelkõige loomakasvatajatele ja mesinikele, õigus tappa ulukeid, kes ründavad nende vara või on otseseks ohuks inimeste elule ja tervisele.
Eelnõu eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele, et vähendada tarbijate elektriarvete koormust ja suunata toetused innovatiivsemate ja kuluefektiivsemate taastuvenergia lahenduste edendamiseks.
Eelnõu näeb ette öppekogunemistel osalevate reservväelastele makstava tasu kaasajastamise indekseerimise näol. Eelnõu kohaselt korrutatakse toetus koefitsiendiga 1,3.