The world's political record
47 ingested resolutions from Estonia introduced in 2025. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.
Estonia · Riigikogu · 16 December 2025
Käibemaksu alandamine aitaks vähendada toiduainete lõpphinda, muutes esmatarbekaupade ostmise taskukohasemaks.
Estonia · Riigikogu · 8 December 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepaneku töötada välja laste heaolu ja vaimse tervise kaitseks konkreetsed abinõud, mis ennetavad ning vähendavad sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevaid probleeme. Eelnõu kohaselt peab valitsus tagama, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostaks järelevalvet sotsiaalmeedia platvormide üle nagu digiteenuste määrus ette näeb, aga mida suures osas Eesti praegu ei täida. Seletuskirja kohaselt näitavad uuringud, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Eestis puuduvad senini tõhusad meetmed. mis aitaksid ennetada sotsiaalmeedia kasutamisest tingitud tervise probleeme lastele.
Estonia · Riigikogu · 3 December 2025
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks. Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. Komisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide moodustamisel. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni esindajad on tasakaalus. Sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi 2 kohta ja opositsioonifraktsioonidel 1 koht komisjonis.
Estonia · Riigikogu · 1 December 2025
Estonia · Riigikogu · 4 November 2025
Otsusega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine.
Estonia · Riigikogu · 21 October 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse Eestis astmeline tulumaks alates 1. juulist 2026. Eelnõu kohaselt asendatakse senine ühetaoline tulumaksusüsteem astmelise süsteemiga. Tulumaksu astmed ja määrad määratakse selliselt, et madalama sissetulekuga isikute maksukoormus väheneks, samas kui kõrgema sissetulekuga isikute panus suureneks.
Estonia · Riigikogu · 21 October 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2026–2028. Maksu määr oleks 30% panga aastasest kasumist. Juhul, kui pank lõpetab majandusaasta kahjumiga, väheneb järgneva aasta solidaarsusmaks vastavalt kahjumi määrale.
Estonia · Riigikogu · 20 October 2025
Eelnõu näeb ette nimetada Martin Triipan Riigikohtu liikmeks alates 9. märtsist 2026.
Estonia · Riigikogu · 25 September 2025
Ettepanek Vabariigi Valitsusele töötada välja toetusmeetmed sealihasektori toetamiseks.
Estonia · Riigikogu · 17 September 2025
Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada välja seadusemuudatused ja rakenduslik kord, mis lihtsustaksid kodulaenude refinantseerimist ning muudaksid selle laenusaajatele soodsamaks. Viimaste aastate intressimäärade tõus on oluliselt suurendanud paljude perede kodulaenu kulusid. Kuigi laenude refinantseerimine võiks olla üks lahendus intressikoormuse vähendamiseks, on selle protsess Eestis praegu keerukas, kallis ja aeganõudev. Laenusaaja kaitse ning konkurentsi suurendamine finantsturul aitaksid tagada õiglasemaid tingimusi ja leevendada majapidamiste finantsraskusi.
Estonia · Riigikogu · 16 September 2025
Eelnõu eesmärk on kohustada Vabariigi Valitsust hindama ja rakendama meetmeid, mis tagaksid Eesti elanike ja riigi julgeoleku. Kontrolljoone sulgemine on üks võimalus vähendada riske, vältida ettenägematuid vahejuhtumeid ja tugevdada ajutise kontrolljoone kaitset.
Estonia · Riigikogu · 15 September 2025
Koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust. Valitsus saab võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Estonia · Riigikogu · 9 September 2025
Eelnõuga nähakse ette moodustada erakondade ülene Riigikogu uurimiskomisjon Kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuse kontrollimiseks. Komisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on selgitada välja Kaitseministeeriumi valitsemisalas ilmnenud rahakasutuse alaste süsteemsete puuduste ulatus ja põhjused ning teha ettepanekud olukorra parandamiseks, et taastada maksumaksjate usaldus kaitsevaldkonna suhtes. Komisjoni moodustamine on oluline, et Kaitseministeeriumi rahakasutuse osas tõusetunud küsitavused ei mõjutaks negatiivselt Eesti inimeste kaitsetahet ning valmisolekut riigikaitsesse panustada.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kuue kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. Operatsioon kasutab mereväe, õhu- ja satelliidivõimeid ning kontrollib rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide vedamises Liibüasse või sealt välja. 2025. aasta märtsis laiendati operatsiooni mandaati ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olukorra ülevaate loomisele, samuti toetatakse ÜRO meetmete elluviimist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise vastu võitlemist. Operatsioonil osaleb 23 EL-i liikmesriiki ning selle peakorter asub Roomas; mandaati on pikendatud kuni 31. märtsini 2027. Eesti suurendab 2026. aastal oma panust kahe staabiohvitserini, lisaks senisele ametikohale asutakse mehitatama ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikohta. Operatsioonil osalemisega näitab Eesti solidaarsust teiste liikmesriikidega ning tugevdab EL-i kaitsekoostööd ja julgeolekut, aidates kaasa stabiilsusele Euroopa Liidu lõunapiiril.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega EL merendusjulgeoleku operatsioonile EUNAVFOR Aspides, mis loodi vastuseks Punase mere kriisile ja mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024 ning selle mandaat kestab vähemalt 28. veebruarini 2026, vajadusel pikendatuna. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vetealasid. Aspidese tegevus keskendub merelise kohaloleku ja olukorrateadlikkuse saavutamisele ning turvalise meresõidu tagamisele piirkonnas. Operatsioonil osaleb 21 EL-i liikmesriiki, juhtriigiks on Kreeka. Eesti on 2025. aastal panustanud ühe kaitseväelasega operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohal ning 2026. aastal suurendatakse panust kuni kolme kaitseväelaseni.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu annab 2026. aastaks mandaadi kasutada vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil esmakordsel osalemisel. Konkreetse panuse suuruse ja ulatuse otsustab valitsus vastavalt operatsiooni vajadustele. Sellise mandaadi eesmärk on tagada Eesti võimekus reageerida kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkondades, kus olukord võib ootamatult eskaleeruda. Otsusega kinnitab Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse, kaitstes samal ajal ka oma riiklikke huve. Mandaadi andmine loob võimaluse reageerida olukordadele, mis ei mahu teiste riigikaitseseaduses sätestatud kiire reageerimise erandite, näiteks NATO reageerimisjõudude kasutamise alla.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonile EUMAM Mosambiigis. Missioon loodi algselt 2021. aastal väljaõppemissioonina EUTM Mozambique eesmärgiga arendada Mosambiigi relvajõudude võimet võidelda Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmituste vastu. 2024. aasta märtsiks saavutati esialgne strateegiline eesmärk – kiirreageerimisüksuste väljaõpe ja juhtimisstruktuuride loomine – ning sama aasta septembris alustas tööd uuendatud mandaadiga missioon EUMAM, mille fookus on relvajõudude nõustamine väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. EUMAMis osalemine toetab Eesti välis- ja kaitsepoliitilisi eesmärke, sealhulgas panustamist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisesse ning koostöö arendamist liitlastega EL-i lõunatiival. Missiooni juhtriik on Portugal ning Eesti oli üks esimestest, kes oma panustamissoovist teatas. Alates 2021. aastast on Eesti panustanud kokku kaheksa õigusnõunikuga, samuti on osalenud reservväelased ja tsiviilteenistuja. Kuna Eesti õigusnõunikud on saanud vajalikud kogemused, alustatakse 2025. aasta sügisest osalemist operatsioonide juhtimise eriala ametikohal, mis vastab paremini Kaitseväe vajadustele. 2026. aastal jätkab Eesti ühe kaitseväelasega, kuid mandaati taotletakse kuni kolme kaitseväelase kaasamiseks
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks. 2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). NMI loodi 2018. aastal vastuseks Iraagi valitsuse palvele toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks. Missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise ISISe-vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria. Eesti alustas panustamist NATO operatsiooni 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase. 2019. aastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, selliselt plaanib Eesti jätkata ka 2026. aastal.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Alates 2024. aasta 1. juulist kaotati senisel kujul NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni 2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada. Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is, siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000. aastal kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist. Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. 2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, kelle ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude vahel ning suurendada olukorrateadlikkust.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organizatio) Lähis-Idas. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. a vastu resolutsiooni, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos, Damaskuses ja Beirutis. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus. Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga. Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal on ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht. Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha.
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 300 euroni kuus. Hetkel on kehtiva seaduse kohaselt üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Viimati tõsteti toimetulekupiiri 200 euroni 1. juunist 2022 sama aasta lisaeelarvega.
Estonia · Riigikogu · 18 June 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek peatada e-hääletamise läbiviimine Eesti Vabariigis kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Seletuskirjas viidatakse ODIHR (OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo) 2025. aasta õiguslikule hinnangule Eesti e-hääletamise kohta, mis annab põhjaliku ja kriitilise analüüsi meie internetipõhise valimissüsteemi kohta. Raportis tunnustatakse edusamme, kuid osutatakse ka tõsistele puudustele, mis ohustavad süsteemi usaldusväärsust, läbipaistvust ja valijate usaldust.
Estonia · Riigikogu · 17 June 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord ja määrata iga-aastase ühekordse pensionilisa suuruseks sada eurot
Estonia · Riigikogu · 9 June 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 9-le protsendile põhitoidugruppide käibemaks – juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted.
Estonia · Riigikogu · 19 May 2025
Seletuskirjas põhjendatakse, et Eesti sideturul kehtiv hinnakujundus ja numbriliikuvuse korraldus ei taga tarbijatele piisavat läbipaistvust ega võrdseid võimalusi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti statistika järgi katkestati 2024. aastal üle 50% mobiilinumbri teisaldamise algatustest, mis viitab, et olemasolevad sideettevõtted teevad sooduspakkumisi alles siis, kui klient soovib lahkuda. Selline praktika viitab sellele, et paljud lojaalsed kliendid maksavad teenuste eest rohkem kui uued liitujad või need, kes väljendavad soovi operaatorit vahetada. Tegu on nähtusega, mis kahjustab ausa ja toimiva konkurentsi põhimõtteid. Numbriliikuvuse kiiremaks muutmine – soovitatavalt reaalajas või vähemalt ühe tööpäeva jooksul – võimaldab tarbijatel lihtsalt ja kiirelt teenusepakkujat vahetada, mis loob tõelise hinnasurve ja ausama konkurentsikeskkonna.
Estonia · Riigikogu · 15 May 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
Estonia · Riigikogu · 12 May 2025
Eelnõu näeb ette nimetada komisjoni esindajaks Balti Assamblee delegatsioonis Irja Lutsar seoses Hele Everausi Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
Estonia · Riigikogu · 7 May 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tunnustatud eksperdist liikmeteks Paavo Nõgene ja Raul Rebane. Nõukogu ekspertidest uute liikmete nimetamine tuleneb asjaolust, et 2020. aastal nõukogu liikmeteks nimetatud Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volitused lõpevad 27. mail. Kahe ülejäänud asjatundjast liikme, nõukogu esimehe Rein Veidemanni ja Sulev Valneri volitused algasid 2022. aastal ja kestavad 2027. aastani. Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
Estonia · Riigikogu · 21 April 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused. Selleks tehakse ettepanek mitte maksustada kuni 19-aastaste noorte töötasu sotsiaalmaksuga ravikindlustuse 13% ulatuses.
Estonia · Riigikogu · 17 April 2025
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Tarmo Tamm ja Mart Võrklaev.
Estonia · Riigikogu · 17 April 2025
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja pettuste vastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuselaine vastu.
Estonia · Riigikogu · 9 April 2025
Valitsusele tehakse ettepanek alustada viivitamatult läbirääkimisi Läti, Leedu ja Poola valitsustega, et koostada ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole eesmärgiga taotleda erakorraliste olude tõttu energiatootmise ettevõtete ajutist vabastamist kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud ühikute (CO2 kvootide) ostmise kohustusest vastavalt ELi vastavale direktiivile.
Estonia · Riigikogu · 8 April 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek algatada vastavasisuline eelnõu renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamise kohta.
Estonia · Riigikogu · 27 March 2025
Eelnõu näeb ette teha valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu vähemalt 300 miljoni euro ulatuses riigi valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid.
Estonia · Riigikogu · 24 March 2025
Eelnõuga soovitakse, et Riigikogu teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku hankida venitusteta vajalik laskemoon ning teavitada Riigikogu jooksvalt moonahanke kava elluviimisest. Seletuskirjas peavad algatajad oluliseks, et Vabariigi Valitsus taotleks moonahanke kulude osalist rahastamist ELi Eestile ette nähtud pikaajalise rahastamiskava ning saatekaubanduse tulude vahendite arvelt. Lisaks pannakse ette katta osaliselt moonahanke kava riigikaitsevõlakirjade emiteerimise teel. Täpselt samasisuline ja sama algataja poolt esitatud eelnõu (540 OE) ei toetanud Riigikogu 21.01.2025 istungil istungil toimunud hääletusel. Eelnõu sai toona 20 poolthäält, Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 poolthäält.
Estonia · Riigikogu · 24 March 2025
Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele kohustus tõsta reservteenistuses oldud aja eest makstav toetus teenistujaid motiveerivale tasemele ja seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet. Praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt makstakse reservväelastele õppekogunemisel osalemise aja eest toetust sõdurile 37 eurot päevas, allohvitserile 40 eurot päevas ja ohvitserile 50 eurot päevas. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal on need summad vastavalt 75 eurot, 80 eurot ja 100 eurot päevas. J
Estonia · Riigikogu · 19 March 2025
Eelnõu eesmärk on kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kaotamine Euroopa Liidus ja seega ettevõtteid koormava bürokraatia vähendamine. Ka Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid on kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ja teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Kohustatud ettevõtete jaoks on tegemist väga mahuka ja kuluka tööga. Väidetavalt võib kestlikkusaruande koostamine kaasa tuua ühele ettevõttele lisakulusid keskmiselt 100 000 eurot. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtteid on Eestis umbes 350.
Estonia · Riigikogu · 26 February 2025
Eelnõu algatajad on seisukohal, et hiiglaslike toetusskeemide kavandamist tuleb parlamendi tasemel kiiresti ja põhjalikult uurida, et välistada tulevikus valitsuse isetegevus hiigelinvesteeringute kavandamisel. Komisjoni ülesandeks on selgitada välja, millistel asjaoludel tekkis plaan toetada meretuuleparkide rajamist Eestis avalikest vahenditest 2,6 miljardi või enama euroga.
Estonia · Riigikogu · 18 February 2025
Eelnõu näeb ette panna 2025. aasta 1. augustil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: „Kas Eestis tuleb loobuda põlevkivi kasutamisest energeetikas 2040. aastaks?“
Estonia · Riigikogu · 17 February 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 9-le protsendile põhitoidugruppide käibemaks, mis puudutab juur- ja köögivilju, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooteid.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2025. aastaks tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõu näeb ette uurimiskomisjoni moodustamise, mille eesmärk on analüüsida e-valimistega seotud riske ja seaduspärasust ning leida võimalikud lahendused süsteemi parandamiseks.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, julgeoleku- ja kaitsekomisjon ning heaolukomisjon. Eesti delegatsioon on moodustatud põhimõttel, mille kohaselt kuulub Balti Assamblees moodustatud komisjoni Riigikogu sama valdkondliku alatise komisjoni kaks esindajat. Seega kuulub 12-liikmelise Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kümme esindajat komisjonidest ning lisaks delegatsiooni juht ja asejuht.
Estonia · Riigikogu · 27 January 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada ajutiselt seoses kõigi tuuleparkidega algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni.
Estonia · Riigikogu · 13 January 2025
Riigipiiri seadus annab Vabariigi Valitsusele õiguse peatada riigi julgeoleku huvides riigipiiri ületamine. Eelnõuga tehaksegi ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks asjakohane valitsusel langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sel otsusel oleks kaal vastusammuna Venemaa kasvavatele vaenulikele tegevustele.