41 ingested bills from Estonia introduced in 2015. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu näeb ette muuta ühistranspordiseaduses sätestatud eesti keele oskuse nõuet taksojuhtidele.
Eelnõu kohaselt rakendatakse eesti keele oskuse nõuet etapiviisiliselt: A1-tase 1. oktoobril 2016, A2-tase 1. oktoobril 2017, B1-tase 1. oktoobril 2019. Seletuskirjas märgitakse, et Narva taksofirmades töötab hetkel umbes 500 inimest, kellest vaid 2 protsenti vastab kehtivale keelenõude tingimusele. Seaduse rakendamisega nähakse võimalust Narva linna 500 taksojuhile töö kõrvalt eesti keelt süsteemselt ja sihikindlalt õppida.
Eelnõu on mõeldud vastukaaluna kooseluseadusele, mille Riigikogu XII koosseis
võttis vastu 9. oktoobril 2014 ning selle järjele ehk kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule. Eelnõu on mõeldud neid täielikult asendama.
Paarkond on käesoleva seaduse tähenduses kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt seaduse tingimustele. Paarkonnana käsitletakse ka selliseid samast soost inimeste paare, kes on mõnes teises riigis, kus tuntakse samasooliste abielu institutsiooni, sõlminud sellise abielu, või kus praktiseeritakse Eesti paarkonna lepingule sarnaste lepingute sõlmimist, sõlminud omavahel taolise lepingu.
Eelnõu kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole. Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Praegused väärteotrahvid avaldavad süüdlastele üha vähem mõju.
Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot. Lisaks on ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.
Eelnõuga soovitakse parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuste ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks nähakse ette tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 2018. aastaks 12,13-le protsendile. Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et majanduskriisi ajal vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,4-le protsendile.
Eelnõu näeb ette võimaldada töövõimetus- ja vanaduspensionäridel kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat hammaste raviks.
Kehtiva hambaravitoetuste süsteemi kohaselt hüvitab riik töövõimetuspensionäridel või üle 63-aastastele vanaduspensionäridel üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255,65 euro ulatuses.
Eelnõuga soovitakse anda eestkoste all olevatele lastele võimalus saada elatisabi. Sellega luuakse võrdne kohtlemine nende lastega, keda kasvatab üks vanematest. Seni kehtiva seaduse kohaselt makstakse elatisabi ainult lapse vanema vastava taotluse alusel.
Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat seadust selliselt, et Riigikogu komisjonile või komisjonidele kollektiivses pöördumises esitatud ettepaneku tegemisel peaks Riigikogu lahendama pöördumises püstitatud probleemi iseseisvalt ja lahus täidesaatva võimu suunistest.
Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud. Ühtne rakendusseadus võimaldab vältida erinevates seadustes seotud küsimusi reguleerivate normide ja neis sisalduvate viidete vahelisi ebakõlasid ning tagada selguse, arusaadavuse ja terminoloogilise ühtsuse.
Eelnõu lähtub kooseluseaduse vastuvõtmisel esitatud sooneutraalsest regulatsioonist, mis hõlmab kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) omavahelisi õigussuhteid ja õigussuhteid kolmandate isikutega. Õigussuhte olemus ning sellest tulenevad õigused ja kohustused on sisustatud juba kooseluseaduses. Eelnõu eesmärk on kooseluseaduses toodud põhimõtetest lähtudes täpsustada, milline on kooseluseadusest tekkivate õiguste ja kohustuste realiseerimise kord ja tagada kooseluseaduse rakendumise võimalikkus.
Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi. Rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib varasuhteid, pärimist, registritega seotud küsimusi jne.
Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Kokkulepitav riigipiir erineb käesoleval ajal reaalselt valvatavast ajutisest kontrolljoonest minimaalselt. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleandmine teisele poolele; nii järvedel kui maismaal toimuvad lepingu kohaselt muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral. Valitsus algatas lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 7. märtsil 2014. aastal. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 16. aprillil 2014. Teise lugemiseni ei jõutud Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu, millest tulenevalt langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja ning valitsus pidi eelnõu uuesti algatama. Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eelnõu näeb ette luua tarbijale võimalus negatiivses majanduslikus olukorras anda krediidiandjale või krediidivahendajale üle tagatisena märgitud vara selliselt, et üleantav vara kataks võetud krediidiga seotud olemasolevad ja tekkida võivad kulutused.
Eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid kes samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes.
Eelnõuga soovitakse kaotada 1. mail 2014 kehtima hakanud kitsendus, millega ei saa ennast töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liige, kellel puudub seetõttu võimalus saada töötuskindlustushüvitist.
Eelnõu eesmärgiks on taastada riiklik koolitoetus, mis tagab osaliselt kooliaasta algusega seonduvad kulud koolitarvetele sh sporditarvetele, kooliriietele või jalanõudele. Tegemist on üks kord aastas makstava lisatoetusega ja selle suurus oleks 100 eurot lapse kohta.
Põhieesmärgiks on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis jõuliselt parandab madalapalgaliste majandusliku olukorda ja suurendab kokku ligi 85% palgasaajate sissetulekuid.
Eelnõu eemärk on ära jätta 2017. aastale planeeritud majutusteenuste käibemaksu tõstmine 14 protsendile ning seda säilitada 9 protsendi tasemel, nagu see on praegu. See võimaldab säilitada sektori ettevõtete konkurentsivõimet ja töökohti, eriti maakohtades paiknevate väiksemate majutusasutuste osas.
Eelnõuga soovitakse sätestada Riigikogu liikmete õigus esitada Vabariigi Valitsuse algatatud ja enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõude teisel lugemisel valitsuse esindajale küsimusi.
Eelnõu (56 SE) eesmärk on anda väikesaarte kogukondadele võimalus kaasa rääkida jahipidamise korraldamisel ning viia regulatsioon kooskõlla ajalooliste traditsioonide ja loodusressursside säästliku kasutamise põhimõtetega. Erisuste andmisega väikesaarte kogukondadele soovitakse suurendada väljavaateid tundliku loodusrikkuse säilimiseks, loodusressursside heaperemehelikuks kasutamiseks, kogukonnasiseste kontrollmehhanismide käivitamiseks.
Eelnõu näeb ette kohalike omavalitsuse valimistel seada valimisnimekirjade pikkusele ülempiir. Kuna omavalitsustes on volikogude suurused erinevad, tehakse ettepanek seada ülempiir sõltuvusse volikogu kohtade arvust. Algatajad leiavad, et praegu on mõistlik seada selliseks piiriks mandaatide kahekordne arv.
Eelnõuga langetatakse hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses 18. eluaastalt 16. eluaastale vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusele, mis jõustub 13. augustil 2015. Eelnõu viib sisse muudatuse, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Eelnõu näeb ette riigi õigusabi taotluse esitamise keelenõude muutmise, et anda võimalus esitada taotlus lisaks eesti keelele ka vene keeles. Eelnõu kohaselt ei oleks tulevikus kohtul võimalik automaatselt riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisel tagastada.
Eelnõu näeb ette võimaldada füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnistumaa kuni 0,2 ha. Sellega soovitakse anda nimetatud isikutele võimalus osta maad aiandusühistutes.
Eelnõu näeb ette vabastada erisoodustusmaksust tööandja tehtud kulutused töötaja või teenistuja spordiga tegelemisele kuni 500 euro ulatuses kalendriaasta kohta. Need on spordirajatiste kasutamisega seonduvad kulutused, harrastus- ja tervisespordi ürituste osalemistasu ning spordiürituste korraldamisega seonduvad kulutused.
Eelnõu näeb ette muuta üleriigiline nimekiri Riigikogu valimistel avatuks. See tähendab erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestamist vastavalt saadud häälte arvule, mille juures võetakse arvesse valimisringkonna suurus.