Enn Eesmaa

Courts Act Amendment Act (National Defense Court)

Estonia · Riigikogu · 18 June 2026

Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse. Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal.

Animal Protection Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 17 June 2026

Security Agencies Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 17 June 2026

The draft stipulates that in order to ensure the effective operation of intelligence and counter-intelligence of the Defense Forces in a deteriorated security situation, the Defense Intelligence Center must be given the status of a security institution

Law on Amendments to the Defense Union Act and the Defense Service Act (Inclusion of Foreign Citizens in National Defense)

Estonia · Riigikogu · 17 June 2026

The draft amends the Defense League Act (RT I, 03.02.2026, 10; hereinafter KaLS) and the Defense Service Act (RT I, 03.02.2026, 17; hereinafter KVTS) in order to create a clear legal basis for the more flexible inclusion of members of the Defense League who are citizens of a NATO member state (hereinafter: members of the Defense League who are citizens of a NATO member state) in national defense. The changes in KaLS standardize and expand the basis for wearing military uniforms for members of the Defense League the involvement of supporting members in the performance of the tasks stipulated in subsections 2 and 31 of § 4 of the Act. The amendments to the KVTS allow a member of the Defense League who is a citizen of a NATO member state over the age of 18 to voluntarily undertake military service if he has taken the vow of a military serviceman (KVTS § 10), and allows him to be appointed to a wartime position with a military rank in the Defense Forces.

Defense Service Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 17 June 2026

The purpose of the bill is to ensure the long-term performance of Estonia's defense capability by maintaining the sustainability of the personnel, management competence and military competence of the Defense Forces. The bill follows from the principle that the state takes care of its people throughout their service careers and does not leave active servicemen and veterans whose health has been damaged while serving Estonia without support.

Riigikogu avaldus „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“

Estonia · Riigikogu · 14 May 2026

Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord. Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis.

Riigikogu statement "In support of higher education"

Estonia · Riigikogu · 22 April 2026

The purpose of the statement is to express the position of the Riigikogu on the importance of higher education and its financing in ensuring Estonia's long-term economic development and well-being. The competitiveness of the Estonian economy, high-quality public services and the country's long-term sustainability increasingly depend on higher education and the ability to do work with greater added value. According to the statement, the Riigikogu considers it necessary to express the political will to increase the role of higher education in Estonia in achieving a leap in development, the aim of which is to reach the top league of well-being through work with a significantly higher added value.

The Act on Amendments to the Constitution of the Republic of Estonia to change the procedure for the election of the President of the Republic

Estonia · Riigikogu · 7 April 2026

The draft amends the Constitution in such a way that the President of the Republic is elected directly by the people in free, general, uniform and direct elections by secret ballot. At least 10,000 voting citizens of the Republic of Estonia can nominate a presidential candidate. Candidate registration starts 60 days before election day and ends 40 days before election day. The candidate who gets more than half of the votes of those who participated in the voting is elected. If no candidate achieves the required majority, a second round of voting is held between the two candidates with the most votes. In the second round, the candidate who receives the most votes is elected. In the event of a tie, the older candidate is preferred. Such a system ensures that the president is elected in any case and avoids a situation where the head of state remains unelected. In the event of interruption of the term of office of the President or premature termination of his powers, a new one is elected the president in the same order.

Statement of the Riigikogu on "Strengthening the competitiveness of the European Union and the need to reform the Emissions Trading System (ETS)"

Estonia · Riigikogu · 23 March 2026

Avaldusega teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Animal Protection Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 19 February 2026

The initiators of the bill consider it necessary to legalize the end of caged chickens and present the bill so that the process does not stop and we unequivocally reach changes that will end the suffering of caged chickens. The bill makes two substantive changes to the Animal Protection Act. First, the law changes the requirements to ensure the welfare of hens kept for egg production. The bill proposes to ban the production of edible eggs from January 1, 2035 keeping chickens kept for the purpose, including chicks and young chickens (hereinafter referred to as laying hens) in a cage. In addition, the draft stipulates that starting from January 1, 2027, if the farmer starts keeping laying hens, he may not build or use a cage to keep them. Therefore, the company engaged in the production of edible eggs must build and equip the production system to be put into use from 2027 in such a way that it has it is possible to keep laying hens cage-free.

Riigikogu decision "Establishment of the Riigikogu investigation committee to investigate the compliance of the criminal proceedings of police officers and the activities of the Defense Police Board that preceded it with the principles of the rule of law"

Estonia · Riigikogu · 12 January 2026

The bill provides for the establishment of a Riigikogu investigation committee to investigate the compliance of the criminal proceedings of police chiefs and the activities of the Defense Police Board that preceded it with the principles of the rule of law. The commission is formed based on the principle of equal representation of factions in such a way that each faction appoints one representative. The task of the commission is to find out and assess whether charges against Elmar Vaher, Eerik Heldna and Aivar Alavere submission and its defense through three court levels was fair and in accordance with the principles of the rule of law.

The Act on Amendments to the Law on the Election of the President of the Republic

Estonia · Riigikogu · 19 June 2025

The purpose of the draft is to make the process of electing the president smoother, more inclusive and more transparent to the public. The deadlines for the submission of candidates for registration are changed, stating that the submission of candidates begins at 9:00 a.m. on the twelfth day and ends at 6:00 p.m. on the ninth day before the day of the first round of voting. The purpose of the change is to ensure a sufficient and pre-planned time period for the submission of candidates, which creates an opportunity for candidates for introduction before voting. An earlier and clearer time frame allows the introduction of candidates to be organized in a systematic and transparent manner, giving voters and the public the opportunity to get to know the positions of the candidates in more detail. It also helps to avoid a situation where candidates are presented immediately before the vote, leaving insufficient time for their introduction and substantive analysis. Remains valid in case of extraordinary elections of the President of the Republic the current deadline for submitting candidates for registration (starts on the fourth day at 9:00 a.m. and ends on the second day at 6:00 p.m. before the day of the first round of voting). Secondly, the procedure for introducing the candidates before the voting rounds is established. Before the first and second round of voting in the Riigikogu and before the first round of voting in the Electoral College, the candidates are introduced in the order of their submission for registration. Each candidate has the right to hold up to a ten-minute presentation.

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 November 2024

Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi. Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.

The Act on Amendments to the Constitution of the Republic of Estonia

Estonia · Riigikogu · 21 October 2024

Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.

Statement of the Riigikogu "Recognition of the mass deportation of the Crimean Tatars in 1944 as an act of genocide"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2024

Riigikogu decision "Supporting the deployment of nuclear energy in Estonia"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2024

Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Statement of the Riigikogu "Declaring the Patriarchate of Moscow an institution supporting the military aggression of the Russian Federation"

Estonia · Riigikogu · 17 April 2024

Act amending the European Parliament Elections Act (lowering the voting and candidacy age)

Estonia · Riigikogu · 21 March 2024

The bill lowers the right to vote in European Parliament elections to every 16-year-old (according to the current law it is 18) and the right to stand for election to every 18-year-old (according to the current law it is 21).

Statement of the Riigikogu "For the return of children deported by Russia to Ukraine"

Estonia · Riigikogu · 7 February 2024

Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse. Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi. Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd. Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.

Riigikogu decision "Making a proposal to the Government of the Republic to initiate a special state plan for the expansion of the Estonian National Opera"

Estonia · Riigikogu · 5 February 2024

The bill proposes to the government to solve the nature protection and heritage protection restrictions that exclude the addition of the Estonian National Opera. If necessary, initiate a special state plan for the expansion of the Estonian National Opera.

Statement of the Riigikogu "For the crime of aggression committed against Ukraine prosecution"

Estonia · Riigikogu · 5 June 2023

Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.

Statement of the Riigikogu "In support of Ukraine's NATO membership"

Estonia · Riigikogu · 9 May 2023

Statement of the Riigikogu "In support of the Ukrainian people"

Estonia · Riigikogu · 15 February 2023

Statement of the Riigikogu "Condemning the annexation of the territory of Ukraine and the declaration of the Russian regime as a terrorist"

Estonia · Riigikogu · 11 October 2022

Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“

Riigikogu decision "Making a proposal to the Government of the Republic to develop an action plan to support living in rural areas"

Estonia · Riigikogu · 22 September 2022

Family Benefits Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 12 May 2022

Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.

Statement of the Riigikogu "On the war crimes and genocide of the Russian Federation in Ukraine"

Estonia · Riigikogu · 13 April 2022

Statement of the Riigikogu "On the aggression of the Russian Federation against Ukraine"

Estonia · Riigikogu · 23 February 2022

The Act on Amendments to the Constitution of the Republic of Estonia to change the procedure for the election of the President of the Republic

Estonia · Riigikogu · 29 September 2021

The bill envisages legalizing the direct election of the President of the Republic. The explanatory letter emphasizes that electing the President of the Republic directly by the people meets society's expectations and gives the people an additional opportunity to participate in making important decisions for the country, thus bringing the people closer to the country.

Statement of the Riigikogu "In support of the common foreign policy of the European Union and for the protection of civil liberties in Russia"

Estonia · Riigikogu · 10 February 2021

Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele. Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine. Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus. Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.

The Family Law and Other Laws Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 13 January 2021

Eelnõuga viiakse 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseadusega reguleeritud kooseluleping perekonnaseadusesse (PKS) ja kooseluseadus tunnistatakse seetõttu kehtetuks. Seletuskirjas märgitakse, et kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid ei ole tegelikult tänaseni saavutanud oma algselt plaanitud mõju – endiselt on vastu võtmata erinevate seaduste muudatused, mis tagaksid kooselulepingu sõlminud isikutele sarnased õigused omavahel abielus olevate isikutega (seda küll teatud erisustega nt lapsendamise teatud aspektid) ja isikud peavad oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. See aga on isikutele äärmiselt koormav. Viidatud asjaolust tulenevalt võrdsustakse eelnõuga kooseluleping abieluga – eelnõust tulenevalt on edaspidi kooselulepingu sõlminud isikutel samad õigused, mis abielus olevatel isikutel, kui seaduses ei ole tehtud erisust. Eelnõu kohaselt ei kinnita vaimulikud kooselulepingu sõlmimist.

Riigikogu statement "In support of democracy and civil society in Belarus"

Estonia · Riigikogu · 24 August 2020

Riigikogu statement "On historical memory and falsification of history"

Estonia · Riigikogu · 30 January 2020

Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas. Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat. Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad. Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Statement of the Riigikogu "In support of the sovereignty and territorial integrity of Ukraine in connection with the aggression in the Kerch Strait"

Estonia · Riigikogu · 3 December 2018

Statement of the Riigikogu "On the UN Global Migration Framework"

Estonia · Riigikogu · 19 November 2018

The statement states that the UN Global Migration Framework is a legally non-binding cooperation framework, which has also been emphasized by the Chancellor of the Republic of Estonia. This is a declaration jointly negotiated by the UN member states, which gives us the opportunity to improve international cooperation in the field of migration, including preventing illegal migration and combating human trafficking and smuggling, as well as protecting the rights of Estonian people in foreign countries. Global The migration framework emphasizes the fundamental principle that every country has the sovereign right to shape its own migration policy in accordance with international law. The statement outlines the principles of the Global Migration Framework, which the Riigikogu supports. The Riigikogu expresses its conviction that the objectives of the Framework contribute to the fight against illegal migration and its reduction, mitigating, among other things, the negative consequences for its victims. Estonia The Riigikogu of the Republic supports the adoption of the UN Global Migration Framework.

Law on the Amendment of the Law on the Implementation of the Defense Service Act and the Police and Border Guard Act

Estonia · Riigikogu · 14 June 2018

The bill amends the Law on the Implementation of the Law on Defense Forces Service and the Law on Police and Border Guards, the current version of which affects defense forces who retired before 01.04.2013 and police officers who retired before 01.01.2010, as well as by then the principles of legal certainty and legitimate expectations of former military personnel who have acquired the right to a pension. The purpose of the changes proposed in the bill is for officials who have fulfilled their duty to the state ensuring uniform and equal treatment in pension schemes so that it is also consistent with the principle of legitimate expectation. The current situation is unfair and, according to the authors of the bill, also unconstitutional, because among all the persons receiving a reduced pension in Estonia today, only before 01.04.2013. military personnel who have completed their service are the only ones whose pension base level before switching from the recalculation system to indexation is in effect left due to the economic crisis, the reduced salary level.

Statement of the Riigikogu "Thank you to the creators, defenders, keepers and restorers of the Republic of Estonia"

Estonia · Riigikogu · 14 February 2018

The statement expresses gratitude and respect to those who have fought for the creation, protection, preservation and restoration of the Estonian state. It is thanks to these people that we are able to celebrate the 100th anniversary of the Republic of Estonia as a free country here today.

Riigikogu decision "Expression of no confidence in Prime Minister Taavi Rõivas"

Estonia · Riigikogu · 9 November 2016

The Act on Amendments to the Constitution of the Republic of Estonia to change the procedure for the election of the President of the Republic

Estonia · Riigikogu · 3 October 2016

The bill envisages legalizing the direct election of the President of the Republic. The general principles of the election of the President of the Republic are also established, according to which the candidate who has received more than half of the votes of those who participated in the voting is recognized as elected.

Riigikogu decision "Organization of referendum to establish the limit number of recipients of international protection in Estonia"

Estonia · Riigikogu · 2 May 2016

The bill provides for the organization of a referendum on the basic principles of granting international protection to foreigners. The draft seeks to get the people's consent to the policy, which stipulates that the Republic of Estonia would set a limit every year for people to whom Estonia offers international protection.