Täpsustatakse võimalusi ametisaladustega kaetud teatud teabe saamiseks ja kasutamiseks kriminaalmenetluses. Luuakse mehhanismid, mis tagaksid, et kaitstav teave oleks kaitstud põhjendamatu ilmsikstuleku eest. Antakse võimalus kaasuspõhiselt tasakaalustada kriminaalmenetluse huvid ja inimeste õigus privaatsusele ning tagada usalduslik suhe reguleeritud ameti pidajate ja klientide vahel. Eelnõus loetletakse isikud, kellel on kriminaalmenetluses ametiprivileeg (advokaat, kaitsja, notar, patendivolinik, vaimulik, ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja, pankrotihaldur, haldusmenetluse (sh riikliku järelevalve) teostaja), ning sätestatakse, millistele andmetele ametiprivileeg kohaldub.
Seaduse eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu õigusaktide (eelkõige menetluse üleandmist käsitleva määruse) nõuetekohane rakendamine Eestis ning lahendada praktikas esilekerkinud kitsaskohad ja vähendada üleliigset bürokraatiat rahvusvahelises koostöös ELi liikmesriikidega, täita kehtivas õiguses ilmnenud lüngad ning lihtsustada rahaliste karistuste tunnustamise süsteemi.
Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmiseks vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu eesmärk on tugevdada laste õiguste kaitset, tagada seksuaalkuritegude ohvritele parem juurdepääs õigusemõistmisele ja toele ning parandada lastega tegelevate spetsialistide ettevalmistust. Samuti kaotada või muuta oluliselt pikemaks laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaja ajaline piir, karmistada selliste kuritegude eest määratavaid karistusi, töötada välja riiklik hüvitis kuriteoohvritele ning rakendada spetsiaalset koolitust lastega tegelevatele spetsialistidele.
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku (KarS) ja ohvriabi seadust (OAS). Muudatuste eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse inimkaubanduse vastu võitlemise ja ohvrite kaitse tõhustamise EP ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1712. Direktiivi uusversioon teeb seni kehtinud direktiivis 23 muudatust. Paljudel neist on Eesti õiguses vaste juba olemas ja muudatusi ei ole vaja teha.
Muudatuste eesmärk on võimaldada vastava välislepingu olemasolu korral viia Eesti vanglates täide välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi. Vanglarendi eesmärk on Tartu Vangla pindade sihtotstarbelises kasutuses hoidmine ja vangla personali hõivatuna hoidmine. Lisaks on muudatuse laiemaks eesmärgiks vähendada riigi kulusid, suurendada tulusid ning aidata sellega kaasa riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele.
Eelnõu eesmärk on keelustada Eestis nii riigisisene kui piiriülene asendusemadus, määratleda õiguslik raamistik olukordades, kus Eesti kodanikud või elanikud osalevad asendusemaduse protsessis välismaal. Eelnõu ei kriminaliseeri last ega asendusema, vaid keskendub tellija ja vahendaja vastutusele.
Nimeseadust muudetakse, et luua võimalus taotleda uut ees- või perekonnanime rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha sellega seotud automaatseid otsuseid ja kandeid. Samuti lihtsustatakse inimese soovil eesnime vahetamise korda. Riigilõivuseaduses täpsustatakse nimetaotluste haldusaktide korduva väljastamise riigilõivumäära ning kaotatakse varasem alus eesnime muutmise tasuta menetlemiseks.
Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Need puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, mis parandavad laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdavad meresõiduohutust. Eelnõu aitab lahendada ka kaks Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlust. Üle võetakse ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused ning kaks ELi direktiivi, mis puudutavad laevapere ja kalalaevade töötingimusi. Muudetakse ka mitmeid valitsuse ja ministri määrusi, et tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele.
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
Ratifitseeritavatel muudatustel on mitu eesmärki. Esiteks, muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis liikmete arv suureneb – hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järgselt 112 liiget.
Praegu on tööstuslikult olulistel riikidel määratud kohad (USA, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, India, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa) mis kuuluvad alati ILO haldusnõukogusse. Muudatuste jõustumisel määratud kohad kaovad, tagades nõukogus suurema esinduslikkuse ja võimaldades senisest rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös.
Nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik, arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve.
Teiseks, muudetakse ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess liikmeid rohkem kaasavamaks. Muudatuste kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile (s.o ILO kõrgeim otsustav kogu, mis kohtub aastas korra ja kus osalevad iga ILO liikmesriigi esindajad). Praegu on vajalik peadirektor ainult haldusnõukogu poolt ametisse nimetada.
Kolmandaks, võimaldatakse ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Edaspidi nõuavad põhimõttelised muudatused (nt organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused) suuremat toetust, konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest. Praegu kehtiva põhikirja järgi on nõutav delegaatide 2/3 häälteenamus, kui muudatused on ratifitseerinud või heaks kiitnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest tööstuslikult olulisest riigist.
ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
Eelnõu omab positiivset mõju riigi välissuhetele, kuivõrd on oluline, et ILO võtab vastu otsuseid, mis on võimalikult esinduslikud ja pälvinud organisatsiooni liikmete seas laiapinnalise toetuse.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi.
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust ja tõstetakse see kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Ühtlasi muudetakse rahatrahvi suuruse arvutamine paindlikumaks, kaotatakse ära piirang, mille kohaselt on väärteo eest võimalik määrata rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut ehk kehtiva määra kohaselt 12 eurot. Muudatuse tulemusena saab määrata väärteo toimepanemise eest rahatrahviks edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.
Alaealiste kohtlemiseks luuakse erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata vaid kuni 150 trahviühiku suurune rahatrahv.
Rahatrahvi suurendamise tõttu muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS). Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses (edaspidi ka LS) senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu suurendatakse ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatavat maksimaalset hoiatustrahvi.
Eelnõu näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise. Eelnõus on viis statuudi muudatust. Nendest kolm seonduvad keelatud relvade kasutamisega ning üks tsiviilelanike vastase sõjategevusega ning üks kustutab artiklis 124 sisalduva üleminekusätte.
Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks: interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel. Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Kõnesolevate digilahenduste kasutamise võimaldamiseks antakse vanglatele õigus käidelda vajalikus mahus (ja nende eelneval nõusolekul) kinnipeetavate isikuandmeid.
Eelnõuga vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust.
Kriminaalhooldusseaduse muudatused hõlbustavad ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. Karistusseadustiku muudatus muudab karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Täitemenetluse seaduse muudatus seondub rahaliste vahendite kinnipidamistega vahistatute isikuarvelt.
Ohvriabi seaduse (OAS) eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks.
Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nende eesmärk ja sisu ning nõuded teenuseosutajale. Kehtivas seaduses puuduvad järgmised, käesolevas eelnõus sätestatud teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Täpsustatakse neid teenuseid, mis on kehtivas seaduses juba olemas, kuid mille tingimused on kohati ebaselgelt sõnastatud või vastupidi, need on liiga detailsed: inimkaubandusohvrite teenus ja naiste tugikeskuse teenus. Esmakordselt on eelnõus sätestatud psühhosotsiaalse abi andmine. Ohvrite abivajadusele vastamiseks on vajalik laiahaardeline lähenemine, mis sisaldab sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete aspektidega arvestamist ning inimese terviklikku käsitlemist. Psühhosotsiaalse abi tagamine võib sisaldada psühholoogilise esmaabi pakkumist äsja avalikus kohas ründe ohvriks langenud inimesele, pikemat tuge turvatunde taastamisel ja oma elu paika sättimisel perevägivalla ohvrile, aga ka ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi korral kümnete inimeste elu mõjutavate protsesside käivitamist. Eelnõuga sõnastatakse kõikide ohvriabiteenuste osutajate kohustus pakkuda püshhosotsiaalset abi.
Kehtivas seaduses on ebapiisavalt sätestatud SKA kohustused ohvriabi osutamisel ja korraldamisel. Eelnõu sõnastab ohvriabiteenuste eesmärgi ja sisu ning sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamisel. Eelnõu kõikides asjakohastes paragrahvides sätestatakse ohvriabi osutamise erisused alaealise ohvri puhul. Kõik nimetatud täpsustused on olulised, et tagada selgus, milliseid teenuseid ja kuidas tuleb osutada, arvestades ka laste vajadusi ja õigusi.
Eelnõu eesmärk on anda ka ohvriabi osutamise ühised põhimõttelised alused, mida erinevad vägivallaohvrite õigusi puudutavad direktiivid ja konventsioonid esile toovad. Kehtiv seadus selliseid põhimõtteid ei esita, kuigi ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides jms on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised.
Eelnõuga sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks. Praegu jõuab ohvriabisse oluliselt vähem ohvreid kui menetlusse kuritegusid. Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Andmevahetuse alused antakse nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Lisaks sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus, st ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta peavad olema hoitud.
Olulisel kohal eelnõus on sätestada ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
Eelnõu eesmärk on lisaks eeltoodule tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (kehtivas seaduses sõnastatud kui psühholoogilise abi kulu hüvitis) ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud asitõendite puudumise, kuriteo aegumise vm tõttu, kuid kelle abivajadus on säilinud ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, teatud juhtudel ei ole vaja kuludokumente esitada.
Eelnõu eesmärgiks on elatisnõuete sissenõudmise korra senisest efektiivsemaks muutmine. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.
Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.
Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.
E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.
Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.
Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist.
Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.
Eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.
Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.
Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.
Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.
Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.
Seaduseelnõuga luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatuid isikuid.
Eelnõu peamine eesmärk on täpsustada Eesti õigust selliselt, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid määruse (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist vastu 14. novembril 2018. a. Lisaks täiendatakse eelnõus kriminaalmenetluse seadustiku sätet prokuratuuri volituste kohta kriminaalmenetluses selleks, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1939, 12.10.2017, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, rakendamist.
Eelnõuga muudetakse notari ametisse saamise korda. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam. Enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel, nii nagu see on praegu. Notarid, notarikanditaadid ja notari asendajad peavad läbima kohustusliku täiendõppe. Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni.
Eelnõuga korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.
Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.
Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.
Eelnõu näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele.
Kehtiva seaduse kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti. Küll aga on kinnipeetavatel vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.
Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri).
Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab kinnipeetaval elektroonilist suhtlemist.
Lisaks muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel.
Eelnõuga nähakse ette väikeaktsionäride huvide parema kaitse tagamise kaitseks mitmed muudatused äriseadustikus. Eelnõuga antakse väikeosanikele ja -aktsionäridele senisest ulatuslikum õigus saada teavet, õigus teatud tingimustel nõuda dividendide maksmist (nn sunddividendi nõue), õigus panna maksma äriühingu nõudeid äriühingu juhatuse liikmete vastu, õigus teatud juhtudel äriühingust välja astuda ja nõuda oma osaluse eest õiglast hüvitust, sh juhul, kui aktsiaselts, mille aktsiad on seni olnud kaubeldavad väärtpaberiturul, võtab vastu otsuse aktsiate väärtpaberiturul kauplemise lõpetamiseks.
Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ning sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus - edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse.
Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu.
Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.
Sunniviisilise töö konventsioon, mis võeti vastu 28.06.1930. aastal Genfis eesmärgiga keelustada sunniviisiline või kohustuslik töö kõigis selle vormides, on Eesti Vabariigi suhtes jõustunud 7.02.1997. Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse 11.06.2014. aastal ILO peakonverentsil vastu võetud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll. Protokolli eesmärk on tõhusamalt ennetada inimkaubandust ja sunnitööd, paremini tagada ohvrite kaitse ning kohaldada sunniviisilise või kohustusliku töö kasutajate suhtes sanktsioone kõigis 185-s Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmesriigis. ILO viimaste andmete kohaselt on 20,9 miljonit inimest maailmas jätkuvalt sunnitöö ohvrid. Sunniviisiliseks tööks on ILO määratluse kohaselt igasugune töö, mida nõutakse isikult karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtilkult pakkunud. Muutunud on sunniviisilise või kohustusliku töö kontekst ja vormid, mistõttu on vajalik võtta tarvitusele meetmed selle ärahoidmiseks.
Eelnõu kohaselt tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained kanda operatiivselt keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Sätestatakse võimalus lisada uued psühhoaktiivsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainete rühmade kaupa. Ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. Kehtiva õiguse kohaselt toimub uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa. Nimekirja kandmise protseduur võtab aega minimaalselt kaks kuud, mis tähendab, et tihti toimub aine kandmine nimekirja tagantjärele. Ainete lisamine nimekirja rühmadena võimaldab kiiresti ja mõjusalt piirata uute psühhoaktiivsete ainete levikut ja käitlemist.