Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et ka pere esimese ja teise lapse kohta hakatakse lapsetoetust maksma 100 eurot kuus. Olukorras, kus lasterikkale perele makstakse alates 2017. aastast täiendavalt ka peretoetust, pole vajadust lapsetoetuse summat laste arvujärgi eristada ning see vöiks olla kõigile lastele samasugune.
Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui kolmandate ja järgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 140 eurot kuus.
Eelnõu eesmärk on hüvitada Eesti kodakondsuse taotlejatele keeleõppe kulud kuni B-2 tasemeni. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Eelnõu eesmärk on välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Ei peeta õigeks, et kohaliku omavalitsuse volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade ja vallavanemate ning -valitsuse liikmete palkade suurendamist. Seetõttu näeb eelnõu ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta.
Eelnõu eesmärk on välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Leitakse, et inimestele, kes on tahtlikult ja korduvalt toime pannud kuritegusid ei peaks Eesti kodakondsust andma. Kodakondsuse seadus võeti vastu 1995. aastal ja seaduse algses versioonis oli keelatud Eesti kodakondsuse andmine või taastamine isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. 2006. aasta juunis Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni ajal viidi kodakondsuse seadusesse säte, mis võimaldab anda erandkorras Eesti kodakondsust isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse selle sätte kehtetuks tunnistamist. Käesoleva seaduse vastuvõtmiseks on vastavalt põhiseaduse paragrahvi 104 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui kolmandate ja järgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 120 eurot kuus.
Eelnõu näeb ette võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitse alal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on 12 muinsuskaitseala ajaloolistes linnasüdametes (Tallinnas, Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas) ja samuti Rebalas.
Muudetakse tulumaksuseaduse § 5 lg 1 punkti 1, mille kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praegu 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga suurendatakse seda protsendimäära.
Seaduse eesmärgiks on lõpetada põhjendamatu erisuse andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud vastavuses seaduses sätestatuga. Muudatusega eemaldatakse MTÜ Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 määratud juriidiliste isikute loetelust, kellele tehtud annetustelt ja kingitustelt residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste põhimõtted ja alused tuleb viia kooskõlla Riigikogu valimiste korraga. Valimisliidud, mis on juriidiliselt seltsingud, ei taga demokraatia toimimiseks vajaliku vastutuse põhimõtte rakendamist. Nimekirjade esitamise õiguse jätmine vaid erakondadele on vajalik poliitilise vastutuse tagamiseks kohalikes võimuorganites.
Muudetakse tulumaksuseaduse § 5 lg 1 punkti 1, mille kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praegu 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga suurendatakse seda protsendimäära.
Eelnõu eesmärgiks on karistusseadustikku täiendava kuriteokoosseisu lisamine, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.
Eelnõu kohaselt võib kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu või vähemalt 10% kohaliku volikogu valijatest ning rahvahääletuse tulemus on siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimisõiguslikest elanikest. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu küsimusi ega küsimusi, mille tulemus võib olla seadusega vastuolus.
Eelnõuga muudetakse looduskaitseseaduse esimeses paragrahvis sõnastatud seaduse eesmärki selliselt, et inimene kui looduse osa ja looduslike protsesside mõjutajat ei käsitletaks loodusest eraldi ega kõrgemal seisvana.
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada elanike maksukoormust. Eelnõuga langetatakse diislikütuse aktsiisi. Energia jaehinna alla surumine aitab kaasa elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu.
Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 25%-lise käibemaksumääraga. 25%-line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 5%-lise määraga. Muudatuse eesmärk on tingitud defitsiidis oleva Eesti riigieelarve raskest seisust ning vajadusest leida lisavahendeid puudujäägi katmiseks.
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.
Eelnõuga langetatakse pliivaba bensiini aktsiisi. Energia jaehinna alla surumine aitab kaasa elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus. Ehk lõpetatakse Eestis e-valimised. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu lähtub eesmärgist tagada valimiste usaldusväärsus ja vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele.
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Eelnõu näeb ette, et tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.
Seletuskirjas märgitakse, et hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0.78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta.
Eelnõu muudatusettepanekud on keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel.
Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena.
Riigikogu võttis 22.02.2023 vastu relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks ELi või NATO-sse mittekuuluvate liimesriikide kodanike relvaload, soetamisload, paralleelrelvaload, relvakandmisload, kollektsioneerimisload ning Euroopa tulirelvapassid ning lõpetatakse neile uute lubade väljastamine. Seadus jõustus 15.03.2023. Seadus nägi ette üleminekuaja ehk ELi ja NATO liikmesriiki mittekuuluvate välismaalaste jaoks on seaduse nõuetele vastavusse viimiseks ette nähtud üks aasta - 15.03.2024. Muudatusega jäeti siiski kehtima erisus määratlemata kodakondsusega isikute suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapass. Määratlemata kodakondsusega isikule väljastatud luba kehtib praeguse seaduse redaktsiooni järgi loal märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus.
Eelnõuga tühistatakse määratlemata kodakondsusega isikute õigus pikemale üleminekuajale, kui Venemaa kodanikel, mille järgi võivad nad relvi omada kuni relvaloa kehtivuse lõpuni. Julgeolekupoliitiline olukord ei ole muutunud ning nõuab mittekodanike relvade omamisele kiiret reageerimist, mitte aastatepikkust üleminekuaega.
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõiguse Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole õige, et sellises olukorras võimaldab Eesti osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimisel.
Eelnõu näeb ette kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasale arvutatud riikliku pensioniga. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda riiklikust pensionist väiksem. Lesepensioni indekseeritakse ja tõstetakse erakorraliselt samadel alustel nagu vanaduspensioni. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Eelnõu muudatustega nähakse ette peatada ingliskeelestumise Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides. Esimesel astmel õppijate puhul jääb võõrkeelte osakaal samaks, teisel ja kolmandal õppeastmel tuleb aga võõrkeeles õppijate osakaalu järk-järgult vähendada. Eelnõus on selleks seatud erinevad üleminekuajad. Eelnõuga soovitakse parandada vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ning ülikoolide lõpetanute vastavust Eesti tööturu nõudmistele. Eelnõu muudatused ei takista välismaa tippõppejõudude kasutamist Eesti ülikoolides, kuna keeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles.
Eelnõu näeb ette suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust. Eelnõuga tõstetakse kõiki eelnimetatud toetusi kaks korda.
Eelnõuga muudetakse seaduste 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 1. juulist jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Ühesõnaga, otseselt kõik see, mida volikogu liige vajab volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides.
Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi eelnõu peamiseks eesmärgiks.
Eelnõu eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus. Tegemist on maailmapraktikas üliharva olukorraga, reeglina on valimisõigus piiratud kodakondsusega. Taoline kord ehk hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi valitsemist paremaks, pigem vastupidi. On omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik põlisrahva suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis antud riigi aluspõhimõtete austamise asemel tunnistavad mittekodanikud hoopis teisi väärtuste hierarhiaid, mis on oht Eesti riigile ja kultuurile.
Eelnõuga kehtestatakse uue terviktekstina teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse regulatsioon. Kaasajastatakse valdkonna strateegilist juhtimist ja täpsustatakse valitsust ja ministreid nõustavate kogude töökorralduse aluseid.
Muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna finantseerimise korraldust. Kui seni on kõikidele teadus- ja arendusasutustele tagatud vahendid eelkõige baasfinantseerimisega, siis eelnõuga tagatakse see tegevustoetusega, mis on ette nähtud välishindamise läbinud avalik-õiguslikele ülikoolidele, haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevatele riigi rakenduskõrgkoolidele ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks.
Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste puhul peab vajaliku rahastuse tagama vastav ministeerium.
Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused hakkavad saama toetust riigi prioriteetsetes valdkondades, mille tingimused sätestatakse ministri määrusega. Nõuded evalveerimisele jäävad samaks. Uusi ülesandeid saab juurde SA Eesti Teadusagentuur, näiteks seoses teaduseetikakomitee moodustamisega.
Eelnõu näeb ette anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks, kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, aga 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineb seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks.
Eelnõu näeb ette fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute andmete FOKA registrisse kandmise muutmise.
Eelnõu kohaselt on vaja tagada kõikide vähemalt viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti F-gaase sisaldavate ELi vastavates määrustes nimetatud toodete, seadmete või süsteemide registreerimine FOKA registris, et kindlustada asjakohane riigipoolne ülevaade nende kohta. Andmete registris kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatused F-gaaside FOKA registris registreerimise valdkonnas on seotud tänase olukorraga, kus mitte kõik F-gaase üle viie tonni süsinikoksiidi ekvivalenti sisaldavad seadmed ei ole FOKA registris registreeritud ning riigil puudub tegelik ülevaade olukorrast.
Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine.
Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõike 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust uue 5 protsendilise vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5 protsendilise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses Eesti Haigekassale alus hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.
Muudatusega nähakse ette, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa metsamajandamise tööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond, kas üldplaneeringu või muu avatud menetluse kaudu.
Riigimetsa majandaja peab sellise metsa majandamiskava kooskõlastama KOViga, kes omakorda kuulab ära kohaliku kogukonna.
Üldplaneeringutes määratud asustusüksuse lähedal olevad kogukonnale olulistel metsaaladel peab riigimetsa majandaja tööde planeerimisel kaasama kohalikke.
Senine metsamajandaja kohustus on liiga laialt tõlgendatav. Edaspidi toimub kõrgendatud avaliku huvidega alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, varem toimus see Riigimetsa Majandamise Keskusega. Muudatus puudutab üksnes riigimetsa ja selle majandajaid.
Eelnõu alusel piirangute kehtestamine võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit metsa aastas, mis jätab maksutuluna riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas.