Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määrä erakorralise tõstmise.
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määrä erakorralise tõstmise. Erakorraline 50-euro suurune pensionitous on planeeritud 2024-2027 aasta l. aprillil ehk kokku neljal järjestikkusel aastal.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77). Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.
Käesoleva eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse 01.08.2022 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb üldine käibemaksu määr.
Seaduse eesmärk on vähendada maksukoormust ning leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse summa pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse summa100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus.
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse summa pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse summa 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.
Eelnõu eesmärk on kiirendada keeleõppekulude hüvitamist kodakondsuse taotlejatele. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Eelnõu eesmärk on seoses inflatsiooniga suurendada suurinvestorile antava elamisloa puhul tema poolt tehtava investeeringu miinimummäära 1 000 000 eurolt 1 200 000 euroni.
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määrä erakorralise tõstmise.
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 140 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 140 eurole kuus.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Eelnõuga soovitakse täiendada lapse andmete registreerimise korda olukorras, kui laps sünnib kodus või teel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Sellistel juhtudel väljastab eelnõu kohaselt vastava tõendi perearst. Praegu kehtiva seaduse tingimustes on paljudel kordadel leidnud kodus või teel haiglasse lapse sünnitanud vanemad end olukorrast, kus ainus võimalus lapse sünni registreerimiseks on viia läbi DNA ekspertiis emaduse tõendamiseks ja taotleda sellele tuginedes lapse sünni registreerimist kohtu kaudu. Seejuures ei ole seaduses üldse ette nähtud emaduse tuvastamise menetlust ning eelnevalt osutatud vajadus tõendada emadust DNA testiga on lihtsalt kohtupraktikas kasutusele võetud moodus.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse l. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse uksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.
Käesoleva eelnõuga antakse Riigikogule õigus otsustada CO2 kvootide müügist saadud tulu kasutamise üle Eesti riigi vajadustest ja huvidest lähtuvalt. Selleks soovitakse muuta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõiget 4.
Eelnõuga muudetakse Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioone selliselt, et täiendatakse julgeolekuasutuste loetelu Kaitseväe Luurekeskusega ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid
Eelnõu näeb ette muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 70-euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024.–2026. aasta 1. märtsil ehk kokku kolmel järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.
Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 22%-lise käibemaksumääraga. 22%-line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 5%-lise määraga. Muudatuse eesmärk on tingitud defitsiidis oleva Eesti riigieelarve raskest seisust ning vajadusest leida lisavahendeid puudujäägi katmiseks.
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.
Eelnõu eesmärk on sätestada, et eriliste teenete eest võidakse anda Eesti kodakondsust ühes aastas kuni viiele isikule.
Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui kolmandate ja järgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 130 eurot kuus.
Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõike 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
Eelnõu eesmärk on seoses inflatsiooniga suurendada ettevõtluseks antava elamisloa puhul äriühingu osakapitali välismaalase poolt tehtava investeeringu määr 65 000 eurolt 80 000 euroni.
Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada sellistele inimestele ka uute elamislubade ja viisade andmine.
Eelnõu eesmärk on seoses inflatsiooniga suurendada ettevõtluseks antava elamisloa puhul välismaalasest füüsilisest isikust ettevõtja Eestisse investeeritud kapitali määra 16 000 eurolt 20 000 euroni.
Eelnöu eesmärk on lapsetoetuste vördsustamine selliselt, et köigi laste, nii esimeste, teiste kui
kolmandate jajärgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 150 eurot kuus.
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suuma 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.