Pursuant to the National Audit Office Act, according to which the auditor is appointed by the Riigikogu on the proposal of the Finance Committee to audit the fiscal year activities of the National Audit Office. Accordingly, the Finance Committee submits a draft decision to appoint the National Audit Office for 2026-2028. to check the activities of AVAC Audit OÜ.
The bill provides for the establishment of a cross-party research commission to investigate the circumstances of financial management, contractual obligations and management of state assets in the field of defense. The committee is formed based on the principle of equal representation of political parties represented in the Riigikogu. As a result, the committee includes one member from each political group. The purpose of the formation of the investigative committee is to find out what has been identified by the National Audit Office in the Ministry of Defense's area of governance the circumstances and causes of serious deficiencies and exercise parliamentary control over the use of state money and property.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett, mille eesmärk on parandada perede, eriti lastega perede, majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet ning aidata kaasa Eesti demograafilise olukorra parandamisele.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel. Eesmärk on tagada, et lapsed ja noored saaksid vajalikku vaimse tervise abi enne kriitilise seisundi või erakorralise abi vajaduse tekkimist, ning pakkuda lapsevanematele praktilist tuge laste digikeskkonna kasutuse piiramisel.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja ühtsed seadusandlikud piirangud nutiseadmete kasutamise kohta koolides.
Otsuse eelnõu seab selge fookuse koolides nutiseadmete kasutamise kohta. Juba täna on väga suur hulk Eesti koole piiranud nutiseadmete kasutamist koolides, aga selle rakendamine ei ole olnud ühtlane. Samas uuringud näitavad ja kinnitavad, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja lahendus, mis tagaks ravikindlustuse loovisikutele, kelle sissetulek on oma olemuselt ebaregulaarne, kuid kelle töö eest on sotsiaalmaks tegelikult tasutud.
Probleem puudutab eeskätt vabakutselisi ja projektipõhiselt tegutsevaid loovisikuid - kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, tõlkijaid, näitlejaid, lavastajaid, muusikuid, disainereid, fotograafe, koreograafe ja teisi loomevaldkonna professionaale, kelle töö ei toimu tavapärase igakuise palgasuhte alusel.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted, metoodikad ja tegevuskava, mis tagaksid Euroopa Liidu vahendite kasutamise suurema regionaalse tasakaalu ning aitaksid vähendada Eesti piirkondlikke arenguerinevusi.
Lähtudes vajadusest tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ning toetada korruptsiooni, rahapesu ja varjatud huvide vastast võitlust, tehakse valitsusele ettepanek loobuda tegelike kasusaajate andmete põhjendamatust avalikkuse eest salastamisest ning tagada andmetele võrdne, läbipaistev ja seaduspärane juurdepääs kooskõlas avaliku huvi ja õiguspärase kasutuse põhimõtetega.
Lähtudes vajadusest tugevdada avalikkuse usaldust riigi osalusega äriühingute juhtimise vastu ning ennetada huvide konflikte avaliku vara valitsemisel tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada vajalikud õigusaktide muudatused, millega kehtestatakse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmetele kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioonid ning tagatakse nende avalikustamine seaduses sätestatud korras.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik, õigusselge ja finantssüsteemi seisukohalt läbimõeldud seadusandlik lahendus, mis võimaldaks kasutada teise pensionisambasse kogutud vara kodu soetamise omafinantseeringu või tagatisena. Lahendus peab olema üles ehitatud nii, et inimene ei peaks kodu ostmiseks teisest pensionisambast lahkuma ega pensionivara täielikult välja võtma, vaid saaks kasutada kogutud vara sihipäraselt ja vastutustundlikult oma kodu soetamise toetamiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis.
Eelnõu keskne eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele.
Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele ülesanne analüüsida jaekaubanduses toimepandavate varguste olukorda ning töötada välja meetmed nende tõhusamaks ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus.
Seletuskirjas märgitakse, et koolispordil on oluline osa nii lapse liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel ning sportlikud ja tervislikud harjumused mõjutavad inimese elukestvaid valikuid.
The bill proposes to the government to increase the support of youth activities to local self-governments.
The explanatory letter states that the additional funding helps to keep the participation fees of recreational education affordable for families, improve the regional availability of recreational activities, and ensure the preservation of the quality of recreational education in a situation where operating costs have increased significantly.
Otsuse eelnõu näeb ette nimetada Riigikogu liige Evelin Poolamets Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Otsus tuleneb senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu lahkumisest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse tagamiseks. Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega.
It is proposed to the government to develop and present a draft law establishing the institution of a financial ombudsman in Estonia. The role of the financial ombudsman would be to resolve disputes between the customer of the financial service and the provider of the financial service out of court, independently, quickly and at an affordable cost.
Eelnõuga tehakse valitsusele järgmised ettepanekud: tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42. eluaastani meditsiinilise näidustuse olemasolul; suurendada riiklikult rahastatud viljatusravi kättesaadavust ja teenusemahtu, et vähendada ravijärjekordi ning parandada ravi õigeaegset alustamist; näha ette doonorrakkude soetamise kulude osaline või täielik kompenseerimine ravikindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel, sealhulgas geneetiliste haiguste, vähiravi tagajärgede või enneaegse munasarjapuudulikkuse korral. Muudatuste eesmärk on tagada õiglasem ja vajaduspõhisem ligipääs viljatusravile ning vähendada olukordi, kus lapse saamise võimalus sõltub inimese majanduslikust olukorrast.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Eelnõu esitamine on ajendatud laste ja noorte murettekitavalt madalast liikumisaktiivsusest, noorte kehalise võimekuse langusest ning vajadusest tugevdada ennetuspõhist tervise-, haridus- ja spordipoliitikat.
Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks.
Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.
Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.
Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.
Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5 protsenti SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi.
Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
The prelude to the initiative is to propose to the VV to develop and submit to the Riigikogu amendments to the law, which will create a legal basis and criminal composition for the prevention of images depicting an identifiable person without consent and artificially created or altered and distributed with revealing or sexual content, for holding the perpetrators of these acts accountable and for more effective protection of the victims.
Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmiseks vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu eesmärk on tugevdada laste õiguste kaitset, tagada seksuaalkuritegude ohvritele parem juurdepääs õigusemõistmisele ja toele ning parandada lastega tegelevate spetsialistide ettevalmistust. Samuti kaotada või muuta oluliselt pikemaks laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaja ajaline piir, karmistada selliste kuritegude eest määratavaid karistusi, töötada välja riiklik hüvitis kuriteoohvritele ning rakendada spetsiaalset koolitust lastega tegelevatele spetsialistidele.
The bill proposes to the government to present a negative additional budget in the amount of at least 300 million euros in order to reduce the government expenses of the state in 2026.
The bill proposes to the government to develop measures to ensure the availability of gasoline 95 and diesel fuel at a price of up to 1.40 euros per liter for ordinary Estonian consumers. The bill is based on the need to reduce people's daily burden of coping, limit the impact of fuel price increases on transportation costs, and create clear price certainty for the consumer.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 350 euroni kuus.
Kehtiva seaduse kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 176 eurot ja igale alaealisele lapsele 264 eurot. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri tõstetud kahel korral - 200 euroni juunis 2022 ja 220 euroni 1. jaanuarist 2026 käesoleva aasta riigieelarvega.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek leida lahendus õpilaste kooliväliste õppekäikude traditsiooni segamatuks jätkumiseks võttes arvesse võttes 6. aprillil 2026. aastal tehtud kultuuri- ja haridusasutuste ning õpetajate pöördumist, mis on toodud kriitikas Haridus- ja Teadusministeeriumi regulatsioonile “Juhendmaterjal: Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides” rakendamise kohta.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks. Selleks soovitakse, et valitsus esitaks eelnõud perede kindlustunde taastamiseks, mis käsitlevad erinevaid pereloomet ja sündmust mõjutavaid valdkondi nagu perede majanduslikku kindlustatust, eluasemepoliitikat, haridust, tervist jne. Meetmete paketi kokkupanekul pannakse ette tugineda teadlaste ettepanekutele ja Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsile „Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“, pöörates tähelepanu terviklikult kõigile selles sisalduvatele teemavaldkondadele ja probleemkohtadele.
The draft provides for obliging the government to find a quick and effective solution to compensate the possible property losses resulting from the Russian-Ukrainian war to people living in Estonia.
Eelnõu näeb ette kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas ning nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis, et tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele.
It is proposed to the government to lower the VAT rate applied to motor fuels to 13 percent for one year and to cancel the increase in fuel excise tax for several types of fuel planned to take effect on May 1.
Väliskomisjon teeb sotsiaalkomisjoni ettepanekul nimetada Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Helmen Kütt seoses Riina Solmani Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, julgeoleku- ja kaitsekomisjon ning heaolukomisjon. Eesti delegatsioon on moodustatud põhimõttel, mille kohaselt kuulub Balti Assamblees moodustatud komisjoni Riigikogu sama valdkondliku alatise komisjoni kaks esindajat. Seega kuulub 12-liikmelise Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kümme esindajat komisjonidest ning lisaks delegatsiooni juht ja asejuht
Rahanduskomisjon teeb ettepaneku alates 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2028 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Eelnõu näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, millesse kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Selle saavutamiseks analüüsib komisjon rahvastikuprobleeme terviklikult, hindab kehtivaid ja kavandatavaid poliitikaid ning teeb ettepanekuid pikaajalisteks ja süsteemseteks lahendusteks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks, mis võimaldaksid paremat ligipääsu huviharidusele.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti inimarengu aruanne 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ toob ühe fookusena välja huvihariduse kättesaadavuse probleemid. Huviharidust ei võeta Eestis veel piisavalt olulise osana haridussüsteemist, kuigi huviharidust ei tohiks kuidagi võtta lihtsalt vaba aja veetmise viisina, vaid kogu ühiskonda turvalisemaks ja paremaks tegeva ennetusmeetmena.
Eelnõu näeb ette anda valitsusele ülesanne töötada välja terviklik ja peresõbralik maksusoodustuste pakett, mis parandab perede, eeskätt lastega perede, majanduslikku toimetulekut, suurendab kindlustunnet ning toetab pikaajalisi ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas Eesti demograafilise olukorra parandamist, sündimust, töö- ja pereelu ühitamist ning eluaseme kättesaadavust.
The bill proposes to develop a package to mitigate the electricity price crisis, the purpose of which is to mitigate the impact of exceptionally high electricity prices on the livelihoods of Estonian residents and businesses, ensure energy security and maintain economic stability.
Seletuskirjas märgitakse, et arvesse võttes 2026. aasta jaanuari elektrienergia hüppelist hinnatõusu, mis tulenes muuhulgas oluliselt suurenenud tarbimisest, elektrituru korraldamatusest ja regulatiivsest mõjudest, tehakse eelnõuga valitsusele ettepanek kehtestada tarbijatele teatud hinnataseme ületanud elektrienergia tarbimise eest tähtajaline tagasimakse elektrienergia müüjate kaudu.
Eelnõu eesmärgiks on suunata valitsust looma püsiv rahastus jääteede rajamiseks ja hooldamiseks ning kehtestada valmisoleku rahastamismudel, mis võimaldab jääteid edaspidi avada kiiresti ja ohutult. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline, et jääteede valmisoleku ja avamise kulud oleksid eraldi eelarvereana sätestatud riigieelarves viisil, mis ei vähenda riigiteede tavapärast tee- ja korrashoiu rahastust.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral.
Euroopa Parlament kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 88. Selleks on loodud EL liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi pädev komisjoni poolt parlamentaarne ühiskontrolli töörühm. Otsuse eelnõu eesmärk ongi nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Anti Haugas ja Andre Hanimägi.
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
Seletuskirjas põhjendatakse, et Rail Balticu projekt on muutunud märkimisväärselt kallimaks võrreldes algsete prognoosidega, suurendades sellega põhjendamatult Eesti maksumaksjate kanda jäävat koormust. Samuti on ilmne, et projekt ei valmi õigeks tähtajaks ning on ilmne, et ta ei tasu isegi sotsiaalmajanduslikku aspekti arvestades ennast kunagi ära. Lisaks tuleb arvestada üha selgemaks muutuvat asjaolu, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud kujul otseühendust Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Ilma kindla ühenduseta Euroopaga muutub projekt regionaalseks taristuks, mis ei tasu ennast strateegiliselt ega majanduslikult ära. Tänases olukorras ei ole põhjendatud jätkata sedavõrd kuluka ettevõtmisega, mille elluviimine on majanduslikus vaates ebamõistlikult riskantne.
Eelnõu kohaselt moodustatakse Riigikogu uurimiskomisjon, mille ülesandeks on süstemaatiliselt välja selgitada ja analüüsida välisriikide Eesti huvide vastast mõjutustegevust, selle rahastamise viise, seotust Eesti avaliku sektoriga ning erinevaid propagandaprojekte koos nendega kaasnevate riskidega. Algatajate hinnangul on välisriikide Eesti huvide vastane mõjutustegevus osa laiematest strateegiatest, mille eesmärk on nõrgendada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet. Selline tegevus on suunatud Eesti elanikkonna ja ühiskondliku sidususe vastu ning levitab narratiive, mis kahjustavad Eesti riiki ja tema liitlasi.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta senist poliitilist kurssi ning töötada välja terviklik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine.