Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

other · Estonia

Peeter Ernits

Members

  • No memberships ingested for this organization yet.

Records

Law· SE941saadetud vabariigi presidendile

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 June 2026

Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud, ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Kuna tasumäärad on aastaid jäänud ajakohastamata, on paljudel notaritel juba praegu keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Eeskätt puudutab see piirkondi, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Kui notariameti pidamine ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele.

Bill· AE915avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“

Estonia · Riigikogu · 14 May 2026

Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord. Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis.

Bill· SE904tagasi lykatud

Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 May 2026

Eelnõu kohaselt määratletakse seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja antakse valimisvaatlejate organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud kaebusi avalikes huvides. Sel eesmärgil tehakse neljas valimisseaduses (Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja rahvahääletuse seadus) sellekohased sisuliselt ühesugused muudatused ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sellele vastavad muudatused. Seletuskirjas märgitakse, et seni ei ole Eestis valimisvaatlejatel ega valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes kaebeõigust avalikes huvides. Eelnõu eesmärk on määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid.

Bill· AE894avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Kõrghariduse toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 22 April 2026

Avalduse eesmärk on väljendada Riigikogu seisukohta kõrghariduse ja selle rahastamise olulisuse kohta Eesti pikaaegse majandusarengu ja heaolu tagamisel. Eesti majanduse konkurentsivõime, kvaliteetsed avalikud teenused ja riigi pikaajaline kestlikkus sõltub üha enam kõrgharidusest ning suurema lisandväärtusega töö tegemise võimest. Avalduse kohaselt peab Riigikogu vajalikuks väljendada poliitilist tahet suurendada kõrghariduse rolli Eesti arenguhüppe saavutamisel, mille sihiks on jõudmine heaolu tippliigasse läbi oluliselt kõrgema lisandväärtusega töö.

Bill· SE872tagasi lykatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks

Estonia · Riigikogu · 7 April 2026

Eelnõuga muudetakse põhiseadust selliselt, et Vabariigi President valitakse otse rahva poolt vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Presidendikandidaadi võib üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati. Selline süsteem tagab, et president valitakse igal juhul ning väldib olukorda, kus riigipea jääb valimata. Presidendi ametiaja katkemise või volituste ennetähtaegse lõppemise korral valitakse uus president samas korras.

Bill· AE858tagasi lykatud

Riigikogu avaldus „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest"

Estonia · Riigikogu · 23 March 2026

Avaldusega teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Resolution· OE790tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks“

Estonia · Riigikogu · 12 January 2026

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. Komisjon moodustatakse fraktsioonide võrdse esindatuse printsiibist lähtudes selliselt, et iga fraktsioon määrab sinna ühe esindaja. Komisjoni ülesandeks on selgitada välja ja anda hinnang, kas Elmar Vaherile, Eerik Heldnale ja Aivar Alaverele süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine läbi kolme kohtuastme oli õiglane ning kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.

Bill· SE757i lugemine lopetatud

Käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 December 2022

Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust uue 5 protsendilise vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekirja vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5 protsendilise käibemaksumääraga. Lisaks sätestatakse ravimiseaduses Eesti Haigekassale alus hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.

Bill· SE726tagasi lykatud

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 October 2022

Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril. Seletuskirjas märgitakse, et 20. sajandi teise poole sõjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nõrgema osapoole võitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejõudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtükiväge lubada. Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgendab meie kaitsevõimet. Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega võib Eesti võtta endale ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiinide müümisest või muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi.

Bill· SE719tagasi lykatud

Kohtute seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 October 2022

Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.

Bill· AE526tagasi lykatud

Riigikogu avaldus "Eesti rahvuslike huvide kohta kliimapaketi "Eesmärk 55" läbirääkimistel"

Estonia · Riigikogu · 26 January 2022

Eesmärk 55 kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele, tarbijatele, koduomanikele ning töötajatele. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas selgus selle paketi tegelike mõjude kohta. Arvestades paketi määratult suurt mõju, on oluline, et just Riigikogu avalduse tasemel antakse poliitiline käsitlus, millistest põhimõtetest lähtudes Eesti Vabariik läbirääkimistel oma positsioone nimetatud ettepaneku suhtes käsitleb. Valitsuse positsioonidele mandaadi andmine ELi asjade komisjoni tasemel pole piisav. Avalduse eelnõus on Eesti rahvuslike huvide osas rõhutatud vajadust mõjuanalüüsi järele ning pandud ette esialgsed positsioonid, mis algatajate meelest toetavad meie rahvuslikke huvisid selle küsimuse käsitlemisel.

Bill· SE483tagasi lykatud

Looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 November 2021

Eelnõuga kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset. Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal. Eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele. Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekogu äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.

Bill· SE462i lugemine lopetatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks

Estonia · Riigikogu · 29 September 2021

Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.

Bill· AE391tagasi lykatud

Riigikogu avaldus "Venemaa põlisrahvaste toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 12 May 2021

Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud. Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika. Riigikogu avaldusega soovitakse toetada kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Ühtlasi rõhutatakse vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas.

Bill· AE140avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest"

Estonia · Riigikogu · 30 January 2020

Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas. Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat. Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad. Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Bill· SE785menetlusse voetud

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 December 2018

Eelnõu näeb ette muuta kalapüügikorraldust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selliselt, et praeguse püügivahendite arvu piires määratava püügivõimaluse kõrvale tuuakse ka püügivõimalus väljapüügimahuna (nn individuaalne kvoot). Uue korralduse puhul saaks iga kalur endale lisaks püügivahendite arvule ka püügikvoodi tonnides, mille ulatuses võib ta kala püüda talle kõige sobivamal ajal, kui on olemas turg ja hind kõige soodsam. Kaluril on võimalik oma püüki reguleerida, arvestades reaalseid turustamisvõimalusi ning tagades maksimaalse tulu kalurile. Eelnõu algatamine on ajendatud kalurite ettepanekust minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn olümpiapüügilt individuaalkvootidele.

Law· SE703avaldatud riigiteatajas

Ehitusseadustiku muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 27 September 2018

Eelnõu eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu. Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Riigipiiri taristu on Siseministeeriumi valitsemisala valduses olev taristu, mis on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ning mille hulka kuuluvad piiririba elemendid ja selle teenindusrajatised. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik. Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.

Bill· SE228tagasi lykatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse võimaldamiseks

Estonia · Riigikogu · 2 May 2016

Eelnõu näeb ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane.

Resolution· OE211tagastatud

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele"

Estonia · Riigikogu · 7 April 2016

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek viia läbi senise keeleõppe süsteemi süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja põhjused, miks keeleõpe pole siiani oodatud tulemusi andnud. Samuti tehakse ettepanek parandada otsustavalt mitterahuldavat olukorda eesti keele õpetamise valdkonnas kasutades selleks vajalikke meetmeid.

Bill· SE151i lugemine lopetatud

Paarkonna seadus

Estonia · Riigikogu · 24 November 2015

Eelnõu on mõeldud vastukaaluna kooseluseadusele, mille Riigikogu XII koosseis võttis vastu 9. oktoobril 2014 ning selle järjele ehk kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule. Eelnõu on mõeldud neid täielikult asendama. Paarkond on käesoleva seaduse tähenduses kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt seaduse tingimustele. Paarkonnana käsitletakse ka selliseid samast soost inimeste paare, kes on mõnes teises riigis, kus tuntakse samasooliste abielu institutsiooni, sõlminud sellise abielu, või kus praktiseeritakse Eesti paarkonna lepingule sarnaste lepingute sõlmimist, sõlminud omavahel taolise lepingu.

Resolution· OE122i lugemine lopetatud

Riigikogu otsus "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Eesti narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ning ennetustegevuse tõhustamiseks"

Estonia · Riigikogu · 28 October 2015

Eelnõu kohaselt on probleemkomisjoni ülesanne narkomaania ja HIV ennetamise arengukavade ning vastavate riiklike strateegiate hetkeseisu analüüs, sealhulgas rahaliste ressursside planeerimise ja kasutamise analüüs. Probleemkomisjoni ülesandeks on pakkuda lahendusi narkosurmade arvu ja HIV leviku radikaalseks vähendamiseks, et panna piir narkokuritegevusele ja tagada efektiivne sõltuvusravi.

Bill· AE1015avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks"

Estonia · Riigikogu · 16 September 2026

Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas. Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu. Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist. Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise. Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust. Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.