The world's political record
43 ingested resolutions from Estonia introduced in 2021. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.
Estonia · Riigikogu · 8 December 2021
Eelnõu näeb ette, et valitsusel on vaja töötada välja ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest väiketarbijate kaitseks elektrituru reformi kava seoses energiakriisist tuleneva erakorralise elektrienergia hinnatõusuga.
Estonia · Riigikogu · 17 November 2021
Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 ja ta astus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 31. märtsil 2015. Seega lõpevad tema volitused 30. märtsil 2022. Vabariigi President teeb ettepaneku nimetada õiguskantsleriks Ülle Madise uueks ametiajaks. Kaaskirjas märgib president, et viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. Varasem töökogemus on tal õigusloome alal Justiitsministeeriumis ja Riigikogu põhiseaduskomisjonis, samuti on ta töötanud Riigikontrolli peakontrolörina ning Vabariigi Presidendi õigusnõunikuna. Ta on tegelenud põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega ning on järjekindlalt juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata õiguste piiramise proportsionaalsust. Ta on seisnud selle eest, et riigivõimu tarvitamine oleks ka kriisi ajal kooskõlas põhiseadusega. Ülle Madise on näidanud end Eesti avaliku õiguse mõtestaja ja reformijana. Ta on osalenud kõikide Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel, viimaste väljaannete puhul peatoimetajana. Madise on olnud Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige, olles praegu IOI maailma tasandi juhatuse liige.
Estonia · Riigikogu · 11 November 2021
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek aktsepteerida avalikes kohtades ja üritustel negatiivse Covid-19 kiirtesti tulemust nakkusohutuse tõendina.
Estonia · Riigikogu · 11 November 2021
Riigikohtu esimees Villu Kõve teeb ettepaneku nimetada alates 1. märtsist 2022 Riigikohtu liikmeks Heili Sepp. Kõve märgib kaaskirjas, et Heili Sepa pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Lisaks pikaajalisele teenistuskäigule avalikus sektoris on Sepp avaldanud arvukalt õigusteemalisi artikleid ja arvamuslugusid. Samuti on ta üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kaasautoritest. Sepa panus karistusõigust ja kriminaalmenetlus puudutavate eelnõude ning seadusmuudatuste väljatöötamisel on olnud märkimisväärne. Oma teadmisi on ta edasi andnud nii iga-aastastes loengutes ja seminarides Tartu Ülikoolis ning Sisekaitseakadeemias kui ka kohtunike ja kohtujuristide koolitustel. Sepp kuulub OECD ja GRECO ekspertide nimistusse kui ekspert õiguskaitse- ja justiitssüsteemi ning kriminaalmenetluse ja korruptsioonivastaste meetmete alal.
Estonia · Riigikogu · 10 November 2021
Eelnõuga tehakse ettepanek arutada teemat kiiremas korras Riigikogus ja anda valitsusele ülesanne koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjude kahjude hüvitamise fondi loomiseks. Ettepanekut põhjendatakse, et valitsuse piirangud on Eesti elanikkonnale mitmed vaba aja veetmise ja sportimise võimalused sidunud vaktsineerimisega. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on ulatuslik ja vaktsiinide kasutamise aeg on olnud lühike, mistõttu on vajalik eraldi fondi loomine, mille kaudu hakatakse hüvitama vaktsineerimise kõrvalmõjude võimalikke kahjusid.
Estonia · Riigikogu · 21 October 2021
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique. Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks Portugali juunis lõppenud EL-i eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline olla solidaarne Portugaliga, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021 ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt. Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist. Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele. Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele. EUTM Mali mandaat kehtib kuni 18. maini 2024 ning operatsiooniala laiendati kogu Mali territooriumile teistele Saheli riikidele, keskendudes esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile. MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris. Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas.
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega. Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Estonia · Riigikogu · 23 September 2021
Eelnõu eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku sisserännet kolmandatest riikidest Euroopa Liidu riikidesse. Möödunud suvel ja alanud sügisel on see probleem jõudnud teravalt ka Lätisse, Leedusse ja Poolasse, kuhu üle Valgevene piiri on hakanud saabuma suurearvuliselt ebaseaduslikke sisserändajaid. Kuigi Eestil puudub ühine piir Valgevenega ei saa Eesti suhtuda toimunusse ükskõikselt, sest meie ajutine kontrolljoon on faktiliselt ka Euroopa Liidu välispiir ja meie piirinaabriks on agressiivne Venemaa, kes mõni aasta tagasi organiseeris ebaseaduslikku rännet Vene-Norra piiril. Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek ebaseadusliku rände tõkestamiseks ehitada Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele kiirkorras füüsiline tõke ning näha selleks ette vahendid 2022. aasta riigieelarves ja järgnevate aastate riigieelarve strateegias.
Estonia · Riigikogu · 21 September 2021
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek näha 2022. aasta riigieelarves ette vahendid kohalikele omavalitsustele jalgrattastrateegiate loomiseks ja ellu viimiseks.
Estonia · Riigikogu · 20 September 2021
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kompenseerida AS-ile Elering 2021. aasta taastuvenergiatoetuse maksmise kulud täies mahus, mis võimaldaks vabastada kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust.
Estonia · Riigikogu · 20 September 2021
Eelnõu näeb ette, et elektri hinnatõusu leevendamiseks tuleb tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tulust. Seetõttu tehakse valitsusele ettepanek algatada vastav eelnõu. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek algatada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu selliselt, et selle tulud ei näe ette kütuse- ja elektriaktsiisi praeguste määrade tõstmist.
Estonia · Riigikogu · 20 September 2021
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Estonia · Riigikogu · 2 June 2021
Estonia · Riigikogu · 31 May 2021
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert ja nimetada delegatsiooni juht Sven Sester delegatsiooni asendusliikmeks. Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma.
Estonia · Riigikogu · 31 May 2021
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Eelnõu näeb nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
Eelnõu eesmärk on peatada regionaalse ebavõrdsuse suurenemine. Eelnõuga seatakse eesmärgiks aeglasema kasvutempoga regioonide kasvu kiirendamine.
Estonia · Riigikogu · 11 May 2021
Kultuurikomisjon teeb ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.
Estonia · Riigikogu · 21 April 2021
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste jõustruktuuride käitumise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse välja selgitamiseks, et edaspidi välistada põhiseaduslike kodanikuvabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine.
Estonia · Riigikogu · 19 April 2021
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul seoses nõukogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa volituste ennetähtaegse lõppemisega. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu senine liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits esitas avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks omal soovil. Riigikogu Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku nimetada nõukogu uueks liikmeks Priit Sibul.
Estonia · Riigikogu · 8 April 2021
Estonia · Riigikogu · 15 March 2021
Otsusega annab Riigikogu heakskiidu ELi nõukogu (nõukogu) otsusele omavahendite süsteemi kohta. Selles sätestatakse ELi taaskäivitamise kava rahastamine ühenduse laenu teel, mille maksavad tagasi kõik liikmesriigid ELi eelarve sissemaksete kaudu alates hiljemalt 2027. aastast kuni 2058. aasta lõpuni ning uue omavahendina võetakse EL eelarve rahastamiseks kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhine omavahend.
Estonia · Riigikogu · 10 March 2021
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku maksta COVID-19sse nakatunutele ja lähikontaktsetele haigushüvitist alates esimest päevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust kuni töövõime taastumise või karantiini lõpetamise päevani. Nendele isikutele, kellel ei ole õigus haigushüvitisele või kui see on madalam kui 500 eurot, maksta ühekordset toetust summas 500 eurot.
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 11 nimetatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Merry Aart ja Priit Sibul ning nimetada SA KIK nõukogusse uuteks liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Martin Repinski.
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Sama seaduse § 49 lõike 5 kohaselt nimetab Riigikogu oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda RMK nõukogust tagasi Andres Metsoja ja nimetada RMK nõukogusse Riigikogu liige Yoko Alender.
Estonia · Riigikogu · 15 February 2021
Estonia · Riigikogu · 15 February 2021
Eelnõu näeb ette komisjoni koosseisu moodustamine proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt.
Estonia · Riigikogu · 15 February 2021
Estonia · Riigikogu · 15 February 2021
Estonia · Riigikogu · 15 February 2021
Eelnõu näeb ette lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda vastavate sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis, kui ka sise-, kultuuri ja välisministeeriumis. Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib Riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-, sise-, haridus- ja välisministeeriumide tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik, mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Olukorras, kus riigi eesmärgiks on avaliku sektori kulutuste kärpimine, on Riigikogu poolt kokkuhoiukohtade leidmine vajalik eeskuju. 2021. aasta jaanuaris kaotati ka rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse, kus vastavate poliitikatega varasemalt tegeleti.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Eelnõu esitamine tuleneb ajaolust, et senine Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liige Andres Sutt nimetati 26. jaanuaril ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks ning tema volitused Riigikogu liikmena peatusid.
Estonia · Riigikogu · 25 January 2021
Eelnõu näeb ette moodustada uurimiskomisjon, mille töösse kaasatakse kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Eesmärgiks seatakse välja selgitada rakendatud toetusmeetmete otstarbekus ning tõhusus, toetuse andmise või finantsinstrumendi rakendamise otsuse tegemise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuse kujunemisele. Samuti ka toetuse saajate ning nendega seotud isikute annetused ja muud soodustused erakondadele, nende juhtorganite liikmetele ning nendega seotud isikutele.
Estonia · Riigikogu · 18 January 2021
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seada strateegiline eesmärk viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul vähemalt 10 000 tonni juurdekasvuni lähtudes põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette maismaa kalakasvatustes. Nimetatud eesmärgi elluviimiseks tuleb soodustada ja toetada tänapäevaste ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist vesiviljeluses, seejuures lähtudes põhimõttest, et arendused ei halvendaks mereala seisundit ega seoks ohtu hea seisundi saavutamist. Eelnõu on esitatud tulenevalt vajadusest teha valdkonna arendamiseks põhimõtteline otsus soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga ning saada riiklikul tasandil selgus vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas.
Estonia · Riigikogu · 18 January 2021
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada 1. maiks 2021analüüs ja esitada selle põhjal Riigikogule ettepanekud raha mõju ja raiskamise vähendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, Riigikogu valimistel ning rahvahääletustel, sealhulgas ülempiiri seadmise valimiskuludele ja valimisreklaami mahule.