The world's political record
29 ingested bills from Estonia introduced in 2019. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.
Estonia · Riigikogu · 19 December 2019
Eelnõuga laiendatakse haiglaapteekide õigusi ravimite valdkonnas. Eelnõu näeb ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, mis säästab ravikindlustuse vahendeid ning parandab konkurentsi Eesti ravimite hulgimüügi turul. Lisaks võimaldab eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil.
Estonia · Riigikogu · 19 December 2019
Eelnõu muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise ja Päästeameti ülesannetega. Eelnõu muudatused teevad kriisiolukordades esmase info saamise lihtsamaks. 31. märtsil 2020 on Häirekeskusel kavas käivitada üleriigiline abi- ja infoteenusenumber 1247, millele kriisiolukorras helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja infot kriisist puudutatud isikute kohta. Samal numbril saab ka ise Häirekeskusele infot anda. Igapäevaselt hakkab number tööle abi- ja infotelefonina. Hädaabiteateid võtab Häirekeskus endiselt vastu hädaabinumbril 112. Eelnõu väärtustab ka vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seaduse muudatusega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, nt abipolitseiniku, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendiga. Seaduse muudatus loob ka õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine. Seoses Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmisega muudetakse ka relvaseadust.
Estonia · Riigikogu · 17 December 2019
Riigikaitsekomisjoni liikmele seatakse kohustus esitada julgeolekukontrolli läbiviimise eelduseks olevad dokumendid kahe kuu jooksul alates tema määramisest riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui saadik ei järgi eelnõus ettenähtud kahekuulist tähtaega, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige seaduses ettenähtud korras.
Estonia · Riigikogu · 12 December 2019
Eelnõuga soovitakse luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldatakse teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Samuti annab eelnõu inimestele võimaluse suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid. Eelnõu soodustab pikaajalist säästmist pensionipõlveks läbi toetava maksurežiimi.
Estonia · Riigikogu · 10 December 2019
Eelnõu alusel kaovad seadusest omandipiirangud. Eelnõu kohaselt võib olla apteegi omanik ükskõik milline füüsiline või juriidiline isik, sh ravimite hulgimüüja. Suuremates linnades antakse haruapteekidele üleminekuaeg, et neid saaks muuta üldapteekideks. Eelnõu eesmärgiks on muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.
Estonia · Riigikogu · 9 December 2019
Eelnõuga lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille osakapital on üle 25 000 euro, näha põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vormivabadus. Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris). Kohustustehingu notariaalse tõestamise nõue tähendab, et selles vormis peavad olema lisaks müügilepingule ka näiteks optsioonilepingud jm ühinguõiguses tavalised kokkulepped, millega kohustutakse osa omandama või võõrandama. Seletuskirjas märgitakse, et osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudena jääb üldiselt kehtima notariaalse tõestamise nõue, kuid eelnõuga võimaldatakse osaühingul kõigi osanike nõusolekul sellest loobuda. Sellise võimaluse saab valida osaühing, mille osakapital on üle 25 000 euro. Piirangu eesmärgiks on tagada, et osaühingul on olemas võimekus ise pidada arvestust oma osanike üle ja teavitada muudatustest osanike andmetes äriregistrit. See piirang välistab võimaluse, et vormivaba käsutustehing valitakse osaühingu asutamisel ilma osakapitali sissemakseta (ilma kohese sissemakseta saab asutada osaühingu, mille osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Üle 25 000-eurose osakapitaliga osaühinguid on praegu ligikaudu 20 000 ehk umbes 1/10 kõigist osaühingutest.
Estonia · Riigikogu · 2 December 2019
Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest. Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetes. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks. Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel. Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine, täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsuste üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks. Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus. Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus. Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine.
Estonia · Riigikogu · 2 December 2019
Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise. Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes. Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine). Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine).
Estonia · Riigikogu · 2 December 2019
Eelnõuga tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine. Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks. Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg. Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi moodustab Riigikohtu esimees riigikaitsekolleegiumi, mis käivitatakse sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks. Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras
Estonia · Riigikogu · 14 November 2019
Eelnõuga muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Seletuskirjas märgitakse, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist. Sellele lisaks laienevad investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad fondihaldurid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Eelduslikult toob see kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni.
Estonia · Riigikogu · 24 October 2019
Eelnõu peamine eesmärk on äriseadustikus (ÄS) sätestatud osaühingu regulatsiooni muutmine, et lihtsustada osaühingu osade õiguskäivet ning kaotada ebavajalikud piirangud ning vorminõuded. Muudatuste väljatöötamisel on eelkõige arvestatud rahvusvahelise osanike ringiga osaühingute spetsiifiliste huvide ning nende tegevusega seoses praktikas ilmnenud probleemidega, mida eelnõus välja pakutud muudatuste kaudu soovitakse lahendada. Eelnõu eesmärgiks on ühtlasi suurendada Eesti osaühingu kui ettevõtlusvormi atraktiivsust konkurentsis muude riikide, eelkõige teiste EL liikmesriikide sarnaste ettevõtlusvormidega. Eelnõu eesmärgiks on vähendada olukordi, kus investorid loobuvad Eestiga seotud äriprojekti läbi viimiseks Eesti osaühingu kasutamisest osaühingu regulatsioonist tulenevate formaalsete piirangute tõttu, mille tõttu on osaühingu asutamine või tegutsemine või selle osalustega tehingute tegemine keeruline või kulukas.
Estonia · Riigikogu · 8 October 2019
Eelnõuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.
Estonia · Riigikogu · 25 September 2019
Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks. Eelnõu tulemusena võivad kohalike omavalitsuste volikogud piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni. Seaduse mõjul likvideeritakse hetkel alkoholiseaduses kehtiv lünk, mille järgi lõppevad kohaliku omavalitsuse poolt oma haldusterritooriumil asuvates meelelahutusasutustes alkoholi müügile kehtivad kellaajalised piiranguid tööpäevadel kell kuus ning puhkepäevadel kell seitse hommikul. Muudatuse tulemusel saab kohaliku omavalitsuse volikogu määrata kohalikest oludest lähtuvalt laiema ajavahemiku, mil omavalitsuse kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas alkohoolsete jookide jaemüüki kohapeal tarbimiseks piiratakse.
Estonia · Riigikogu · 9 September 2019
Eelnõuga soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.
Estonia · Riigikogu · 9 September 2019
Eelnõuga lisatakse kodakondsuse seadusesse säte, mille heakskiitmisel saab lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks oleva eesti keele oskuse nõude täidetuks, kui isik on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikoolis või gümnaasiumis nõutava tulemusega eesti keele kui teise keele riikliku eksami. Samuti nähakse seaduses ettevõimalus lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist. Muudatuste eesmärk on reguleerida seaduses üldised tingimused kodakondsuse taotlemiseks tehtavate testide ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamiseks. Veel on ettepanek muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tervikuna põhikooli lõpetamise, eksami- ja eksamitulemuste vaidlustamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvad sätted ning kehtestada need uues sõnastuses. See tähendab, et eelnõu jõustumise korral ei ole enam põhikooli lõpueksamite sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Koolidele antakse õigus ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhiharidust omandanud, ning kehtestada kooli lõpetamise tingimusena omapoolne nõue – kooli spetsiifikale vastav koolieksam, loov- või uurimustöö. Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset. Lisaks tehakse muudatusi õpitulemuste välishindamises. Muudatuste eesmärk on tagada õpilastele, lapsevanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivne ja võrreldav tagasiside riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste kohta. Uue välishindamise instrumendina nähakse seaduses õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused, mille tulemused aitavad luua vajalikku konteksti õpilaste eksami või riikliku testide tulemuste tõlgendamiseks ja selgitamiseks.
Estonia · Riigikogu · 30 August 2019
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõiget 3 sättega, mille alusel oleks sotsiaalmaksu määraks 13 protsenti ka nendelt maksetelt, mida tehakse tööandja poolt töötaja pensionifondi. Seejuures kehtiks see madalam määr neile sissemaksetele, mis ei ületa tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvabastuse piirmäära.
Estonia · Riigikogu · 13 June 2019
Eelnõuga luuakse võimalus keskseks direktorite töö- ja arengualaseks hindamiseks. Eelnõu rakendamisel antakse direktoritele professionaalset tagasisidet, mis on suunatud direktorite ametialase arengu toetamisele. Hindamistulemustest lähtuvad soovitused kooli pidajale on kantud eesmärgist tagada Eesti üldhariduskoolides pakutava hariduse kõrge kvaliteet, et koolides töötavad direktorid on õppimise liidrid, et koolides on rakendunud õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendav õpikäsitus.
Estonia · Riigikogu · 13 June 2019
Eelnõuga võimaldatakse taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15- aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Eelnõuga loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemisel tingimusest pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse nõudest, säilitades samas nõude, et taotleja viibiks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel.
Estonia · Riigikogu · 13 June 2019
Eelnõu näeb ette jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida - Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks.
Estonia · Riigikogu · 12 June 2019
Eelnõuga võimaldatakse mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
Estonia · Riigikogu · 11 June 2019
Eelnõu kohaselt hakatakse Riigikogu täiskogu istungitel kord aastas ära kuulama ka valitsuse liikmete ettekandeid vastutusala probleemidest ja pidama arutelusid valdkonna arengutest.
Estonia · Riigikogu · 3 June 2019
Eelnõuga soovitakse tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel 1 protsent SKPst, toetades seekaudu laiapõhjalist ühiskonna arengut ning soodustades ettevõtluse suuremat lisandväärtust.
Estonia · Riigikogu · 30 May 2019
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega soovitakse parandada eakate toimetulekut. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 17 , millega sätestatakse pensioni baasosa tõus pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ning ja rahvapensioni tõus 60 euro võrra.
Estonia · Riigikogu · 9 May 2019
Eelnõuga täiendatakse tulumaksuseaduse § 19 lõiget 3 punktiga 19, mis sätestab, et pensione (sh toitjakaotuspension, töötava pensionäri pension) ei maksustata keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuga.
Estonia · Riigikogu · 2 May 2019
Eelnõu näeb ette alandada alkoholi aktsiisimäärasid, et vähendada kõrgete aktsiisimäärade tõttu väga suureks paisunud piirikaubandust.
Estonia · Riigikogu · 23 January 2019
Eelnõu näeb ette erandi tegemist püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgi ja tingimuste kohta. Erand näeb ette anda tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks välismaalasele, kes on vaimulik, munk või nunn, keda kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Usulisel ühendusel on vastavalt eelnõule kutsuja kohustused. Kooskõlastatult Siseministeeriumiga Eestisse kutsutud vaimulike, munkade ja nunnade puhul ei rakendata seaduses sätestatud piisava legaalse sissetuleku nõuet.
Estonia · Riigikogu · 16 January 2019
Eelnõu näeb ette langetada alkoholi aktsiisimäärasid tasemele, mis lõpetaks ulatusliku alkoholi piirikaubanduse Läti ja Eesti vahel. Selleks näeb eelnõu ette alkoholi aktsiismäärade langetamise Lätiga võrreldavale tasemele.
Estonia · Riigikogu · 14 January 2019
Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis. KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.
Estonia · Riigikogu · 14 January 2019
Seaduse eesmärgiks on võimalda Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamist. Eelnõuga tehakse Eesti õigusesse muudatused, mis on vajalikud Eesti osalemise tagamiseks Euroopa Prokuratuuris. Sätestatakse selged ja läbipaistvad reeglid selle kohta, kuidas valitakse Euroopa prokurörid ning Euroopa delegaatprokurörid.