President põhjendas oma ettepanekut nimetada õiguskantsleriks Oliver Kask. „Ta on mitmekülgse töökogemusega tuntud ja tunnustatud õigusteadlane, kelle erapooletus ja usaldusväärsus on väljaspool kahtlust. Oliver Kask on nii Eestis kui rahvusvaheliselt hinnatud ekspert riigiõiguse ja põhiõiguste kaitse küsimuses. Töö Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis ja Riigikohtu liikmeks valimine kinnitavad tema erialast kompetentsust, juhtimis- ja suhtlemisvõimekust. Tema senine elu- ja töökäik lubavad uskuda, et Oliver Kask mõistab võimude lahususe ja tasakaalustatuse süsteemi toimimist, mistõttu suudab ka kõige keerulisemates olukordades eristada maailmavaatelisi ja valija mandaati eeldavaid otsuseid neist, mille langetamise õigus on erapooletul põhiseaduslikul institutsioonil. Arvestades Oliver Kase professionaalset kogemust, teadmisi ja isikuomadusi, leian, et ta on sobiv kandidaat õiguskantsleri ametisse.“
Villu Kõve kaaskirjas tuuakse esile, et Villem Lapimaa on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle pikaajaline töökogemus kohtusüsteemis võimaldab tal oluliselt panustada nii Riigikohtu halduskolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti haldus- ja riigiõiguse edasiarendamisse.
Eelnõu kohustab valitsust viivitamatult kehtestama ajutise piirikontrolli Eesti Lõunapiiril (Eesti–Läti riigipiir) ja Põhjapiiril (Eesti–Soome merepiir), et tõkestada kontrollimatut illegaalset migratsiooni ning kaitsta Eesti riigi julgeolekut, avalikku korda ja rahvuslikku identiteeti.
Eelnõu näeb ette taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina, määratleda sellele kriisi- ja sõjaaja ülesanded ning luua nende täitmiseks reservüksused ja hankida neile varustus.
Seletuskirjas märgitakse, et vajadus tuleneb 2026. aasta suvel plahvatuslikult kasvanud ebaseaduslikust rändesurvest, mis on Valgevene–Läti piiri kaudu jõudnud ka Eestisse.
Pingete kasv piiridel võib seada omakorda ohtu sisejulgeoleku ülesannete täitmise PPA piiratud ressursside tingimustes. PPA ei saa piirivalve ülesandeid täita teiste ülesannete kõrval ilma kõrvalise abita.
Eeltoodust lähtuvalt tagamaks efektiivne ja kiire Eesti Vabariigi piiride kaitsmine on otstarbekas luua sõjaväestatud piirivalve vajalike võimekustega.
Eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast NATO kiirreageerimisväe ja alaliste mereväeüksuste koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eelnõu eesmärk on jätkata Eesti panustamist NATO valmidusüksustesse ja võimaldada vajaduse korral NATO tegevust ulatuslikumalt toetada. 2027. aastal kavandatakse praeguse aastaga sarnast panust: üht miinitõrjelaeva ja staabiohvitsere. Kuna alalise mereväeüksuse koosseisus valmidusse antud laeva saab vajaduse korral kasutada ka kiirreageerimisväes, taotletakse neile ühist mandaati.
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Otsus ei tähenda, et Eesti saadab 24 kaitseväelast kindlale operatsioonile. Panuse suurus ja vajalikud oskused sõltuvad konkreetsest vajadusest ning Eesti otsustab igal juhul ise, kas operatsioonil osaleda.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav 10 riigi koostöövorm. Selles osalevad Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Koostöö keskendub julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas. Üks selle eesmärke on võimaldada riikidel Põhja-Euroopa ja Balti riikide julgeolekuohtudele kiiresti reageerida.
Eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Irini 2027. aasta lõpuni. Operatsioonil võib osaleda kuni 6 Eesti kaitseväelast. Kui senised osalejad vahetuvad uute vastu, võib neid ühe kuu jooksul olla korraga kuni 12.
Eesti panustab 2026. aastal operatsiooni 2 staabiohvitseriga ja kavatseb jätkata 2027. aastal sama suure panusega. Osalemise hinnanguline kulu on 108 890 eurot käibemaksuta ning see kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest. Euroopa Liidu operatsiooni praegune mandaat kehtib 31. märtsini 2027; Eesti osalemine pärast seda eeldab, et Euroopa Liit operatsiooni pikendab.
Vahemerel toimuva operatsiooni peamine eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni relvaembargo rakendamist. Selleks kogutakse teavet ning kontrollitakse vajaduse korral Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu. Operatsioon aitab jälgida ka ebaseaduslikku naftavedu ja inimeste smugeldamist. Lisaks kogutakse teavet merealuse taristu kaitseks ning tuvastatakse Vahemerel varilaevastiku aluseid.
Otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe kaitseväelasega.
Euroopa Liit alustas Mosambiigis 2021. aastal väljaõppemissiooni, et aidata riigi relvajõududel tulla toime Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmitustega. Missiooni käigus õpetati välja 11 Mosambiigi relvajõudude kiirreageerimisüksust. Pärast esialgsete väljaõppe-eesmärkide täitmist muudeti missioon 2024. aasta septembris sõjalise abistamise missiooniks. Nüüd keskendutakse Mosambiigi relvajõudude nõustamisele, et nad suudaksid kiirreageerimisüksuste väljaõpet ise korraldada ja jätkata. Julgeolekuolukord on piirkonnas paranenud, kuid rünnakud tsiviilisikute ja relvajõudude vastu jätkuvad.
Eesti jaoks on missioonil osalemine võimalus panustada Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning tihendada koostööd missiooni juhtiva Portugaliga. Kaitseväelased saavad seal rahvusvahelise operatsiooni kogemust. Eesti mehitas varem missioonil õigusnõuniku ametikohta. Alates 2025. aasta septembrist täidab Eesti kaitseväelane operatsioonide juhtimisega seotud ametikohta, mis annab kogemust taktikalises juhtimises ja olukorrateadlikkuse tagamises.
Otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast, nagu ka 2026. aastal. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe staabiohvitseriga.
Missioon loodi 2018. aastal Iraagi valitsuse palvel, et toetada riigi kaitsevõime ülesehitamist. Selle eesmärk on aidata Iraagil kujundada tõhusad julgeolekuasutused, mis suudavad võidelda terrorismiga ja takistada terrorirühmituse Islamiriik tagasipöördumist. Missioon nõustab muu hulgas Iraagi kaitseministeeriumi ja teisi julgeolekuasutusi ning toetab Iraagi instruktorite väljaõpet.
Eesti alustas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Iraagi väljaõppetegevuses osalemist 2017. aastal demineerimisekspertiisi pakkumisega. Hiljem on Eesti panustanud sõjaväepolitseiniku ja 2021. aastal ka 36-liikmelise väekaitserühmaga. Alates 2022. aastast osaleb Eesti ühe staabiohvitseriga, kelle ülesanded on seotud väljaõppealase nõustamise, kvaliteedikontrolli ja kaitseplaneerimise toetamisega.
Otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada kuni kolme kaitseväelast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib panustada ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on operatsioonil osalenud alates 1997. aastast. 2026. aastal panustab Eesti kahe kaitseväelasega: ühe sõjalise vaatlejaga Lõuna-Liibanonis ning üheks aastaks Kairo esinduse juhi ametikohale lähetatud kaitseväelasega. 2027. aastal plaanib Eesti jätkata ühe sõjalise vaatlejaga. Võrreldes 2026. aastaga vähendatakse Eesti mandaadi piirmäära kuuelt kolme kaitseväelaseni.
UNTSO loodi 1948. aastal ning see on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon. Relvastamata sõjalised vaatlejad jälgivad olukorda piirkonnas ja toetavad teisi ÜRO rahuvalveoperatsioone Liibanonis ning Golani kõrgendikul. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning selles osaleb ligi 400 inimest 30 riigist.
Otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal jätkata kuni kolme kaitseväelasega osalemist Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides.
Eesti panustab 2026. aastal operatsiooni ühe kaitseväelasega, kes teenib praegu Kreekas ja täidab lahinguvalve vahetuse ülema abi ülesandeid.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas operatsiooni 08.02.2024. a seoses Punase mere kriisiga. Operatsioon alustas tegevust 19.02.2024. a ning selle praegune mandaat kehtib 2027. aasta veebruarini. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vesi.
Operatsiooni eesmärk on kaitsta meresõiduvabadust ja kaubalaevu rünnakute eest. Selleks jälgitakse olukorda merel ning vajaduse korral kaitstakse ja eskorditakse laevu. Olupildi loomise käigus jälgitakse ka varilaevastiku tegevust. Operatsioon on kaitsva iseloomuga. Selles osaleb 21 Euroopa Liidu liikmesriiki ning juhtriik on Kreeka.
Otsuse eelnõuga määratakse 2027. aastaks kuni 100 kaitseväelase piirarv osalemiseks rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, kui selleks tekib kiireloomuline vajadus Eesti julgeoleku huvides. Otsus võimaldab Eestil kiiresti reageerida kriisi või konflikti puhkemisele. See ei tähenda, et 2027. aastal lähetatakse 100 kaitseväelast: konkreetne operatsioon ja Eesti panuse suurus ei ole praegu teada.
Piirarv on sama mis 2026. aastal. Uue kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi ei piirdu selle otsuse alusel osalemine enam Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitavate operatsioonidega. Samuti ei ole otsus sõnastatud üksnes operatsioonile esmakordseks panustamiseks.
Kui tekib vajadus piirarvu kasutada, otsustab osalemise Vabariigi Valitsus Riigikogu määratud piiri ulatuses, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta.
Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne annab tervikliku ülevaate riigi finantsseisundist, eelarve täitmisest ja valitsuse tegevusest 2025. aastal. Aruanne koondab riigiasutuste ning riigi valitseva mõju all olevate organisatsioonide finants- ja tegevusandmed.
Koondaruanne sisaldab valitsussektori finantsülevaadet, tegevuste ja eesmärkide täitmise ülevaadet, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet ning infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Eelnõu eesmärk on teha valitsusele ettepanek viia Rail Baltica Tallinn–Pärnu lõigu ehitus kasutuselevõtuks vajalikus tervikus lõpule hiljemalt 2030. aasta lõpuks ning esitada Riigikogule kolme kuu jooksul kontrollitav ehituse ja rahastamise kava. Otsus ei kinnita ise riigieelarve eraldist, selle eesmärk on suunata valitsust tegema tähtaja saavutamiseks vajalikud otsused ja andma Riigikogule nende kohta aru.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta viivitamata vastu otsused ja rakendada vajalikud tegevused kõrgete elektrienergia hindade leevendamiseks kodutarbijatele ja ettevõtetele eeloleval talvel ja töötada välja ja rakendada abinõud, millega vabastatakse 1. detsembrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027 elektrienergia lõpptarbija võrgutasu maksmise kohustusest.
Kultuurikomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku nimetada uuteks ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmeteks Veronika Kalmus, Merit Kopli ja Marek Tamm. Kandidaatide valikul peeti eelkõige oluliseks nende erialast pädevust, sõltumatust ja usaldusväärsust ning ERR-i tegevusvaldkonna seisukohalt oluliste teadmiste ja kogemuste olemasolu.
Seaduse kohaselt koosneb ERR-i nõukogu Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Seadusemuudatuste tulemusena peab ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast nimetatavate liikmete arv olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu liikmete nimetamine kohtute nõukokku toimub poliitilise kokkuleppe alusel. Tasakaalustatud esindatuse huvides tuleb pidada otstarbekaks seda, et üks kohtute nõukogu liige esindab koalitsiooni ja teine opositsiooni. Sellest tulenevalt nimetatakse põhiseaduskomisjoni ettepanekul kohtute nõukogu liikmeteks Lea Danilson-Järg ja Madis Timpson. Kohtute seaduse kohaselt kuuluvad kohtute nõukokku Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler või tema nimetatud esindaja ja valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.
Tulenevalt Riigikontrolli seadusest, mille kohaselt audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Vastavalt sellele esitab rahanduskomisjon otsuse eelnõu nimetada Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevust kontrollima AVAC Audit OÜ.
Eelnõu näeb ette moodustada erakondade ülene uurimiskomisjon kaitsevaldkonna finantsjuhtimise, lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks. Komisjon moodustatakse Riigikogus esindatud erakondade võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Sellest tulenevalt kuulub komisjoni igast fraktsioonist üks liige. Uurimiskomisjoni moodustamise eesmärk selgitada välja Riigikontrolli poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiste puuduste asjaolud ja põhjused ning teostada parlamentaarset kontrolli riigi raha ja vara kasutamise üle.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett, mille eesmärk on parandada perede, eriti lastega perede, majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet ning aidata kaasa Eesti demograafilise olukorra parandamisele.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel. Eesmärk on tagada, et lapsed ja noored saaksid vajalikku vaimse tervise abi enne kriitilise seisundi või erakorralise abi vajaduse tekkimist, ning pakkuda lapsevanematele praktilist tuge laste digikeskkonna kasutuse piiramisel.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja ühtsed seadusandlikud piirangud nutiseadmete kasutamise kohta koolides.
Otsuse eelnõu seab selge fookuse koolides nutiseadmete kasutamise kohta. Juba täna on väga suur hulk Eesti koole piiranud nutiseadmete kasutamist koolides, aga selle rakendamine ei ole olnud ühtlane. Samas uuringud näitavad ja kinnitavad, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja lahendus, mis tagaks ravikindlustuse loovisikutele, kelle sissetulek on oma olemuselt ebaregulaarne, kuid kelle töö eest on sotsiaalmaks tegelikult tasutud.
Probleem puudutab eeskätt vabakutselisi ja projektipõhiselt tegutsevaid loovisikuid - kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, tõlkijaid, näitlejaid, lavastajaid, muusikuid, disainereid, fotograafe, koreograafe ja teisi loomevaldkonna professionaale, kelle töö ei toimu tavapärase igakuise palgasuhte alusel.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja metsanduse reformikava, mille eesmärgiks on Eesti metsade väljatoomine madalseisust.
Eelnõu esitamine on ajendatud meie metsade majandamisel selgunud probleemidest: metsade üleraie, metsatööstuse mahupõhine areng ja vähene väärindamine, metsade elurikkuse vähenemine, metsade muutumine süsiniku sidujast heitjaks, metsa kui identiteedielemendi ümber tekkinud kriis, raskused rohevõrgustiku toimimise tagamisel ja kogukonnametsade majandusmetsadena raiumise vastuolu.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted, metoodikad ja tegevuskava, mis tagaksid Euroopa Liidu vahendite kasutamise suurema regionaalse tasakaalu ning aitaksid vähendada Eesti piirkondlikke arenguerinevusi.
Lähtudes vajadusest tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ning toetada korruptsiooni, rahapesu ja varjatud huvide vastast võitlust, tehakse valitsusele ettepanek loobuda tegelike kasusaajate andmete põhjendamatust avalikkuse eest salastamisest ning tagada andmetele võrdne, läbipaistev ja seaduspärane juurdepääs kooskõlas avaliku huvi ja õiguspärase kasutuse põhimõtetega.
Lähtudes vajadusest tugevdada avalikkuse usaldust riigi osalusega äriühingute juhtimise vastu ning ennetada huvide konflikte avaliku vara valitsemisel tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada vajalikud õigusaktide muudatused, millega kehtestatakse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmetele kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioonid ning tagatakse nende avalikustamine seaduses sätestatud korras.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik, õigusselge ja finantssüsteemi seisukohalt läbimõeldud seadusandlik lahendus, mis võimaldaks kasutada teise pensionisambasse kogutud vara kodu soetamise omafinantseeringu või tagatisena. Lahendus peab olema üles ehitatud nii, et inimene ei peaks kodu ostmiseks teisest pensionisambast lahkuma ega pensionivara täielikult välja võtma, vaid saaks kasutada kogutud vara sihipäraselt ja vastutustundlikult oma kodu soetamise toetamiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis.
Eelnõu keskne eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele.
Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele ülesanne analüüsida jaekaubanduses toimepandavate varguste olukorda ning töötada välja meetmed nende tõhusamaks ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus.
Seletuskirjas märgitakse, et koolispordil on oluline osa nii lapse liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel ning sportlikud ja tervislikud harjumused mõjutavad inimese elukestvaid valikuid.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek suurendada noorte huvitegevuse toetust kohalikele omavalitustele.
Seletuskirjas märgitakse, et täiendav rahastus aitab hoida huvihariduse osalustasud peredele jõukohasena, parandada huvitegevuse regionaalset kättesaadavust ning tagada huvihariduse kvaliteedi säilimine olukorras, kus tegevuskulud on märkimisväärselt kasvanud.
Otsuse eelnõu näeb ette nimetada Riigikogu liige Evelin Poolamets Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Otsus tuleneb senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu lahkumisest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse tagamiseks. Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega.
Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja ja esitada seaduseelnõu, millega luuakse Eestis finantsombudsmani institutsioon. Finantsombudsmani ülesanne oleks lahendada finantsteenuse kliendi ja finantsteenuse osutaja vahelisi vaidlusi kohtuväliselt, sõltumatult, kiiresti ja inimestele jõukohase kuluga.
Eelnõuga tehakse valitsusele järgmised ettepanekud: tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42. eluaastani meditsiinilise näidustuse olemasolul; suurendada riiklikult rahastatud viljatusravi kättesaadavust ja teenusemahtu, et vähendada ravijärjekordi ning parandada ravi õigeaegset alustamist; näha ette doonorrakkude soetamise kulude osaline või täielik kompenseerimine ravikindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel, sealhulgas geneetiliste haiguste, vähiravi tagajärgede või enneaegse munasarjapuudulikkuse korral. Muudatuste eesmärk on tagada õiglasem ja vajaduspõhisem ligipääs viljatusravile ning vähendada olukordi, kus lapse saamise võimalus sõltub inimese majanduslikust olukorrast.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Eelnõu esitamine on ajendatud laste ja noorte murettekitavalt madalast liikumisaktiivsusest, noorte kehalise võimekuse langusest ning vajadusest tugevdada ennetuspõhist tervise-, haridus- ja spordipoliitikat.
Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks.
Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.
Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.
Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.
Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5 protsenti SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi.
Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
Algatuse eelmärgiks on teha VV-le ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusemuudatused, milles luuakse õiguslik alus ja kuriteokoosseis tuvastatavat isikut kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud või muudetud ning levitatud paljastavate või seksuaalse sisuga kujutiste tõkestamiseks, nende tegude toimepanijate vastutusele võtmiseks ning kannatanute tõhusamaks kaitseks.
Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmiseks vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu eesmärk on tugevdada laste õiguste kaitset, tagada seksuaalkuritegude ohvritele parem juurdepääs õigusemõistmisele ja toele ning parandada lastega tegelevate spetsialistide ettevalmistust. Samuti kaotada või muuta oluliselt pikemaks laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaja ajaline piir, karmistada selliste kuritegude eest määratavaid karistusi, töötada välja riiklik hüvitis kuriteoohvritele ning rakendada spetsiaalset koolitust lastega tegelevatele spetsialistidele.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve mahus vähemalt 300 miljonit eurot, et vähendada riigi valitsemiskulusid 2026. aastal.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed, millega tagada Eesti tavatarbijale bensiin 95 ja diiselkütuse kättesaadavus hinnaga kuni 1,40 eurot liitri kohta. Eelnõu lähtub vajadusest vähendada inimeste igapäevast toimetulekukoormust, piirata kütusehinna tõusust tulenevat mõju transpordikuludele ning luua tarbijale selge hinnakindlus.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 350 euroni kuus.
Kehtiva seaduse kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 176 eurot ja igale alaealisele lapsele 264 eurot. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri tõstetud kahel korral - 200 euroni juunis 2022 ja 220 euroni 1. jaanuarist 2026 käesoleva aasta riigieelarvega.