Eelnõu näeb ette rahvahääletuse korraldamist välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluspõhimõtete osas. Eelnõuga soovitakse saada rahvalt nõusolekut poliitika osas, mis näeb ette, et Eesti Vabariik määraks igal aastal piirmäära inimeste suhtes, kellele Eesti pakub rahvusvahelist kaitset.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimummäära ja võtta kasutusele tunnipõhine palgaarvestus.
Tulenevalt Riigikontrolli seaduse §-st 5, määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul audiitorettevõtja Riigikontrolli 2016.–2018. aasta tegevuse kontrollimiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek viia läbi senise keeleõppe süsteemi süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja põhjused, miks keeleõpe pole siiani oodatud tulemusi andnud. Samuti tehakse ettepanek parandada otsustavalt mitterahuldavat olukorda eesti keele õpetamise valdkonnas kasutades vajalikke meetmeid.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid, eesmärgiga välistada põhjendamatu või kergekäeline riiklike maksevahendite andmine. Samuti tehakse ettepanek töötada välja ühtne ja kõikidele riigiasutustele kohustuslik riigi maksevahendite andmise, haldamise ja kontrollimise süsteem ning võtta vastu selleks vajalik õigusakt, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt kasutatava ametnike pangakontodega seotud korporatiivsete krediitkaartide süsteemist ning sätestab deebetkaartide andmise erandjuhud.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek viia läbi senise keeleõppe süsteemi süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja põhjused, miks keeleõpe pole siiani oodatud tulemusi andnud. Samuti tehakse ettepanek parandada otsustavalt mitterahuldavat olukorda eesti keele õpetamise valdkonnas kasutades selleks vajalikke meetmeid.
Eelnõu eesmärk on pikendada komisjoni töö tähtaega kevadistungjärgu lõpuni, s.o 2016. aasta 16. juunini, et komisjon saaks piisava põhjalikkusega selgitada välja kõik Riigikogu otsusega uurimiskomisjoni ette seatud küsimused, teha neist tulenevad järeldused ja asjakohased ettepanekud Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.
Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule igaaastase audiitori järeldusotsuse.
Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks 2016–2030. Põlevkivivaldkonna eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.
Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja meetmed ja programmid, mis suurendaksid Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning vähendaksid meie sõltuvust liitlasvägede siirdevõimest ja -mahust.
Seoses Priit Toobali Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisega omal soovil Riigikogust tagasiastumise tõttu tehakse ettepanek nimetada uueks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Eesmaa.
Alates 26. maist 2015 kuuluvad Eesti Ringhäälingu nõukogusse Riigikogu liikmed Krista Aru, Martin Helme, Kalle Muuli, Heidy Purga, Mihkel Raud. Lisaks kuuluvad nõukogusse tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatena Mart Luik, Rain Tamm, Agu Uudelepp ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt.
Eelnõu näeb ette vajaduse korral Kaitseväe kuni 210 tegevväelase kasutamist 2016. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force ) koosseisus. Järgmisel aastal soovib Eesti panustada NRFi koosseisus kiirreageerimisjõudu VJTF (Very High Readiness Joint Task Force) erivägede tegevväelastega; selle koosseisus olevatesse alalistesse mereväeüksustesse SNF (NATO Standing Naval Forces) ühe miinijahtijaga, laevameeskonnaga ja staabiohvitseridega ning IFFGsse (Initial Follow On Forces Group) jalaväekompaniiga koos logistikaelemendiga.
Eelnõuga pikendatakse Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2016. Eesti Kaitsevägi on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.
Eelnõu näeb ette Kaitseväe kuni kahe tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016. Euroopa Liidu sõjalisel missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates käesoleva aasta augustist EUNAVFOR Medi operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. 2016. aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.
Eelnõu pikendab alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesandeks on Mali üksuste sõjaväeline väljaõpe. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMA-sse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).
Eelnõu näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Eelnõuga tagatakse, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.
Eelnõuga pikendatakse 2016. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti riik on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.
Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.
Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast
Eelnõu kohaselt on probleemkomisjoni ülesanne narkomaania ja HIV ennetamise arengukavade ning vastavate riiklike strateegiate hetkeseisu analüüs, sealhulgas rahaliste ressursside planeerimise ja kasutamise analüüs. Probleemkomisjoni ülesandeks on pakkuda lahendusi narkosurmade arvu ja HIV leviku radikaalseks vähendamiseks, et panna piir narkokuritegevusele ja tagada efektiivne sõltuvusravi.
Eelnõuga soovib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Hardi Volmeri asemele Kalev Kotkase.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja asendusliige Marianne Mikko ja nimetada asendusliikmeks Sven Mikser. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Hannes Hanso ja nimetada delegatsiooni juhiks Marianne Mikko. Samuti nähakse ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Mart Helme ja nimetada asendusliikmeks Jaak Madison. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõuga soovitakse moodustada Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam, et välja selgitada, kas omanikujärelevalve on olnud seaduslik ja tõhus.
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
Eelnõu eesmärgiks on maksta riigieelarvest aastatel 2016-2020 põllumajandustootjatele üleminekutoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1307/2013 artiklis 37 lubatud maksimaalses määras
Seoses Jaak Aaviksoo parlamendisaadiku volituste lõppemisega teeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku nimetada riigieelarve kontrolli erikomisjoni põhiliikmeks Andres Metsoja ning tema asendajaks Viktoria Ladõnskaja
Kreeka esitas Euroopa stabiilsusmehhanismile (ESM) avalduse finantsabi saamiseks 08.07.2015. Eurorühm avaldas avaldusele poliitilist toetust 16.07.2015. a. ning ESM juhatajate nõukogu langetas põhimõttelise finantsabiotsuse 17.07.2015. Selle otsusega algasid Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga (EKP) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), nn institutsioonid, läbirääkimised Kreekaga abiprogrammi täpsemaks kokkuleppimiseks.
Valitsusele tehakse ettepanek algatada kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob vastastikuste kindlustusseltside tegevuseks vajaliku regulatsiooni ning tagab muudatuste jõustumise 2016. aasta 1. jaanuariks.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Jevgeni Ossinovski ning avalikkuse ja üldsuse esindajad Sven Papp ja Mart Einasto. Seadusest tulenevalt nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Kaks liiget on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Ettevõtluse esindajana jätkab Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe, kelle volitused kehtivad 2017. aasta 13. maini. Arengufondi nõukogu on kokku üheksaliikmeline. Kaks nõukogu liiget nimetab ka rektorite nõukogu avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmete hulgast, kelleks on hetkel Andres Keevallik ja Volli Kalm. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja eelnõu, mis vabastaks tööandja 13-18 aastaste õpilasmalevas töötavatele noortele rahas makstava töötasu pealt tasutavast sotsiaalmaksust.
Eelnõu näeb ette seoses nõukogu liikme Krista Aru volituste ennetähtaegse lõppemisega nimetada nõukogu liikmeks tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Pille Pruulmann-Vengerfeldt.
Eelnõu näeb nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Aadu Must ja Mark Soosaar. Samuti näeb eelnõu ette nimetada nõukogu liikmeteks rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Jüri Järs ja Priit Pirsko.
Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Helir-Valdor Seeder, delegatsiooni juhi asetäitjaks Aadu Must ja liikmeteks Krista Aru, Monika Haukanõmm, Olga Ivanova, Viktoria Ladõnskaja, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Mihhail Korb, Valeri Korb, Heljo Pikhof ja Rainer Vakra.