Bill· SE920saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 18 May 2026
Eelnõu seab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ühtse struktuuri teabe kaitset korraldavate ametkondade reeglites. Luuakse normid, mille kohaselt sõnastatakse esmalt pädevused, seejärel neist tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused. Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit ja riigi julgeoleku volitatud esindajat. Riigi julgeoleku volitatud esindajatele seatud norme täiendatakse, et esindajal oleks lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele ka riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise roll. Seda juhul, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Eelnõus käsitletakse ka ametikohti, kuhu tööle asumisega tekib ilma eraldi vormistamise vajaduseta ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele. Muudatusega luuakse õiguslik alus keelduda salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest, kui isik ei nõustu antud teabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. See tähendab, et kui välislepingu kohaselt on teabe kaitse nõuetega tutvumine ja allkirjastatud kinnituse esitamine kohustuslik, kuid isik sellest keeldub, siis tulenevalt eelnõu muudatusest ei ole võimalik talle konkreetsele teabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse säte, mille kohaselt peab riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise iga kord riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerima.
Bill· SE904saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 6 May 2026
Eelnõu kohaselt määratletakse seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja antakse valimisvaatlejate organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud kaebusi avalikes huvides. Sel eesmärgil tehakse neljas valimisseaduses (Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja rahvahääletuse seadus) sellekohased sisuliselt ühesugused muudatused ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sellele vastavad muudatused. Seletuskirjas märgitakse, et seni ei ole Eestis valimisvaatlejatel ega valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes kaebeõigust avalikes huvides. Eelnõu eesmärk on määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid.
Law· SE900avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 4 May 2026
Muudatuste eesmärk on lahendada kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud segadused ja tõlgendusprobleemid. Eelnõuga täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse iseenda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses. Samuti sõnastatakse selgemalt seotud isiku ja toimingupiirangu mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Lisaks luuakse tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende igapäevast tööd. Huvide deklaratsiooni kohustus laieneb samuti: edaspidi tuleb deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui inimene on ettevõtte tegelik kasusaaja
Law· SE879avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2026
Seadust muudetakse, et luua õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule, et ühes keskkonnas oleks kogu õigusakti elukaar jälgitav algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus juba varases faasis kaasata poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmasid. Keskkonna arenduste lõppedes asendab andmekogu muu hulgas ka praeguse eelnõude infosüsteemi ehk EIS-i. Eelnõu algatajad on uue andmekogu nimeks pannud Sätla, mis on tuletatud sõnast "säte", koht kus sätteid koos luua ja sättida. Sätla loomist toetavad nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid kui ka vabakond. Uute funktsioonide tõttu hoiavad õigusloomes osalejad hinnanguliselt tehnilisele tööle kuluvat aega kokku 1855 tööpäeva aastas. Tekib terviklik algatuse elukaar kus tagasiside nii ettevõtjatelt, huvikaitse organisatsioonidelt kui asutustelt on ühes kohas ja jälgitav. Sätla toetab üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks. Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Keskkonna väljatöötamisse panustab ka parlament. Riigikogu võtab selle kasutusele juhatuse otsuse alusel. Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga 2020. aasta kevadel.
Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Kuupäev on valitud vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtud.
Law· SE854avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 March 2026
Eelnõu eesmärk on kiirendada kohtumenetlust. Selleks tehakse muudatusi neljas valdkonnas: kohtukorralduses, tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses ja kohtulõivudes.
Lihtsamate kohtuasjade jaoks laiendatakse lihtmenetlust, et neid saaks lahendada kiiremini. Näiteks saab lihtsama kohtuvaidluse korral ringkonnakohtus otsuse teha üks kohtunik kolme asemel. Samuti väheneb vaidlus menetluskulude üle, sest kulude vaidlustamise reegleid muudetakse selgemaks ja piiratumaks.
Suuremad muudatused tehakse kohtukorralduses, et muuta kohtusüsteem iseseisvamaks ja tõhusamaks. Kõik kohtuastmed loetakse edaspidi põhiseaduslikeks institutsioonideks ning riigieelarves luuakse neile eraldi eelarve. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu, kuhu kuulub 6 kohtunikku ja 5 kohtusüsteemi välist liiget. Kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab koondama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtute infosüsteemi arendamine ja haldamine antakse kohtusüsteemi enda kontrolli alla. Tsiviilkohtumenetluses tõstetakse lihtmenetluse piirmäära 3500 eurolt 5000 euroni ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni, mis võimaldab kiiremini lahendada rohkem vaidlusi. Mõnes hagita menetluses hakkab määruskaebusi lahendama üks ringkonnakohtunik kolme asemel. Tarbijate paremaks kaitseks muudetakse tarbijakrediidiga seotud nõuete menetlemist. See tähendab, et maksekäsu kiirmenetluses saab edaspidi nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viivist.
Halduskohtumenetluses saab kohus selgetel juhtudel teha otsuse juba eelmenetluses ilma istungita. Taastuvenergia projektidega seotud vaidluste kiirendamiseks kehtestatakse eelmenetluse tähtajaks kolm kuud, et olulised arendused ei jääks kohtuvaidluste taha kinni. Kohtutoimingute riigilõivumäärades hakatakse rohkem arvestama kohtute tegelike menetluskuludega. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt ning haldusasjades tõuseb üldine riigilõiv 20 eurolt 75 euroni. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus. Rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.
Kohtute tööd aitab kiirendada ka tehnoloogia. Kohtutel lubatakse kasutada tehisaru abil loodud istungiprotokolle, mis vähendab käsitsi protokollimise aega. Suurendatakse kohtunike spetsialiseerumist, et keerulisemad asjad saaksid kiiremini ja kvaliteetsemalt lahendatud. Kitsamad spetsialiseerumisvaldkonnad sätestatakse kõigis õigusharudes, näiteks perekonna- ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse ning lähisuhtevägivalla asjadele.
Kaotatakse rahvakohtunike süsteem, mis lihtsustab kohtukoosseisude moodustamist ja kiirendab kriminaalasjade menetlemist.
Bill· SE851i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 16 March 2026
Eelnõuga täiendatakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 14 lõiget 7 punktidega 3 ja 4, millega nähakse ette, et huvide deklaratsioon peab sisaldama andmeid ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonide liige deklarant on ning kas tal on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus.
Law· SE786avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 18 December 2025
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv ehk nn ühtse loa direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust. Muudatus vähendab oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist. Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla 2 aasta kehtinud elamisloa puhul kuni 3 kuud; vähemalt 2 aastat kehtinud elamisloa puhul kuni 6 kuud.
Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni 9 kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle 3 kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks. Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene. Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral. Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.
Bill· SE777i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 11 December 2025
Eelnõuga sätestatakse nõue, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitab kord aastas Riigikogule ülevaate talle seadusega pandud ülesannete täitmise kohta.
Resolution· OE770avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 3 December 2025
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive.
Komisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide moodustamisel. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni esindajad on tasakaalus. Sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi 2 kohta ja opositsioonifraktsioonidel 1 koht komisjonis.
Question· Other question2-5/15-27asked
Estonia · Riigikogu · 6 November 2025
Bill· SE752i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 5 November 2025
Eelnõuga soovitakse tugevdada Eestis demokraatia toimimist, vähendada ühe konkreetse isiku või huvirühma liikme mõju erakondadele ja nende poolt tehtavatele poliitilistele otsustele.
Eelnõuga tehakse järgmised muudatused: füüsilise isiku annetusele seatakse ülempiir 100 000 eurot ühes kalendriaastas; erakonna põhikirjas kehtestatud liikmemaksust suuremad summad loetakse annetuseks ja kuuluvad samuti annetustele seatud ülempiiri alla; valimiskampaania kuludele kehtestatakse ülempiir 1 000 000 eurot; füüsilistel ja juriidilistel isikutel tekib kohustuse avaldada poliitilisi eelistusi käsitlevate uuringute rahastajad ja uuringute sisu, kui nende maksumus ületab 10 000 eurot aastas.
Seletuskirja kohaselt loob eelnõu selgemad ja läbipaistvamad piirid erakondade rahastamisele, et vältida olukordi, kus erakond sõltub rahaliselt üksikutest annetajatest või varjatud huvirühmadest, kes võivad otseselt mõjutada poliitiliste otsuste sisu või suunda.
Law· SE684avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Eelnõu eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaks ja selgepiirilisemaks. Muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkümnendal päeval kell 9.00 ja lõpeb üheksandal päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob võimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasem ja selgem ajaraam võimaldab korraldada kandidaatide tutvustused süsteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele võimaluse kandidaatide seisukohtadega põhjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva). Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ning enne esimest hääletusvooru valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamise järjekorras. Igal kandidaadil on õigus pidada kuni kümneminutine ettekanne.
Bill· SE685i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Eelnõu eesmärk on anda ka vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus. Lisaks aitab eelnõu vastuvõtmine tagada, et väikesaarte üldkogu oleks võimalik alati mõistliku aja jooksul kokku kutsuda ja see oleks otsustusvõimeline.
Bill· SE686tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
Muudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda.
Resolution· OE679tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 18 June 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek peatada e-hääletamise läbiviimine Eesti Vabariigis kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Seletuskirjas viidatakse ODIHR (OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo) 2025. aasta õiguslikule hinnangule Eesti e-hääletamise kohta, mis annab põhjaliku ja kriitilise analüüsi meie internetipõhise valimissüsteemi kohta. Raportis tunnustatakse edusamme, kuid osutatakse ka tõsistele puudustele, mis ohustavad süsteemi usaldusväärsust, läbipaistvust ja valijate usaldust.
Law· SE603avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 March 2025
Eelnõuga kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole.
Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis.
Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le.
Bill· SE599tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 18 March 2025
Eelnõu väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll.
Law· SE585avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 February 2025
Eelnõu eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ning korrastada erakonnaseadust. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi laiendatakse, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi. Muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas lisatakse objektiivne tähtaeg - 30 päeva arvates annetuse saamise päevast, mille jooksul on annetuse saajal võimalik keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigi tuludesse. Sidusorganisatsiooni mõistet muudetakse nii, et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi ainult sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Lisaks eelnimetatud muudatustele kavandatakse ka mitu erakonnaseadust korrastavat muudatust. Muudatuste eesmärk on muuta erakonnaseadus õigusselgemaks. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Resolution· OE576tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõu näeb ette uurimiskomisjoni moodustamise, mille eesmärk on analüüsida e-valimistega seotud riske ja seaduspärasust ning leida võimalikud lahendused süsteemi parandamiseks.
Law· SE544avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 November 2024
Eelnõu eesmärk on muuta kohalikel valimistel valimisringkondade moodustamise tähtaegasid hilisemaks, et juhul kui Riigikogu võtab vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise eelnõu, siis saaks valimisringkonnad moodustada pärast põhiseaduse muudatuse jõustumist.
Law· SE474avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 September 2024
Eelnõu eesmärgiks on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on, et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel isikute suhtes taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Bill· SE442tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 27 May 2024
Eelnõu kohaselt see kaasajastatakse ja täpsustatakse ametiisikute toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni, eelkõige muutub selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Seotud isikuteks on edaspidi ametiisiku lähedased isikud. Lisaks sugulus-ja põlvnevussuhtele tuleb lähedussuhte sisustamisel arvestada tegelikku sotsiaalset ja emotsionaalset sidet inimeste vahel, näiteks vastutuse jagamist, üksteisele toetumist, usaldust. Nende inimeste suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang. Täpsustakse, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses. Samuti ei pea tervishoiutöötaja edaspidi kohaldama seotud isiku suhtes toimingupiirangut juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo temale või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Lisaks näeb seaduse huvide deklaratsiooni esitajale ette kohustuse deklareerida investeeringud krüptovarasse ning osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse projektide vastu. Krüptovara puhul tuleb deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus, ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude puhul ühisrahastu teenuseosutaja ning osaluse väärtus. Samuti lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.