43 ingested bills from Estonia introduced in 2018. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu näeb ette muuta kalapüügikorraldust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selliselt, et praeguse püügivahendite arvu piires määratava püügivõimaluse kõrvale tuuakse ka püügivõimalus väljapüügimahuna (nn individuaalne kvoot). Uue korralduse puhul saaks iga kalur endale lisaks püügivahendite arvule ka püügikvoodi tonnides, mille ulatuses võib ta kala püüda talle kõige sobivamal ajal, kui on olemas turg ja hind kõige soodsam. Kaluril on võimalik oma püüki reguleerida, arvestades reaalseid turustamisvõimalusi ning tagades maksimaalse tulu kalurile.
Eelnõu algatamine on ajendatud kalurite ettepanekust minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn olümpiapüügilt individuaalkvootidele.
Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe olemasolevaid õigusi isikute tausta kontrollimisel, et veenduda nende sobivuses teenida või töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus.
Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks. Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekuala otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.
Eelnõuga võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Selle eesmärgiks on piirata salasigarettide levikut.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse tubakatoodete müügipakenditele jälgitavussüsteem, mis tähendab, et iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerib kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta.
Jälgitavussüsteemist andmete saamiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile.
Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis kasutusel olev maksumärk vastab EL-i õigusakti nõuetele, mistõttu on otsustatud võtta turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis on ühtlasi tubakatoote tootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatoote tootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele, sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti liidus või mida imporditi liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.
Eelnõuga viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla EL-i õigusega ning võimaldatakse kohaldada Eestis EL õigusaktides sätestatud ülemmääraga rahalisi sanktsioone.
Eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäära ja nende arvutamise aluseid.
Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära, mis on enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot. Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile eurole.
Lisaks muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Eelnõuga sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.
Samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Eelnõuga tõstetakse finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 1300 eurole.
Eelnõu näeb ette kehtestada käibemaksu maksustamisperioodiks kuni kümne töötajaga väikeettevõtjatele, mille käive on kuni 200 000 eurot aastas, üks aasta. Kui kuni kümne töötajaga väikeettevõtte käive on 200 000 – 2 000 000 eurot aastas, pikeneks käibemaksu maksustamisperiood kuni kolme kuuni. Põhjendusena tuuakse, et pikem käibemaksu maksustamisperiood vähendab väikeettevõtjate ning Maksu- ja Tollimeti halduskoormust.
Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.
Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida Riigikogu toetab.
Riigikogu väljendab veendumust, et Raamistiku eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.
Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.
Eelnõuga sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle.
Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta.
Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1.juunist.
Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid.
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.
Eelnõuga kaitstakse väärtuslikku põllumajandusmaad ja piiratakse selle muul otstarbel kasutamist. Määratletakse põllumajandusmaa ning riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa massiivi mõiste. Sätestatakse kohustus väärtuslikku põllumajandusmaad säilitada ning kehtestatakse piirangud sinna ehitamisel. Riikliku tähtsusega põllumajandusmaale ehitamine üldjuhul lubatud ei ole. Teatud tingimustel või Põllumajandusameti loal seda siiski võimaldatakse. Kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa otsustab KOV.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. Väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvad kitsendused rakenduvad aasta möödumisel seaduse jõustumisest arvates ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad on määratud. Samal ajal rakenduvad ka maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muudatused
Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond.
Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese.
Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet: esiteks selliste esemete ja ainete kooli hoiule võtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele. Eelnõu kohaselt on lubatud õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel, samuti õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.
Eelnõu näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks. Eelnõuga täiendatakse kehtivat seadust kodakondsuse äravõtmise uute alustega. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena tuuakse seadusesse karistusseadustikus sätestatud riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine.
Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).
KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.
Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust ja olemust.
Eelnõuga luuakse asenduskohtuniku institutsioon ning muudetakse kohtujuristi palga regulatsiooni. Asenduskohtunikku võib igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse ning määramine ei vaja isiku nõusolekut. Vajadus asenduskohtuniku järgi võib erinevates kohtutes tekkida seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega, näiteks lapsehoolduspuhkuse, enesetäiendamise vajaduse või haiguse tõttu. Eelnõu järgi peab asenduskohtunik vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele.
Eelnõu näeb ette siduda kohtujuristi palga suurus lahti esimese astme kohtuniku palgast. Kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtujuristi palk olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast, samuti ületada esimese astme kohtuniku ametipalka. Eriregulatsioon kaotatakse, mille tulemusel kohtujuristi palk ei pea moodustama poole esimese astme kohtuniku palgast. Kohtujuristidele on kohtunike järelkasvuks võimalik kohtusüsteemi siseste kokkulepetega tagada jätkuvalt konkurentsivõimeline palk.
Eelnõuga ajakohastatakse välisteenistuse seadust. Kehtiv välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007. aastal, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks.
Eelnõu eesmärk on lubada Riigikogu valimistel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. Seletuskirjas märgitakse, et 1990. aastatel oli see võimalik, kuid praegu kehtiv seadus seda ei võimalda.
Eelnõu näeb ette seada valitsuse liikmete ülempiiriks 12 liiget. Seletuskirjas märgitakse, et ühe ministeeriumi dubleerivad ministri ametid tuleb taasliita. See puudutab majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi valdkondi. Samuti soovitatakse liita keskkonna- ja maaeluministeeriumid. Ehk optimaalne valitsuse suurus võiks olla 11-12 liiget, mis arvestab Eesti vähenevat elanikkonda ja tööjõupuudust erasektoris.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) muutmisega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse SoVS-i kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet. Ettepaneku eesmärk on aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis.
Eelnõuga soovitakse vähendada Riigikogu liikmete mandaadist vabatahtliku loobumise kompensatsiooni kolme kuu ametipalgalt ühe kuu palgale, mida makstakse juhul kui saadik on töötanud Riigikogus vähemalt kaks aastat.
Eelnõu näeb ette tõsta vastava sunniraha ülemmäära 640 eurolt 6400 euroni, et Keeleinspektsioonil oleks võimalus paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi. Eelnõuga soovitakse parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse.
Eelnõu kohaselt saavad ühistranspordikeskused õiguse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava bussiliikluse liiniveo piletihinna kehtestamiseks ja ka täiendavate sõidusoodustuste tegemiseks. Eelnõuga soovitakse suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel.
Eelnõuga nähakse ette väikeaktsionäride huvide parema kaitse tagamise kaitseks mitmed muudatused äriseadustikus. Eelnõuga antakse väikeosanikele ja -aktsionäridele senisest ulatuslikum õigus saada teavet, õigus teatud tingimustel nõuda dividendide maksmist (nn sunddividendi nõue), õigus panna maksma äriühingu nõudeid äriühingu juhatuse liikmete vastu, õigus teatud juhtudel äriühingust välja astuda ja nõuda oma osaluse eest õiglast hüvitust, sh juhul, kui aktsiaselts, mille aktsiad on seni olnud kaubeldavad väärtpaberiturul, võtab vastu otsuse aktsiate väärtpaberiturul kauplemise lõpetamiseks.
Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirang, mille kohaselt peab alates 2020. aasta 1. aprillist apteegi tegevusloa omaja enamusosalus kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhatajaks. Ühtlasi soovitakse tunnistada kehtetuks keeld, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja.
Eelnõu kohustab Vabariigi Valitsust erahuvides algatatud eriplaneeringu korral tegema koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega. Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsuse üksustele suurem kaasarääkimise õigus, kui taotletakse eriplaneeringut erahuvides.
Seletuskirjas märgitakse, et tööstusega seotud ja erahuvides algatatud eriplaneeringute suhtes ei pea kehtima sarnased tingimused riiklikes huvides ja Eesti riigikaitset ning julgeolekut puudutavates küsimustes planeeritavate kaitserajatiste rajamisega.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamist. Riigikogu liikmete kuluhüvitiste määra langetatakse 10%-ni Riigikogu liikmete ametipalgast.
Seaduse eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus.
Eelnõuga soovitakse luua võimalus riikide-ülese kohaliku omavalitsuse üksus moodustamiseks nimetusega „kreis“. Tingimuseks on, et nendel kohaliku omavalitsuse üksustel peab naaberriigiga olema ühine piir, need riigid peavad kuuluma NATO-sse ja Euroopa Liitu, kasutama sama valuutat ning omama identset viisarežiimi.
Eelnõu eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.
Eelnõus kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Eelnõuga kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsmise kohta. Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse.
Eelnõu näeb ette võimaldada omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.
Eelnõuga luuakse võimalus direktorite töö- ja arengualaseks keskseks hindamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et kuna Riigikogu on seadusega määranud direktori ülesanded ja valdkonna eest vastutav minister kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, siis tuleb mitte üksnes kooli pidajal, vaid ka valdkonna eest vastutaval ministril olla kindel, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor on ametikohal pädev. Hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kooli pidajate esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele sh riigikeele oskuse nõude täitmist ja juhtimiskompetentse. Kompetentsi all peetakse käesolevas dokumendis silmas direktori tegevust oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel.
Eelnõu näeb ette asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes. Eelnõuga soovitakse viia Riigikogu alatise komisjoni – ELAK-i nimi kooskõlla muutunud reaalsusega, muutmata sealjuures komisjoni seniseid ülesandeid ja pädevust.
Eelnõuga seatakse kohalikule omavalitsusele piirangud kasutada avalikku raha ajakirjanduslike saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks. Sellega soovitakse tagada eelarveliste vahendite sihipärasem kasutamine ning vähendada võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.
Avalduses väljendatakse tänu ja lugupidamist neile, kes on võidelnud Eesti riigi loomise, kaitsmise, hoidmise ning ka taastamise nimel. Tänu just neile inimestele on meil võimalik täna siin minna vastu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele vaba riigina.
Eelnõu näeb ette alandada lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Need on aktsiisimäärad, mis võeti vastu 2015. aastal. Seletuskirjas märgitakse, et 2016. aastal kehtestatud ning 2018. aastal veidi muudetud täiendavad lahja alkoholiaktsiisi tõusud on järsult suurendanud piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustanud Eesti tootjaid, kaubandust ja maksulaekumist.
Seaduse eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“
Eelnõu täpsustab erakonna ja valimisliidu nimekirja esindajate määramise korda volikogu komisjonides. Eelnõu näeb esiteks ette, et volikogu komisjoni koosseisu moodustamisel peab arvestama erakonna ja valimisliidu esindajate proportsiooni volikogus. Teiseks, erakonna või valimisliidu nimekirja esindajad määratakse komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Põhjendusena tuuakse, et kui siiani oli ainult komisjoni esimehe asi komisjon moodustada, siis nüüd antakse poliitilistele jõududele roll, et põhimõtet proportsionaalsuses täita.