Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
Eelnõu näeb ette sätestada seadusega ministeeriumite paiknemise asukohad, mida saab muuta üksnes läbi parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatuse.
The world's political record
47 ingested bills from Estonia introduced in 2021. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
Eelnõu näeb ette sätestada seadusega ministeeriumite paiknemise asukohad, mida saab muuta üksnes läbi parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatuse.
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.
Estonia · Riigikogu · 9 December 2021
Eelnõu eesmärk on välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Seetõttu näeb eelnõu ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta.
Estonia · Riigikogu · 7 December 2021
Eelnõu näeb ette vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu üheksale protsendile, et seeläbi vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele ja ettevõtetele.
Estonia · Riigikogu · 17 November 2021
Eelnõu näeb ette luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Muudatustega sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületus, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest ja saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Samuti sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületuse katse, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest.
Estonia · Riigikogu · 15 November 2021
Eelnõuga esitatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mis asendab seni kehtinud rahvatervise seaduse teksti. Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi. Ajakohastatakse ja täiendatakse ministeeriumide, nende seas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu meetmete elluviimisel sätestatakse senisest selgemalt. Eelnõu tugevdab eri osapoolte rolli hinnata oma tegevuste ja otsuste mõju rahvastiku tervisele. Eelnõu ajakohastab ka koolieelsetele lasteasutustele, koolidele ja sotsiaalteenuste osutajatele kehtivaid tervisekaitse-, sealhulgas toitlustamise nõudeid. Muu hulgas suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel ning sätestatakse tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutuses müügiks pakutavale toidule. Eelnõu muudab ka sotsiaalhoolekande seadust, et oleks üheselt arusaadav, millistele sotsiaalteenustele rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded kehtivad. Eelnõuga keelatakse alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid. Seletuskirjas põhjendatakse, et solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest. Eelnõu muudab ka reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõu ajakohastab veel maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad.
Estonia · Riigikogu · 10 November 2021
Eelnõuga kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset. Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal. Eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele. Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekogu äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.
Estonia · Riigikogu · 8 November 2021
Eelnõu eesmärgiks on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele.
Estonia · Riigikogu · 11 October 2021
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani, et 2022. aastast on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning aastas 7848 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile.
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
Eelnõu näeb ette, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samaaegselt motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 euroni.
Estonia · Riigikogu · 21 September 2021
Eelnõuga piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsutele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid. Eelnõuga kehtestatakse liiklusohutuse suurendamiseks kergliikuritele ja pisimopeedidele jalgteel ja kõnniteel liikumiseks kiirusepiirang 10 km/h. Jalgrattarajal, jalgrattateel, sõiduteel selle parema ääre lähedal või teepeenral sõites jääb kehtima senine kiirusepiirang 25 km/h. Jalgratta- ja jalgteel sõites jääb samuti kehtima 25 km/h kiirusepiirang, kuid kohalikule omavalitsusele antakse õigus vähendada kergliikurite suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest ning ohutusest.
Estonia · Riigikogu · 20 September 2021
Eelnõu näeb ette jätta ka pärast 30. aprilli 2022 kehtima senine elektriaktsiisi määr 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel jääb ära 1.maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi 4,47 kordne suurendamine ning sellega kaasnev elektri hinna tõus.
Estonia · Riigikogu · 17 June 2021
Eelnõu eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu.
Estonia · Riigikogu · 17 June 2021
Eelnõuga lõpetatakse erakondadesse kuuluvate isikute nimede avalikustamine. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et isikute nimede avalikustamine ei ole mõistlik ega põhjendatud, sest erakondlik kuuluvus võib mõjutada inimese väljavaateid tööturul.
Estonia · Riigikogu · 10 June 2021
Eelnõuga muudetakse tubakaseadust eesmärgiga sätestada regulatsioon seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale, et seeläbi tagada toodete ohutus. Eelnõuga korrigeeritakse ka seaduse sätteid, mis seatud eesmärgile vastupidiselt on kaasa toonud salakaubanduse ja terviseriskide kasvu. Samuti muudetakse sätteid, mille tõttu on vähenenud vähem kahjulike toodete kättesaadavus võrreldes kahjulikumate toodetega.
Estonia · Riigikogu · 8 June 2021
Eelnõu näeb ette toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti soovitakse eelnõuga vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta.
Estonia · Riigikogu · 31 May 2021
Eelnõu eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga ei taastata täpselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse varasemaid sätteid, vaid eelnõus on need sõnastatud nii, et võimaldavad kohaliku omavalitsuse volikogudel kehtestada võimaluse kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.
Estonia · Riigikogu · 31 May 2021
Eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Intresse pole enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta.
Estonia · Riigikogu · 20 May 2021
Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni töös. Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige, kes töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, satub olukorda, kus kontrollides ja hinnates oma tööandja – valla või linnavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava asutuse – tegevust, asub teostama järelevalvet oma otsese ülemuse üle. Seega satub valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige huvide konflikti ning korrektne on end niisuguses olukorras taandada.
Estonia · Riigikogu · 19 May 2021
Eelnõu näeb ette hoida Riigikogu eelarves kokku vajalik summa, et päästa kärbetest pikaajaline arenguseire, mis on oluline osa teadmispõhisest otsustamisest. Selle asemel hoitakse eelnõu järgi vajalik summa kokku Riigikogu liikmete kuluhüvitiste arvelt
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud. Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika. Riigikogu avaldusega soovitakse toetada kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Ühtlasi rõhutatakse vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas.
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
Eelnõu muudab nõukogusse ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärgiks on tagada ERR tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Eelnõu kohaselt jääb Riigikogu liikmetest nõukogu liikmete nimetamise korraldus muutmata – Riigikogu nimetab ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.
Estonia · Riigikogu · 11 May 2021
Eelnõuga välistatakse Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Estonia · Riigikogu · 3 May 2021
Eelnõuga viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. Kehtiva korra peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele. Eelnõuga muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks. Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga. Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendatakse teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga. Veel tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas. Eelnõu teise lugemisega lisandusid tööturuteenuste- ja toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ajutised muudatused, mille eesmärk on abistada registreeritud töötuid, makstes täiendavat ühekordset töötutoetust või töötuskindlustushüvitist 60 päeva, kui töötutoetuse maksmise ajavahemiku või töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused: 1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%; 2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
Estonia · Riigikogu · 15 April 2021
Eelnõuga luuakse võimalus erakondadel ja üksikkandidaatidel seada ennast valimisteks üles ilma selle eest kautsjoni tasumata. Selleks vabastatakse kautsjoni tasumise nõudest need erakonnad, kes esitavad vähemalt kahe protsendi hääleõiguslike Eesti Vabariigi kodanike toetusallkirjad.
Estonia · Riigikogu · 14 April 2021
Eelnõu üheks eesmärgiks on taastada võimalus juriidiliste isikute sundlõpetamiseks, kes on toime pannud karistusseadustiku §-s 137prim või §-s 138 sätestatud teo. Karistusseadustikku täiendatakse §-s 137prim, mis näeb karistusena sundvaktsineerimise eest füüsilisele isikule ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse või sundlõpetamise.
Estonia · Riigikogu · 8 April 2021
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele.
Estonia · Riigikogu · 7 April 2021
Eelnõu eesmärk on vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Eelnõuga soovitakse tagada nende kõnniteede koristamine omavalitsuste poolt. Praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõige 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Tegemist on seadusega koduomanikele pandud kohustusega, mida ei hüvitata. Kõnniteede korrashoid on avalikes huvides, et kõigil oleks turvaline seal liikuda. Kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikele on ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma teede ja tänavate korrashoidu. Teeseaduse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 1 kohaselt hõlmab tee mõiste ka kõnniteed.
Estonia · Riigikogu · 25 March 2021
Eelnõu muudatuste kohaselt sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tulu oli väiksem vanemahüvitise suurusest, maksatakse hooldushüvitist 80 protsenti eelmisel kalendriaastal makstud vanemahüvitise suurusest. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust. Eelnõuga soovitakse vähendada väikelastega perede haavatavust ja parandada nende majanduslikku toimetulekut. Eelnõu näeb ette lapsehoolduspuhkuselt naasnu vanemahüvitise suuruse arvestamist hooldushüvitise maksmisel. Praegune kord, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalgalt, on väikelastega perede suhtes ebaõiglane.
Estonia · Riigikogu · 24 March 2021
Eelnõu muudatusega tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mille kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kinnistuga külgneva kõnnitee korrashoiukohustus peaks olema mitte kinnistuomanikul, vaid kõnnitee omanikul ehk omavalitsusel, kellel on võimalik see ülesanne anda üle lepinguga teenuseosutajale. Eelnõu näeb ette vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning anda see kohustus üle kohalikele omavalitsustele. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 6 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu.
Estonia · Riigikogu · 18 March 2021
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ja maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse eelnõu on seotud valitsuse moodustamise kokkuleppega, milles on muu hulgas märgitud, et koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamiseks. Eelnõuga tehakse muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, eelkõige tagada ülesannete täitmiseks vajalikke andmevahetusi riiklike registrite vahel. Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registri andmekoosseisu. MKS-is tehakse muudatus, mis võimaldab töödelda isiku töökohaga seotud andmeid nii Terviseametil (tegevuslubade register, nakkushaiguste register) kui ka Sotsiaalministeeriumil (tervise infosüsteem).
Estonia · Riigikogu · 17 March 2021
Eelnõuga reguleeritakse nende välismaalaste Eestis viibimise ja Eestisse õppima ning elama asumise tingimusi, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega.
Estonia · Riigikogu · 15 March 2021
Eelnõu eesmärgiks on parandada laste heaolu ning kaitsta alaealisi seksuaalse kuritarvitamise eest. Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16 eluaastale. Eelnõus muudetakse KarS § 145 prim (alaealiselt seksi ostmine), § 175 prim (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine), § 178 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine ), § 178 prim (seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks) ja § 179 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine).
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ning luuakse võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Eelnõu loob eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks – potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui ka seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks.
Estonia · Riigikogu · 18 February 2021
Eelnõu muudatustega täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse 1. jaanuaril 2021 jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.
Estonia · Riigikogu · 17 February 2021
Põhiseaduse järgi valib Vabariigi Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kui Vabariigi President ei osutu valituks Riigikogus, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv. Seetõttu väheneb kehtiva seaduse järgi oluliselt ka volikogude esindajate arv valimiskogus. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Presidendi valimistel valimiskogus esindajate arvu määramise reeglistikku selliselt, et säiliks senine, enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.
Estonia · Riigikogu · 16 February 2021
Muudatuse eesmärgiks on suurendada alaealiste kaitset seksuaalse kuritarvitamise eest. Eesti on hetkel kehtiva karistusseadustiku alusel vähemuses Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus täiskasvanud isik võib olla seksuaalsuhtes vähemalt neljateistaastase alaealisega. Arvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude hulka kõikidest seksuaalkuritegudest, on vajalik suurendada alaealiste kaitset kuritegevuse eest, mis avaldab pikaajalist mõju laste arengule ja psüühikale. Hetkel kehitva seaduse alusel on ka maksimaalsed karistusmäärad ebaproportsionaalselt väikesed. Eelnõu kohaselt luuakse mitme paragrahvi muudatuse tulemusel maksimaalmääraks esmakordse kuriteo sooritamise korral kümme aastat vangistust ja mitmendal korral kuni viisteist aastat vangistust.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele. Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine. Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus. Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Eelnõu eesmärgiks on karistusseadustikus taastada karistusena juriidiliste isikute, sealhulgas erakondade sundlõpetamise võimalus.
Estonia · Riigikogu · 8 February 2021
Muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale. Kuigi Euroopa Liidu õigus kohustab võimaldama kohtulikku kontrolli üksnes Schengeni viisa otsuste suhtes, siis õigusruumi selguse ja ühtsuse eesmärgil on asjakohane laiendada sama süsteemi ka Eesti pikaajalisi viisasid ja viisavaba viibimist puudutavatele otsustele. Schengeni viisa taotluste suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega seotud muudatused tuleb Eesti seadusandlusesse viia tulenevalt Euroopa Kohtu 2017. aasta otsusest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama negatiivsete viisaotsuste vaidlustamist kohtus. Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldada, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole. Edaspidi on võimalik peale kohustuslikku kaheastmelist vaidemenetlust esitada kaebus halduskohtusse. Muudatus ei anna välismaalasele õigust viisat saada, samuti ei anna kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks välismaalasele õigust tulla või jääda Eestisse.
Estonia · Riigikogu · 8 February 2021
Eelnõu näeb ette tühistada ühele osale alaealisena Eesti kodakondsust taotlevatele isikutele kehtestatud põhjendamatud bürokraatlikud takistused, mis muudavad kodakondsuse saamise kuni 18 aasta pikkuse ooteajaga protsessiks. Eelnõu kohaselt hakatakse kodakondsusseaduse § 13 lõikes 41 nimetatud alaealisi kohtlema Eesti kodakondsuse omandamisel sarnaselt teiste alaealisena Eesti kodakondsuse omandanud isikutega ning neile võimaldatakse mitme kodakondsuse omamine täisealiseks saamiseni. Kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 sätestab, et kui isik saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab ta 18-aastaseks saamisest kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest
Estonia · Riigikogu · 8 February 2021
Eelnõuga muudetakse seaduse § 51 lõike 1 punkt 2 ja sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist. Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi mitterakendamine on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta. Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega.
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Eelnõu eesmärk on tõsta demokraatliku poliitika usaldusväärsust, suurendades kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Selleks täpsustab eelnõu ERJK õigusi ning muudab selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Täiendavate ülesannete täitmiseks nähakse ette ka ERJK eelarve suurendamist.
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Estonia · Riigikogu · 13 January 2021
Eelnõuga viiakse 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseadusega reguleeritud kooseluleping perekonnaseadusesse (PKS) ja kooseluseadus tunnistatakse seetõttu kehtetuks. Seletuskirjas märgitakse, et kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid ei ole tegelikult tänaseni saavutanud oma algselt plaanitud mõju – endiselt on vastu võtmata erinevate seaduste muudatused, mis tagaksid kooselulepingu sõlminud isikutele sarnased õigused omavahel abielus olevate isikutega (seda küll teatud erisustega nt lapsendamise teatud aspektid) ja isikud peavad oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. See aga on isikutele äärmiselt koormav. Viidatud asjaolust tulenevalt võrdsustakse eelnõuga kooseluleping abieluga – eelnõust tulenevalt on edaspidi kooselulepingu sõlminud isikutel samad õigused, mis abielus olevatel isikutel, kui seaduses ei ole tehtud erisust. Eelnõu kohaselt ei kinnita vaimulikud kooselulepingu sõlmimist.
Estonia · Riigikogu · 11 January 2021
Eelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama, et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus pikemas perspektiivis. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus.