44 ingested bills from Estonia introduced in 2024. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga muudetakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et panna selgemalt paika valitsuse liikmete ning muude isikute Riigikogu komisjoni ilmumise ja dokumentide esitamise kohustuste täitmise reeglistik ning sanktsioonid kohustuste mittetäitmise puhuks.
Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja avalikku korda.
Muudatusel on positiivne mõju inimeste elu ja tervise kaitsele. Muudatustega võimaldatakse KOVis järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda valdusesse, teha valduse läbivaatust, võtta vallasasi hoiule, korraldada selle müümine või hävitamine (agressiivse koera puhul nn magama panemine), mis kitsendavad omandi põhiõiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida rakendatakse vaid vahetu ohu tõrjumiseks, mis võib ohustada isiku elu või tervist.
Eelnõu eesmärk on minimaliseerida Venemaa kodanike mõju Eesti ühiskonna poliitilistes valikutes, kuni Riigikogu tunnistab, et Venemaa näol ei ole enam tegemist terroristlikku režiimiga või otsustab mingil muul põhjustel taastada nende kodanike valimisõiguse. Ennekõike puudutab see neid kohalikke omavalitsusi, kus Venemaa kodanikel on oluline kaal omavalitsusjuhtide valimisel ning sellest lähtuvalt ka väärtusruumi kehtestamisel ning tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Ühtlasi vähendab see Venemaa võimaliku mõjutustegevuse ulatust eesolevatel kohalikel valimistel.
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.
Eesmärgiks on muuta õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile seadusega ette nähtud esinduskulude väljamaksmise põhimõtteid. Seletuskirjas märgitakse, et selge aruandlus ja regulatsioonid aitavad tõhustada nende ametikohtade tegevuse kontrolli ja tagada, et ametijuhid peavad kinni avalikust huvist.
Eelnõu eesmärgiks on muuta läbipaistvaks esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele ning luua kontrolli võimalus esinduskulude eesmärgipärase kasutamise osas. Eelnõuga sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse liikmele makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. Esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel, vastavad tingimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis
Eelnõu eesmärk on välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Eelnõuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust, muutes riigieelarve seadust selliselt, et tagada täielik üleminek kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele, kulude tegevus- ja tulemuspõhine väljund jääks alles üksnes seletuskirja lisasse. Käesolev eelnõu tähendab, et esitatud aastaeelarves peavad olema välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa.
Seaduse muutmisega antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi.
Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat.
Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel.
Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi.
Seletuskirja kohaselt on 1. aprilli seisuga ravimiameti andmetel Eestis kokku 24 haiglaapteeki.
Ravimite hulgimüügi koguturust moodustab ravimiameti statistika alusel müük haiglaapteekidele 28 protsenti ehk ligi 129 miljonit eurot.
Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil.
Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning ravikindlustus seadust nii, et alates 1. juulist 2025 hakkaks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest neljanda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates viiendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 80%-ni töötaja keskmisest töötasust.
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Riigikogus 19. juunil 2024. aastal vastu võetud Maamaksuseaduse muutmise seadus selles osas, milles see ei ole jõustunud ja välistada tulevikus suuremahulised maamaksu tõusud ning kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine.
Eelnõu eesmärk on majanduskriisi ajal riigieelarve tulusid vähendavate ja seetõttu puudujääki suurendavate muudatuste (nn väljamõeldud maksuküüru kaotamise) edasilükkamine aastasse 2028.
Käesoleva eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks ning annab lisapuhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.
Eelnõuga mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi.
Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks. Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.
Eelnõu kohaselt see kaasajastatakse ja täpsustatakse ametiisikute toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni, eelkõige muutub selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Seotud isikuteks on edaspidi ametiisiku lähedased isikud. Lisaks sugulus-ja põlvnevussuhtele tuleb lähedussuhte sisustamisel arvestada tegelikku sotsiaalset ja emotsionaalset sidet inimeste vahel, näiteks vastutuse jagamist, üksteisele toetumist, usaldust. Nende inimeste suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang. Täpsustakse, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses. Samuti ei pea tervishoiutöötaja edaspidi kohaldama seotud isiku suhtes toimingupiirangut juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo temale või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Lisaks näeb seaduse huvide deklaratsiooni esitajale ette kohustuse deklareerida investeeringud krüptovarasse ning osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse projektide vastu. Krüptovara puhul tuleb deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus, ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude puhul ühisrahastu teenuseosutaja ning osaluse väärtus. Samuti lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.
Eelnõuga soovitakse vabastada pensionärid jahipidamisõiguse tasust, millega antakse neile jahipidamisel soodsamad võimalused riigiga sõlmitud lepingute täitmisel.
Eelnõu eesmärk on anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks. Kuni 1. jaanuarini 2006. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast seaduses vastava aluse puudumise tõttu, samas kui 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks ette nähtud. Isikute erinev kohtlemine kuupäevast sõltuvalt ei ole põhjendatud.
Eelnõuga sätestatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetluste tähtajalise peatumise regulatsioon.
Muudatuse kohaselt peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ning tagastatakse seaduse jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini esitatud kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused.
Kehtestatakse erand enne eelnõu jõustumist mäeeraldise laiendamiseks esitatud põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluste suhtes, kui taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata. Lisaks on erandiga lubatud kaevandamisloa muutmise taotlused, mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Kehtestatakse erand loa kehtivusaja pikendamisele, kui eesmärgiks on korrastamistööde lõpetamine. Lubade menetlemise peatumisega peatub ka juba algatatud keskkonnamõju hindamine.
Erandi kehtestamine mäeeraldise laiendamise taotlustele on põhjendatud, kuna sellisel juhul ei avata uusi kaevandusi ja kasutatakse ära mäeeraldisega piirneva ala maavaravaru, mille hilisem kaevandamine oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. Loa kehtivusaja pikendamine korrastamise eesmärgil kuni kaheks aastaks on vajalik seetõttu, et võimaldab korrastamise nõuetekohast läbiviimist, sealhulgas vähendab riski, et korrastamiskohustus jääb riigi kanda.
Eelnõuga muudetakse 20. juunil 2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse jõustumissätteid. Muudatuste sisuks on tulumaksuseaduse paragrahvi 23 lõigete 2-5 kehtetuks tunnistamise kaudu nende jõustumise tähtaja edasilükkamine 1. jaanuarini 2028.
Eelnõu esitajate hinnangul on põhjust muret tunda elektroonilise valimissüsteemi usaldatavuse pärast ka seetõttu, et sõjalised konfliktid maailmas on intensiivistumas, mis võib tekitada kasvanud vaenulikku huvi võltsida valimistulemusi Euroopa Liidu ja NATO piiririigis, nagu Eesti seda on. Eespool kirjeldatud vastuolusid arvestades soovivad eelnõu algatajad, et Riigikogu pöörduks esitatud eelnõuga Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” poole, taotlemaks nende arvamust asjaolule, kas Eesti internetihääletuse süsteemi jätkuv kasutamine on õigustatud ja turvaline ka siis, kui eespool kirjeldatud vastuolud ei ole asjakohaselt lahendatud.
Seletuskirjas märgitakse, et magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid.
Eelnõu näeb ette kompensatsioonimandaatide süsteemi muutmise Riigikogu valimisel. Eesmärk on, et kompensatsioonimandaadi saaks kandidaat, kes saab rohkem hääli. Selleks reastatakse erakonna üleriigilises nimekirjas kandidaadid saadud häälte arvu alusel ning erakonnale kuuluvad kompensatsioonimandaadid lähevad kandidaatidele, kes on erakonna ümberreastatud üleriigilises nimekirjas eespool.
Eelnõu eesmärgiks on tagada Põhiseaduse § 22 sätestatud nõude, kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus täitmine.
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Praegu eraldab riik koolilõuna jaoks 1 euro õpilase kohta ja see on muutumatu olnud aastast 2018.
Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduses sätteid, millega lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade teine püha. Eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Ülestõusmispühade teine püha järgneb esimesele pühale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale.
Eelnõuga soovitakse ajakohastada keelevaldkonna õigusraamistikku. Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena.
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõiguse Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole õige, et sellises olukorras võimaldab Eesti osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimistel.
Käesolev eelnõu näeb küll ette kolmandate riikide hääletamisõiguse kehtetuks tunnistamise kohalikel valimistel, kuid võimaldab Eestis sõlmida sõbralike kolmandate riikide kahepoolseid lepinguid, mis annaksid vastastikuselt hääleõiguse kohalikel valimistel. Eelnõu kohaselt kuuluksid sellised lepingud ratifitseerimisele Riigikogu poolt.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mille eesmärk on luua terves Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.
Konkurentsiseaduse muutmise eesmärk on tugevdada konkurentsijärelevalvet, et tagada tarbijatele õiglasem hind, kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.
Konkurentsijärelevalve toimuks kõigis liikmesriikides ühtedel alustel ja sarnaste uurimismeetoditega, mis suurendab valdkonna läbipaistvust ja kasvatab võimekust menetleda ka liikmesriikide üleseid rikkumisi. Eelnõu aluseks oleva ELi direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 4. veebruar 2021. Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi seoses direktiivi mitteülevõtmisega.
Seaduse muutmise olulisim osa on konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni kehtestamine. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Uus menetlus aitab konkurentsiametil paremini järelevalvet teha, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumise uurimiseks.
Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele olla määratud trahv kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa.
Eelnõu näeb ette et avalik teenistuse seaduse § 16 lg 51 tühistamisega taastatakse konkursi korraldamise kohustus ministeeriumide asekantslerite ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmisel.
Eelnõu reguleerib riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Selleks nähakse ette, et kui riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja, mille koosseisu kuulub katastriüksus sihtotstarbega riigikaitsemaa, siis muutub võõrandamisele järgnevast päevast kehtetuks selle katastriüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ning katastriüksus muutub sihtotstarbeta maaks, et uus omanik saaks taotleda katastriüksusele asjakohase sihtotstarbe määramist. Lisaks nähakse ette, et juhul kui riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel asub ehitis, mille kasutamise otstarbeks on sisekaitse- või kaitseväerajatis, siis muutub see kasutamise otstarve kehtetuks kinnisasja võõrandamisele järgnevast päevast.
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Eelnõuga kehtestatakse 2025. aastast mootorsõidukimaks, millega soovitakse suunata inimesi kasutama vähem saastavamaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab ka mõjutama sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20. Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet ja see tasutakse hiljemalt mootorsõiduki registrikande tegemise eel ja see on kande tegemise eelduseks.