72 ingested bills from Estonia introduced in 2022. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu näeb ette anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks, kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, aga 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineb seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks.
Eelnõu näeb ette fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute andmete FOKA registrisse kandmise muutmise.
Eelnõu kohaselt on vaja tagada kõikide vähemalt viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti F-gaase sisaldavate ELi vastavates määrustes nimetatud toodete, seadmete või süsteemide registreerimine FOKA registris, et kindlustada asjakohane riigipoolne ülevaade nende kohta. Andmete registris kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatused F-gaaside FOKA registris registreerimise valdkonnas on seotud tänase olukorraga, kus mitte kõik F-gaase üle viie tonni süsinikoksiidi ekvivalenti sisaldavad seadmed ei ole FOKA registris registreeritud ning riigil puudub tegelik ülevaade olukorrast.
Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine.
Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõike 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust uue 5 protsendilise vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5 protsendilise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses Eesti Haigekassale alus hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.
Muudatusega nähakse ette, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa metsamajandamise tööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond, kas üldplaneeringu või muu avatud menetluse kaudu.
Riigimetsa majandaja peab sellise metsa majandamiskava kooskõlastama KOViga, kes omakorda kuulab ära kohaliku kogukonna.
Üldplaneeringutes määratud asustusüksuse lähedal olevad kogukonnale olulistel metsaaladel peab riigimetsa majandaja tööde planeerimisel kaasama kohalikke.
Senine metsamajandaja kohustus on liiga laialt tõlgendatav. Edaspidi toimub kõrgendatud avaliku huvidega alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, varem toimus see Riigimetsa Majandamise Keskusega. Muudatus puudutab üksnes riigimetsa ja selle majandajaid.
Eelnõu alusel piirangute kehtestamine võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit metsa aastas, mis jätab maksutuluna riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas.
Eesti ühines Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asutamiskonventsiooniga 1992. Aastal. 2022. aasta augusti seisuga on IMO asutamiskonventsiooni heakskiitnud 175 IMO liikmesriiki.
IMO asutamiskonventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga kiidab Eesti heaks IMO konventsiooni 2021. aastal IMO assamblee 32. istungjärgul vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad IMO nõukogu liikmete arvu suurendamist, nõukogusse valitud liikmete ametiaja pikendamist ja konventsiooni autentse teksti avaldamist IMO ametlikes keeltes.
Eelnõuga viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (TCO määrus).
Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja Youtube. Samas on ilmnenud, et taolise veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui terroristlikku sisu oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ning ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reegleid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks. Terroristliku sisu ühtsel määratlemisel ja eemaldamisel ning muude tugimeetmete rakendamisel on vaja kogu Euroopas tagada meetmete otstarbekus, proportsionaalsus ja põhiõiguste kaitse.
TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.
Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust. Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik.
Eelnõuga luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide, eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.
Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Rajatised peavad olema kooskõlla viidud uute nõuetega kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist.
Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse Justiitsministeeriumile volitus teostada omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda hinnangu rajatise nõuetele vastavuse kohta. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja.
Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda luba.
Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks (interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel). Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks.
Eelnõuga vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Vangistusseadust on aja jooksul muudetud peamiselt mõnda konkreetsesse valdkonda kuuluvate (nt arestimajade ülevõtmine) või üksikküsimuste lahendamiseks, kuid praeguse eelnõuga lahendatakse mitmeid praktikas tõusetunud probleeme, mis puudutavad läbivalt kogu seadust (sh ühtlustatakse läbivalt mõistekasutust ja tehakse seaduse tekstis muid tehnilisi täpsustusi).
Krminaalhooldusseaduse muudatus hõlbustab ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. KarS-i muudatusega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.
Eelnõu näeb ette muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 50-euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024.–2027. aasta 1. jaanuaril ehk kokku neljal järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.
Eelnõu näeb ette kehtestada lesepensioni määramine isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril.
Seletuskirjas märgitakse, et 20. sajandi teise poole sõjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nõrgema osapoole võitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejõudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtükiväge lubada.
Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks.
Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgendab meie kaitsevõimet.
Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega võib Eesti võtta endale ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiinide müümisest või muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi.
Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused.
Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Eelnõu näeb ette parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2023. a esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).
Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Muudatuse kohaselt järgmisel aastal 19-aastaste noorte puhul lasterikka pere toetuse maksmist enam ei lõpetata, vaid seda jätkatakse kuni noore 24-aastaseks saamiseni. Seega siseneb alates 2023.aastast igal aastal skeemi uus vanusgrupp noori. Samuti rakendub noore 24-aastaseks saamisel siis ka toetuse etapiviisiline vähenemine (ehk kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamisel toetuse summa 1/3 võrra väheneb, kolmest lapsest keskmise 24-aastaseks saamisel väheneb toetuse summa veel 1/3 võrra ja viimase lapse 24-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõpeb). Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki.
Eelnõuga muudetakse seaduse sätteid, millega Eestis keelustatakse ravimid, mille osas ei ole viidud läbi genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, et kaitsta inimesi võimalike geneetikat mõjutavate ja vähki tekitavate tagajärgede eest.
Eelnõuga tehtavad muudatused laiendavad energiakriisi leevendamiseks välja töötatud universaalteenuse meetme mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on sarnaselt kodutarbijatele energiakriisist otseselt mõjutatud ja haavatav sihtgrupp.
Eelnõuga sätestatakse koolilõunale alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 1.50 eurot päevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna alammäära ulatuses.
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Õppelaenu tagatised on diferentseeritud nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja. Sätestatakse, et riik kustutab õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps. Kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last, siis kustutatakse kogu laen.
Eelnõuga nähakse ette, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Nõude kehtestamine on vajalik selleks, et tagada volikogu liikme vajalik keeleoskus osalemiseks volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides.
Eelnõu näeb ette muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuarist 2023 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et erakorraliselt suurendatakse pensionide baasosa ja tõstetakse rahvapensioni määra 20 euro asemel 50 euro võrra, et toetada vanaduspensionäride, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavate inimeste, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride toimetulekut ning majanduslikku heaolu.
Eelnõu näeb ette langetada pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradeni. Lisaks ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära.
Eelnõuga reguleeritakse seni reguleerimata tubakavaba huuletubaka kasutamine ja korrigeeritakse teisi sätteid, et tagada toodete ohutus ning tarbijatele nõuetekohaste ja kvaliteetsete toodete kättesaadavus. Muudatuste kaudseks eesmärgiks on igapäevase passiivse suitsetamise vähendamine ning Eesti viimine Euroopa tubakasurmade kolmandast kohast allapoole.
Eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega.
Eelnõuga tõstetakse sunniraha määra asendustäitmisel seniselt 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava mõjutusvahendina äriühingute suhtes antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu.
Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu sisuks on prokuröride teenistusliku järelevalve korra muutmine, eesmärgiga tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ning välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel. Muudatus parandab ja kiirendab ka ühtlasi kriminaalmenetluse läbiviimist, sest Kriminaalmenetlus ei tohi olla menetlusaluse isiku jaoks koormav ja peab toimuma mõistliku aja jooksul. Välistada tuleb olukord, kus kriminaalmenetlus venib aastate pikkuseks ning sisuliselt muutub oma olemuselt karistuseks.
Eelnõuga luuakse haldusmenetluse seaduses alused automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks, samuti automaatse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mis tähendab haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötaja sekkumiseta tegevust. Seda siis, kui riivatakse õiguseid või vabadusi, mil on vaja seaduslikku alust. Seega on automaatse haldusmenetluse regulatsioon eelnõu järgi aluseks halduse tegevustele, millega kaasneb isikute õiguste ja vabaduste riive ning on vaja töödelda isikuandmeid. Automaatse haldusmenetluse või haldusakti andmise võib algatada nii haldusorgan kui ka toetust, teenust või hüvitist sooviv isik oma taotlusega, näiteks iseteenindusportaalis ja selleks peavad valdkonnaseadustes sisalduma vastavad normid.
Eelnõu kohaselt tuleb haldusorganil automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks arvesse võtta nii inimese kui ka avalikku huvi, otsustamise aluseks olevas õigusnormis sisalduvat kaalutlusõigust, samuti määratlemata õigusmõistet, otsustamiseks vajaminevaid andmeid on piisavalt, isikut ei ole vaja ära kuulata ning kahjustada ei tohi kolmandate ja huvitatud isikute õigusi ja huve. Kui valdkonnaseaduses sisaldub kaalutlusõigus või määratlemata õigusmõiste, kuid ratsionaalne on kasutada automaatset menetlust, siis eelnõu kohaselt koostab haldusorgan ühetaoliseks kohaldamiseks haldusesisese halduseeskirja tüüpjuhtudest. Eelnõuga nähakse ette kasutada automaatseid dialoogisüsteeme, näiteks vestlusroboteid ja virtuaalseid assistente. Lisaks saab haldusorgan seaduses sätestatud juhtudel õiguse rakendada füüsilise või juriidilise isiku osas profiilianalüüsi, mis on seotud ja saab kasutada isikuga seotud aspektide hindamiseks. Eelnõuga täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses automaatsete haldusaktide andmise põhimõtteid.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatuste eesmärk on vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mida on vaja mõistlikult reguleerida.
Eelnõu muudatused tulenevad Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukrainas, muutunud geopoliitilisest olukorrast ning vajadusest ennetada ja tõkestada võimalikku kriisi ülekandumist Eesti Vabariigi territooriumile. Seetõttu on vajalik täpsustada relvaseaduse (edaspidi RelvS) regulatsioone. Kuigi kehtivad relvade käitlemise reeglid on ranged, muu hulgas kontrollitakse nii relvaluba esimest korda taotlevaid isikuid kui ka juba pikaaegsete relvaomanike sobivust relva omama, siis on teatud aspekte, mida muutunud julgeolekuolukorras saab veelgi tõhustada. Seetõttu muudetakse RelvS-i põhimõttelisi nõudeid.
Eelnõu eesmärk on teha RelvS-is muudatused, millega tagatakse vaid eesti keelt heal tasemel valdavatele välismaalastele relvaloa taotlemise võimalus. Relvaloa taotlejad peavad valdama eesti keelt sellisel tasemel, mis võimaldaks neil aru saada relvade käitlemise või kasutamisega seotud eestikeelsetest kirjalikest juhistest ja suulistest selgitustest. Selle saavutamiseks on igati mõistlik muuta relvaloa taotlemisel sooritatav relvaeksam täies mahus vaid eestikeelseks. Selle muudatusega anname ühiskonnale selge sõnumi, et välismaalased võivad küll Eestis relvaluba taotleda ja omada, kuid selle eelduseks on ka eesti keele valdamine.
Samuti on oluline, et relvad, eelkõige tulirelvad, ei satuks isikute kätte, kes on kunagi sooritanud väga raske kuriteo või ei oska nendega ohutult ümber käia. Seetõttu täiendatakse eelnõu järgi RelvS-is sätestatud relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid, muu hulgas nähakse ette, et teatud raske kuriteo toimepannud isik ei saa mitte kunagi relvaluba.
Eelnõuga suurendatakse kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOV sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada.
Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse. Seni oli vaid õigusaktide algatamise õigus. Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu.
Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.
Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid.
KOVi volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse. Ka KOVi hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOVi volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOVi liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOVi volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud.
Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta.
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.
Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Eelnõu eesmärk on viia perehüvitiste seadus (edaspidi PHS), sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) ja töölepingu seadus (edaspidi TLS) kooskõlla põhiseadusega. Kehtiv seadus reguleerib mitmes sättes üksnes abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. Selline olukord on vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega ja vajab muutmist.
Eelnõu näeb ette suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil nähakse ette tõsta üldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Real tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga eemaldatakse erandite hulgast iduettevõtetes töötamise alusel ning iduettevõtluseks antavad tähtajalised elamisload, kuna sellekohased erandid ei ole vajalikud ning nende alusel elamisloa taotlemine võib järsult suureneda, kui üldtingimusena tõstetakse palgakriteerium 1,5 kordseks.
Eelnõuga korrastatakse õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
Eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil tõstetakse üldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Reaal tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Käesoleva eelnõuga seda ei muudeta. Teiseks eesmärgiks on korrastada õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist. Korrastamine on vajalik, sest senine praktika demonstreerib, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin
hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama
asumine.
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud
Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad
kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa
või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva
elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.
Eelnõu võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eelnõu eesmärgiks on paremini ühildada töö- ja pereelu, võimaldades vanematel, kelle laps õpib üldhariduskoolis või kutsekoolis, saada tööandja poolt tasustatud vaba päev kooliaasta esimesel päeval, kui see on tööpäev.
Eelnõuga uuendatakse lasteaedade ja lastehoidude süsteemi ning luuakse senisest suurem sidusus alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Senise koolieelse lasteasutuse seaduse asemel on plaanis kehtestada uus seadus, mis sätestab alushariduse korraldamise alused, selles osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia ning munitsipaal- ja eralastehoiu tegevuse, rahastamise ja järelevalve.
Eelnõu kohaselt tuleb lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Eelnõuga määratletakse näiteks tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks rühmade moodustamine. Suurem roll antakse lasteaia hoolekogule, kes avaldab arvamust ning teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse kohta, samuti huvitegevuse korraldamiseks lasteaias.
Eelnõu näeb ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest on üldjuhul eesti keel ja igas rühmas peab olema tagatud vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaias või rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe peab olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.
Eelnõu kohaselt määratakse uudsena nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel peab olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid.
Lasteaiad loetakse eelnõu järgi asutatuks õppeõiguse andmisega, lapsehoiuteenust saab osutada tegevusloa alusel. Senised lapsehoiuteenuse pakkujad peavad oma tegevuses edaspidi lähtuma tegevuskavast, mis on koostatud alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riikliku õppekava kehtestab valitsus.
Eelnõuga ei muudeta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid eelnõu kohaselt tuuakse võrreldes senise seadusega selgelt välja, et KOV võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta. Eelnõu seadusena rakendamisega kaasnevad aastatel 2022-2024 kulud seoses lasteaia pidajatele eesti keele õppeks summas 2,7 miljonit eurot aastas. Vastavalt riigieelarve seadusele jätkub KOVide toetamine antud valdkonnas sarnaselt senisele.
Eelnõu kohaselt ei kohandata eesti keele oskuse nõudeid rahvusvahelise kaitse taotlejale ja rahvusvahelise kaitse saajale, kes on saabunud Eestisse enne 31. detsembrit 2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat.
Eelnõu algatajad teevad ettepaneku lubada Eestisse saabunud sõjapõgenikud kiiresti tööjõuturule, vabastades nad selleks tähtajaliselt eesti keele nõude täitmisest.
Eelnõu muudatused annavad riigile paremad võimalused tõrjuda massilist sisserännet hädaolukorras, kui välismaalased tungivad ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusvahelise kaitse taotlusi.
Muudatuse kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätta hädaolukorras ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi saata. Eestisse tohib välispiirilt siseneda üksnes avatud piiripunkti kaudu.
Ühtlasi antakse seadusega PPA-le õigus määrata asukohad, kus välismaalane rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada saab.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku ja põhiseadusliku korra kaitsmisesse, juhul kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata kõige kauem 30 päevaks, kuid see ei vasta muutunud julgeolekuolukorrale, kus kaasamise vajadus võib olla pikem.
Seletuskirjas märgitakse, et kunstlikult tekitatud rändesurve regioonis näitas, et Eesti õiguskord peab olema valmis taolise hübriidrünnaku haldamiseks ja massilise sisserände hädaolukorras julgeoleku tagamiseks.
Eelnõuga suurendatakse kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust, tagades samal ajal süütuse presumptsioon ja juurdepääsupiiranguga andmete, aga ka füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.
Edaspidi avalikustatakse Riigi Teatajas avalikult teatavaks tehtud kohtuotsused kohe märkega „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt. Praegu on tagatud avalikkuse juurdepääs vaid jõustunud kohtulahenditele, tühistatud ja jõustumata kohtulahenditele juurde ei pääse.
Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluse seadustikes täiendatakse arvutivõrgus avalikustamisele kuuluvate määruste loetelu. Avalikustamisele kuuluvad ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi asjades ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud määrused. Lisaks ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavatele määrustele tuleb avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.
Lisaks saavad menetlusvälised isikud taotleda kohtutoimikuga tutvumist tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Edaspidi eeldatakse ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul õigustatud huvi, kuid kohus võib nõuda huvi põhjendamist.
Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega isikule, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.
Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikus muudatused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning tagavad kohase karistusõigusliku reaktsiooni agressiooniga liitumise ning sellega seonduva vaenutegevuse korral.
Eelnõuga täiendatakse seadust uue paragrahviga, milles nähakse ette toetus isikutele, kes annavad kas osa neile kuuluvast eluruumist või eluruumi tervikuna kasutamiseks rahvusvahelist kaitset taotlevale välismaalasele või rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele. Toetuse saamise tingimuseks on, et eluruum antakse kasutada tasuta ning eluruumi kasutusse andmise aeg on vähemalt pool aastat ühtejärge. Valitsusele antakse volitus kehtestada toetuse suurus ning selle maksmise kord. Eelnõu algatajate ettepanek on, et toetus oleks 210 eurot kuus ning see oleks ette nähtud nendele inimestele, kes annavad osa oma elamispinnast või ka neile kuuluva vaba elamispinna Ukraina sõjapõgenike majutamiseks vähemalt kuueks kuuks.
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses sätestatakse kütuste aktsiisimäärade muudatused ja teises sätestatakse käibemaksumäärade muutused ning laiendatakse käibemaksu soodusmäära kütustele. Kolmandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise tähtpäev.
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus.
Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõus tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.
Eelnõu näeb ette luua õiguslik alus Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada sellistele inimestele ka uute elamislubade ja viisade andmine.