Bill· SE933saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 1 June 2026
Seaduse eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu õigusaktide (eelkõige menetluse üleandmist käsitleva määruse) nõuetekohane rakendamine Eestis ning lahendada praktikas esilekerkinud kitsaskohad ja vähendada üleliigset bürokraatiat rahvusvahelises koostöös ELi liikmesriikidega, täita kehtivas õiguses ilmnenud lüngad ning lihtsustada rahaliste karistuste tunnustamise süsteemi.
Resolution· OE891saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 16 April 2026
Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmiseks vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu eesmärk on tugevdada laste õiguste kaitset, tagada seksuaalkuritegude ohvritele parem juurdepääs õigusemõistmisele ja toele ning parandada lastega tegelevate spetsialistide ettevalmistust. Samuti kaotada või muuta oluliselt pikemaks laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaja ajaline piir, karmistada selliste kuritegude eest määratavaid karistusi, töötada välja riiklik hüvitis kuriteoohvritele ning rakendada spetsiaalset koolitust lastega tegelevatele spetsialistidele.
Law· SE880avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2026
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku (KarS) ja ohvriabi seadust (OAS). Muudatuste eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse inimkaubanduse vastu võitlemise ja ohvrite kaitse tõhustamise EP ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1712. Direktiivi uusversioon teeb seni kehtinud direktiivis 23 muudatust. Paljudel neist on Eesti õiguses vaste juba olemas ja muudatusi ei ole vaja teha.
Law· SE773avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 December 2025
Muudatuste eesmärk on võimaldada vastava välislepingu olemasolu korral viia Eesti vanglates täide välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi. Vanglarendi eesmärk on Tartu Vangla pindade sihtotstarbelises kasutuses hoidmine ja vangla personali hõivatuna hoidmine. Lisaks on muudatuse laiemaks eesmärgiks vähendada riigi kulusid, suurendada tulusid ning aidata sellega kaasa riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele.
Bill· SE762tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 November 2025
Eelnõu eesmärk on keelustada Eestis nii riigisisene kui piiriülene asendusemadus, määratleda õiguslik raamistik olukordades, kus Eesti kodanikud või elanikud osalevad asendusemaduse protsessis välismaal. Eelnõu ei kriminaliseeri last ega asendusema, vaid keskendub tellija ja vahendaja vastutusele.
Law· SE719avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 September 2025
Nimeseadust muudetakse, et luua võimalus taotleda uut ees- või perekonnanime rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha sellega seotud automaatseid otsuseid ja kandeid. Samuti lihtsustatakse inimese soovil eesnime vahetamise korda. Riigilõivuseaduses täpsustatakse nimetaotluste haldusaktide korduva väljastamise riigilõivumäära ning kaotatakse varasem alus eesnime muutmise tasuta menetlemiseks.
Law· SE699avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Need puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi.
Law· SE700avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, mis parandavad laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdavad meresõiduohutust. Eelnõu aitab lahendada ka kaks Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlust. Üle võetakse ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused ning kaks ELi direktiivi, mis puudutavad laevapere ja kalalaevade töötingimusi. Muudetakse ka mitmeid valitsuse ja ministri määrusi, et tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele.
Law· SE590avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 March 2025
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
Ratifitseeritavatel muudatustel on mitu eesmärki. Esiteks, muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis liikmete arv suureneb – hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järgselt 112 liiget.
Praegu on tööstuslikult olulistel riikidel määratud kohad (USA, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, India, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa) mis kuuluvad alati ILO haldusnõukogusse. Muudatuste jõustumisel määratud kohad kaovad, tagades nõukogus suurema esinduslikkuse ja võimaldades senisest rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös.
Nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik, arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve.
Teiseks, muudetakse ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess liikmeid rohkem kaasavamaks. Muudatuste kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile (s.o ILO kõrgeim otsustav kogu, mis kohtub aastas korra ja kus osalevad iga ILO liikmesriigi esindajad). Praegu on vajalik peadirektor ainult haldusnõukogu poolt ametisse nimetada.
Kolmandaks, võimaldatakse ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Edaspidi nõuavad põhimõttelised muudatused (nt organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused) suuremat toetust, konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest. Praegu kehtiva põhikirja järgi on nõutav delegaatide 2/3 häälteenamus, kui muudatused on ratifitseerinud või heaks kiitnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest tööstuslikult olulisest riigist.
ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
Eelnõu omab positiivset mõju riigi välissuhetele, kuivõrd on oluline, et ILO võtab vastu otsuseid, mis on võimalikult esinduslikud ja pälvinud organisatsiooni liikmete seas laiapinnalise toetuse.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi.
Bill· SE490tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 9 September 2024
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks karistusseadustiku § 151 prim ( Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine).
Law· SE415avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 April 2024
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust ja tõstetakse see kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Ühtlasi muudetakse rahatrahvi suuruse arvutamine paindlikumaks, kaotatakse ära piirang, mille kohaselt on väärteo eest võimalik määrata rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut ehk kehtiva määra kohaselt 12 eurot. Muudatuse tulemusena saab määrata väärteo toimepanemise eest rahatrahviks edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.
Alaealiste kohtlemiseks luuakse erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata vaid kuni 150 trahviühiku suurune rahatrahv.
Rahatrahvi suurendamise tõttu muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS). Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses (edaspidi ka LS) senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu suurendatakse ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatavat maksimaalset hoiatustrahvi.
Law· SE227avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks: interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel. Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Kõnesolevate digilahenduste kasutamise võimaldamiseks antakse vanglatele õigus käidelda vajalikus mahus (ja nende eelneval nõusolekul) kinnipeetavate isikuandmeid.
Eelnõuga vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust.
Kriminaalhooldusseaduse muudatused hõlbustavad ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. Karistusseadustiku muudatus muudab karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Täitemenetluse seaduse muudatus seondub rahaliste vahendite kinnipidamistega vahistatute isikuarvelt.
Law· SE226avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Eelnõu näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise. Eelnõus on viis statuudi muudatust. Nendest kolm seonduvad keelatud relvade kasutamisega ning üks tsiviilelanike vastase sõjategevusega ning üks kustutab artiklis 124 sisalduva üleminekusätte.
Law· SE702avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 29 September 2022
Ohvriabi seaduse (OAS) eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks.
Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nende eesmärk ja sisu ning nõuded teenuseosutajale. Kehtivas seaduses puuduvad järgmised, käesolevas eelnõus sätestatud teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Täpsustatakse neid teenuseid, mis on kehtivas seaduses juba olemas, kuid mille tingimused on kohati ebaselgelt sõnastatud või vastupidi, need on liiga detailsed: inimkaubandusohvrite teenus ja naiste tugikeskuse teenus. Esmakordselt on eelnõus sätestatud psühhosotsiaalse abi andmine. Ohvrite abivajadusele vastamiseks on vajalik laiahaardeline lähenemine, mis sisaldab sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete aspektidega arvestamist ning inimese terviklikku käsitlemist. Psühhosotsiaalse abi tagamine võib sisaldada psühholoogilise esmaabi pakkumist äsja avalikus kohas ründe ohvriks langenud inimesele, pikemat tuge turvatunde taastamisel ja oma elu paika sättimisel perevägivalla ohvrile, aga ka ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi korral kümnete inimeste elu mõjutavate protsesside käivitamist. Eelnõuga sõnastatakse kõikide ohvriabiteenuste osutajate kohustus pakkuda püshhosotsiaalset abi.
Kehtivas seaduses on ebapiisavalt sätestatud SKA kohustused ohvriabi osutamisel ja korraldamisel. Eelnõu sõnastab ohvriabiteenuste eesmärgi ja sisu ning sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamisel. Eelnõu kõikides asjakohastes paragrahvides sätestatakse ohvriabi osutamise erisused alaealise ohvri puhul. Kõik nimetatud täpsustused on olulised, et tagada selgus, milliseid teenuseid ja kuidas tuleb osutada, arvestades ka laste vajadusi ja õigusi.
Eelnõu eesmärk on anda ka ohvriabi osutamise ühised põhimõttelised alused, mida erinevad vägivallaohvrite õigusi puudutavad direktiivid ja konventsioonid esile toovad. Kehtiv seadus selliseid põhimõtteid ei esita, kuigi ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides jms on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised.
Eelnõuga sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks. Praegu jõuab ohvriabisse oluliselt vähem ohvreid kui menetlusse kuritegusid. Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Andmevahetuse alused antakse nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Lisaks sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus, st ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta peavad olema hoitud.
Olulisel kohal eelnõus on sätestada ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
Eelnõu eesmärk on lisaks eeltoodule tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (kehtivas seaduses sõnastatud kui psühholoogilise abi kulu hüvitis) ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud asitõendite puudumise, kuriteo aegumise vm tõttu, kuid kelle abivajadus on säilinud ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, teatud juhtudel ei ole vaja kuludokumente esitada.
Law· SE648avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 July 2022
Eelnõu eesmärgiks on elatisnõuete sissenõudmise korra senisest efektiivsemaks muutmine. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.
Law· SE493avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 December 2021
Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.
Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.
E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.
Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.
Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist.
Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.
Eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.
Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.
Law· SE474avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 October 2021
Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.
Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.
Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.
Law· SE392avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
Question· Other question2-6/16asked
Estonia · Riigikogu · 9 November 2020
Law· SE275avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 October 2020
Seaduseelnõuga luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatuid isikuid.
Question· Interpellation43asked
Estonia · Riigikogu · 12 October 2020
Law· SE261avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 October 2020
Eelnõu peamine eesmärk on täpsustada Eesti õigust selliselt, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid määruse (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist vastu 14. novembril 2018. a. Lisaks täiendatakse eelnõus kriminaalmenetluse seadustiku sätet prokuratuuri volituste kohta kriminaalmenetluses selleks, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1939, 12.10.2017, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, rakendamist.
Question· Other question2-6/13asked
Estonia · Riigikogu · 23 September 2020
Question· Interpellation40asked
Estonia · Riigikogu · 14 September 2020
Showing the 24 most recent records of 52. Browse the full list